Onyng eskertkishi – Jayyr tau!
Jәrken Bódeshúly turaly bir ýzik syr
«Talantqa qiyanat jasamau kerek!» degen sózdi jay qarapayym halyqtan góri, sol talanttyng ainalasynda jýrgender óte kóp aitady. Sóite túra, sol qiyanatty jasaytyndar da solardyng ózderi.
Jәrken Bódeshúly ómirge óleng bolyp keldi de, óleng bolyp ketti.
Taghdyr onyng mandayyna Jayyrda tuudy, shekara búzyp Qazaqstangha ótudi, Kókshetaugha jer audaryludy, sonyna Alataudyng etegine baryp mәngilik tynystaudy jazypty.
Ol túrmysqa olaq, kisi betine jel bolyp tiymeytin, tipti ózine jasalghan qiyanatty kóre túryp, bile túryp, onymen kýresuge barmaytyn momyn jan edi. Adaldyq pen anqaulyq — oghan bitken qos qanat.
Jәrken Bódeshúlyn syrttay biletin el onyng búl minezin begzattyq dep te baghalauy mýmkin.
Bir jaghynan solayy solay.
Al, biz sekildi jaqyn jýrgen adamdar ony anau «osaldyghy» ýshin keyde ayaytynbyz.
Jәkendi tabalaghandyqtan nemese jek kórgendikten emes, oghan bitken aqyndyq joyqyn talantqa degen sheksiz qúrmet «әttegen-ay!» - degizip túratyn bizdi.
Talant bolghan jerde, onymen birge qosanjarlasyp haltuchikterding de jýretini zandylyq. Jәne olarda ar men úyat, obal men sauap degen qymbat qúndylyqtar óte az bolady.
Mýmkin, osynday ortanyng da әseri aqyn Jәrken Bódeshúlyna «Qoyshy, osylarmen alysyp qaytem!» - dep qoldy bir siltep tastap, Alakól asyghynan kelmey jýre beretin ózgeshe minez qalyptastyrghan shyghar.
Qaydan bileyik, әiteuir biz tanyghan Jәrken Bódeshúly aldymen bir Qúdaygha, sosyn ózining aqyndyghyna sengen jan.
Qalyptasqan dәstýr boyynsha, әrkim óz enbegine qaray baghalanyp, óz ýlesin alugha tiyisti!
Eng qarapayym qaghida — osy.
Birde Sәken Seyfullinning 110 jyldyghyna arnalghan mýshayrada Túmagha – Túmanbay Moldaghaliyev bas bәigeni aldy. Jәrken Bódeshúly da sol mýshayrada tiyisti oryngha ie boldy. Shara sonynda júrt furshetke bas qoydy. Túmagha: «Auytjan, kettik! Ýige baryp juayyq. Ekeumiz ghana bir-birimizge tost aityp otyrghamyz ba, bәige alghandardan bir jigitti ertip alayyq»-dedi.
Men: «Agha, Jәrken Bódeshúly bola ma?»-dedim.
«Áriyne, bolady. Shaqyr Jәrkendi!»-dedi, Túmagha.
Túmaghanyng ýiine keldik.
Kýltay tәte dastarqandy jaynatyp qoyypty.
Jәrken agha sonsha adamnyng ishinen Túmanbay Moldaghaliyevtyng jalghyz ózin ghana shaqyryp aghanyna dәn riza bolyp, eki kózi jaynap, eki ezui eki qúlaghyna jetip, qatty quandy.
Sol jyly Jәrken Bódeshúly Memlekettik syilyqqa týsip jatqan bolatyn. Túmagha sol Memsyilyq beretin komissiyanyng mýshesi. Ol kisining әriptesterine de sózi ótetinin bilem.
Túmagha kiyimin auystyrghaly jatyn bólmesine ketti.
Men Jәrken aghanyng qúlaghyna sybyrlap, «Jәke, araq ta, basqasy da túr, mine. Ózinizdi tik ústap, jaqsy otyrynyz. Sosyn Memsyilyqqa týsip jatqanynyzdy aityp, biraz dauys jiyp beruin ótin. Basqany qaytesiz?!»,-dedim.
Anqyldap otyrghan Jәrken Bódeshúly esin birden jidy. Demde sap-salmaqty túlgha bolyp shygha keldi. Dastarhan basyna Túmagha da kelip, otyrys bastaldy.
Jәrken agha, aitar joq, sergek otyrdy. Keremet tilekter aityldy. Reti kelgende men eskertken ótinishti óte әdemi jetkizdi.
Túmagha betin qaqqan joq, «Jәrken, sen Memlekettik syilyqqa әbden layyq aqynsyn, ólenderindi oqyp jýrem...»,-dep, óz dauysyn beretinin jәne Qadyr Myrza-Álige de dauys bergizeretinin aityp, tipti quantyp tastady.
Mәz bolghany sonsha, taghy sóz alyp, «Búl tostty Úly Túmaghanyng jary Úly Kýltay jengem ýshin alayyq!», - dedi Jәrken Bódeshúly!
«Auyt, myna Jәrkennen airylmayyqshy! Mynau bizding qasymyzda jýretin jigit eken!..»,-dep, Túmagha mәz.
Jaqsy kisini tauyp, ertip kelgenime men quandym.
Jasyratyny joq, sol kýni Túmaghanyng ýiinen biz tenselip әreng shyqtyq.
Tenselip jýrip bir taksy ústap, Jәrken aghany ýiine zorgha jetkizdim.
Bayqús ýiden shyqqan sәtten bastap, ong qolymen sol jaq ishki tós qaltasyna salyp alghan managhy mýshayradan útqan aqshasyn syrtynan tas qyp ústap alghan kýii, ýiine sýrinip-qabynyp ýiine kirdi...
Qúday biledi, men esine salmasam, Jәrken agha sol kýni Memlekettik syilyq turaly Túmaghagha aitpas edi.
Kórdiniz be, Jәrken Bódeúly «Zamanyng týlki bolsa, tazy bolyp shaludy» bilmey ótken kisi.
Ókinishke oray, sol jyly Jәrken Bódeshúly jarystan qúlap qaldy.
Túmagha onyng ótpey qalghanyn aityp, kópke deyin keyip jýrdi. Áriyne, ol kisige ókpe joq, óz dauysyn berdi. Kelesi jyly taghy bir mәrte baq synyp kórip edi, jәne múrttay úshty.
Sonymen, Jәrken Bódeshúly Memlekettik syilyqqa týsudi dogharyp, ekining biri alyp jatqan «Alash» syilyghyn dәtke quat etti.
Ony qoyyp, bәlen audannyng nemese bәlen oblys, týgilen qalanyng «Qúrmetti azamaty» degen ol kiside atymen bolghan emes. Bolmaydy da!Sebebi, tughan auyly shekaranyng arghy jaghynda qalghan.
Mereytoyy bolypty, jyr keshin ótkizipti degendi de estigen emespin.
Ýnemi ótkizilip túratyn mýshayralarda da sonshalyq baghy jana qoyghan joq. Talantynyng kemdiginen emes, tarazynyng dúrys emestiginen.
Qanysh Satbaevtyng jýz jyldyghy qarsanynda ótken mýshayrada bas jýldege mashina tigiledi. Nәtiyjesinde bas bәigeni Jәrken Bódeshúly jenip alypty. Bәige beriletin tústa ol mashina izim-ghayym joq bolyp ketedi de, arqaly aqyngha aznaulaq tiyn-teben ústady.
Komissiya tóraghasy bolghan Túmaghanyng yqpalymen Múqaghaly Maqataevtyng 80-jyldyghy qarsanynda ótken mýshayradan yntalandyru jýldesine ie bolyp, 200 myng tenge aldy.
Sol eki jýz myng tengening ózi mýshayragha bólingen arnayy aqshadan emes, ózgening jýldesinen ýzip-júlynghan aqsha ekenin biz jaqsy bilemiz.
Qalagha kelgen song sanasaq, ekinshi oryngha ie bolghan Bilisbek Ábdrazaqtyng Narynqolda qol qoyyp alghan jýldesinen 150 myng tenge kem.
Ertesi bildik, ýshinshi oryngha ie bolghan Yrysbek Dәbeyding jýldesinen 50 myng tenge joq bolyp shyghypty.
Sýitsek, Jәrken Bódeshting jerles eki inisinen 200 myng tenge suyrylyp alynyp, ony anau qular sol Jәrken aqyngha «jýldege» taghayyndapty.
Múqaghaly auylynyng jigitteri ózderining búl әreketterin ózderinshe aqyldylyqqa, tapqyrlyqqa balaytyn kórinedi.
Bir sózben aitqanda, jerles ýsh aqynnyng óz mayyna ózderi quyryldy. Odan da soraqysy, basqa emes, dәl osynday pendelik qiyanattan kóz ashpay erte ketken Múqaghaly Maqataevtyng toyynda qazaqtyng ýsh birdey aqynyna qiyanat jasalghandyghy boldy.
Mәsele jýlde men aqshada emes qoy!
Eng qorlyghy bólip-jaruda, kózge ilmeude, odan qala berdi basynuda bolyp túr.
Búl endi kópe-kórneu әdiletsizdik! Shynyn aitsaq, teksizdik!
Jasyratyny joq, qatty renjidik.
Bir jaghynan, kózimiz ashyldy.
Búl ortada «Jәrkenskiy anqyldaqtyqtyn» qajeti az ekenin úghyndyq.
Dau joq, Jәrken Bódeshúlynyng aqyndyq talanty ózgeshe boldy. Eshkimge úqsamaytyn saryndaghy bógenayy bólek ólender jazdy. Jeke basynyng múny men zary arqyly býtin bir últtyng taghdyryn jyrlady. Taghdyrdyng jazuymen bólinip-jarylyp qalghan qazaqtyng saghynyshyn Jәrkendey jyrlaghan aqyn óte siyrek kezdesedi. Tipti, joq dep aitugha bolady. Jasy alpystan asqanda qazaq ólenine ekinshi mәrte qúbylys bolyp kelip, búrylys jasady.
Áne, ózining kindik qany tamghan Shyghys Týrkistannyng qily taghdyryn eki-aq shumaqqa syidyra saldy.
Ayyrylmay múng men qyrsyqtan,
Jórgekte jatyp túnshyqqan.
Aq janym saghan ashidy
Ayauly Shyghys Týrkistan.
Qayghyly qaysar anasyn,
Kóz jasqa toly sharasyn.
Anghaldyq qylghan batyrsyn,
Aldanyp qalghan balasyn!
Jәrken Bódeshúlynyng kesek-kesegimen tastaytyn osynday ghajayyp jyrlaryn býkil qazaq aqyndary men jazushylary moyyndady. Ol jyrlar shekaranyng ar jaq-ber jaghynda oiqastap jýrdi. Júrt jastanyp jatyp oqydy. Oqyp qana qoyghan joq, jattap alysty.
Mine, sol aqyn keshe ómirden ozyp edi, tughan halqy jabyla joqtap, kýnirenip aza tútyp jatyr.
Solay bola túra, jogharyda aittyq, ol enbegine layyq el qatary marapat pen syilyqqa ie bolghan joq.
Nege?!
Onyng baghalanbauyna júmsaq minezimen birge, mandayyna basylghan «QNR» degen ýsh әripting de әseri bolghany shyndyq.
«Ýsh әrip» – shetten kelgen talanttardyng mandayyna jazylghan qatang әri sortang taghdyr.
Onymen kýresu ýshin qajyr men qayratyng boluy kerek ekenin aldynghy kelgen aghalardyng basyp ótken búralang joly úqtyryp ketti.
Sóitip, 20 ghasyrdyng qandy qaqpasynan aman qútylyp kelgen qazaqtyng tau túlghaly bir aqynyna 21 ghasyrdyng qiyanaty túzaghyn kóp qúrdy, jýldesinen qaghyp otyrdy.
Kóresiz әli, qansha jerden ghajayyp aqyn bolghanymen, erteng de Jәrken Bódeshúlyna Qazaqstannan kóshe aty berilmeydi, eskertkish te ornatylmaydy. Tirisinde búiyrmaghan dýniye, ólgen song qaydan orala qoysyn?!
Biraq, ol óz eskertkishin ózi ornatyp ketken aqyn. Onyng eskertkishi – Jayyr tau!
Auyt Múqiybek
Abai.kz