Jurnalist, jazushy, aqyn Orysbay Ábdildaúlynyng tughanyna 85 jyl toluyna oray, Almaty oblysy, Jambyl audannynyng mәdeniyet ýiinde (19 qazan 2024 j.) aqynnyng shygharmashylyq keshi dýrkirep ótti. Keshke aqynnyng jerlesteri, qalamdas ini-qaryndastary men sýiikti oqyrmandary qatynasyp keshting mereyin arttyrdy.

O.Ábdildaúly Jambyl audanynyng Jambyl aqyn auylynda 1939 jyly 11 nauryzda dýniyege kelgen. Ol «Baldyrghan», «Leniyshil jas» («Jas Alash»), «Jalyn», «Jeti jarghy», «Jetisu» sekildi gazet-jurnal men baspasóz oryndarynda qalam terbeydi. Ár jyldary «Symbat», «Qoltanba», «Ómirserik», «Paluan», «Tughan jer dәmi», «Uyz shaq», «Shapaghat», «Sóz ben saz», «Sal-seriler sabaghy», «Tastýlek», «Hamza qajy ghibraty», «Asyl adam ainymas», «Tólegen tolghau», «Izbasar», «Sәuletti, dәuletti әulet», «Ana sýti» jәne «Aytúmar aq batalar», «Rahat-by rapsodiyasy», «Óren tanu әlippesi», «Tau tumasy», «Anyz ben naghyz», «Tәuekel tәnir túmary» atty prozalyq hәm poeziyalyq kitaptardy jaryq kórgen. Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi, Halyqaralyq Jambyl atyndaghy syilyqtyng iyegeri, Jambyl audany men Almaty oblysynyng qúrmetti azamaty, QR Mәdeniyet qayratkeri.

Sizding nazarlarynyzgha aqynnyng jary, aqyn Bayan Anarbekovanyng «Aybarym eding arysym» atty estelik-essesin nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

Aybarym eding arysym!

Uaqyt netken jýirik desenizshi! Kýn artynan kýn ótip, ay artynan ay ótip jylgha da jetiptik. Kýni keshe ghana ortamyzda, otbasymyzdy, aghayyn-tuystardyng bәrin mәre-sәrege bólep quanysh syilap jaqsy әngimenmen, úlaghatty sózerinmen, jenil әzilinmen kónildi demep otyrushy edin. Mine býgin jym-jyrt.

Qazaqta «әdemi qartan» degen jaqsy sóz bar ghoy. Sol aitqanday sen әdemi qartayyp, anqyldaghan әdemi qalpynnan ainymay ómirden óttin. Aqkenttegi kórshi-kólemge júghymdy, syily, qúrmetti aqsaqal boldyn. Kórshiler «bizding aulanyng ýlken aqsaqaly, qalamger qariyamyz» dep, aldynnan qiya ótpey sәlem berip, hal-jaghdayyndy súrap túrushy edi. Ózing jaqsy kóretin, asa joghary baghalaytyn, talantty aqyn B.Jaqyp, aqyn S.Seytqamyzaúly, jurnalist Á.Áshimúly inilering keshkisin biz túratyn 16 qabatty №45 ýiding aldyndaghy oryndyqta oryrghanyndy kórip, «Oraghannyng tóbesin kórip qalyp, sәlem bereyik dep keldik» dep, ózinmen týnning bir uaghyna deyin arqa-jarqa bolyp, әngime dýkenin qúrushy edinder. Sol kýni sen marqayyp, ýige kónildi qaytushy edin. Qazir sol kezdegidey emes, sen otyratyn oryndyq bos túr.

Birjoly aulada jurnalist Álimjan kezdesip qalyp, «Bayan apa, hal-jaghdayynyz qalay? Orysbay agham qaytqaly beri synarynan aiyrylghan aqquday jalghyz syrap, qúlazyp jýrgen joqsyz ba? Anda-sanda keshkisin búrynghyday Orysbay aghanyng shtabyna jinalyp túrmaymyz ba, aruaghy razy bolsyn» degenen keyin, shynynda da Orysbaydyng aruaghy osy oryndyqty ailanqastap jýrgen shyghar degen oimen, bir kýni oryndyqqa kelip otyrdym.

Jazdyng shilingir ystyghynan shóldegende KSK-nyng júmysshylaryn shaqyryp alyp, olarmen birge jýrip sugharatyn, qysta qardyng salmaghyn kótere almay iyilgen bútaghynyng qaryn qaghyp kýtip kórsetetin shyrshalar da seni joqtap saghynatynday. Jan-jaghyma qarap, týrli oidyng jeteginde otyrghanda ústaz Múnira qaryndasyng keldi, odan keyin ile-shala Álimjan da kelip janymyzgha jayghasty.

Sol kýni ýsheumiz ózing turaly ótken-ketkendi eske alyp, sening әngimelerindi aityp kóp otyrdyq. Múnira qaryndasyng sening ólenine jazylghan, әnshi Úljan Aynaqúlovanyng tamyljytyp oryndaghan «Maytóbe» әnin telefonynan tyndatty. Álimjan әleumettik jelidegi paraqshasyn ashyp: «Býgin týske taman esigim qaghyldy. Búl kim boldy eken dep esikti ashyp qalsam, bir qabatta túratyn kórshim Baqytjannyng әkesi Rayymbek agha eken.

– Armysyz, agha! Ýige kiriniz, – dedim.

– Ýige kire almaymyn. Syrtta Orysbay aghang seni kýtip túr, sende kitabym bar deyme, – dedi.

– IYә, ol kisining «Jambyl» degen juranaly bar edi. Qaytaryp beruim kerek bolatyn, tayaudan beri Oraghama kezdese almay jýr edim, – dep jurnaldy Rayymbek aghama ústatyp edim, ol kisi:

– Sen shyqpaysyng ba? – dedi.

– Siz bara beriniz, kiymimdi auystyryp alyp artynyzdan baramyn, – dedim.

Sәlden song esikting aldyna shyqsam, Orysbay agha men Rayymbek agha әngimelesip otyr eken. Aman-sәlemnen keyin Orysbay agha:

– Saghan kelgen búiymtayym, sening qytay tilinen tәrjimalaghan bir maqalang «Almaty aqshamy» gazetining ótken aptadaghy bir nómirine shyghypty.Sol gazetti berip seni quantyp, jurnalymdy alyp qaytayyn dep kelgem. Sening qay qabatta, qay pәterde túrghanyndy bilmey túrghanda Qúday tileuindi bergir, myna Rayymbek aghang kezdesip qalghanyn kórmeysing be, – dep kýldi.

– Agha, men «Almaty aqshamyna» maqala bergen emespin, qytay tilinen maqala audarmaghanyma 20 jyldan asyp ketti. Siz meni basqa bireumen shatastyryp jýrgen shygharsyz, – dep bәiek boldym.

– Onda qara, sening aty-jóning «Álimjan Áshimúly» ghoy.

– IYә, solay.

– Endeshe myna maqalanyng astynda «qytay tilinen tәrjimalaghan Álimjan Áshimúly» dep jazyuly túr, – dep gazetting betin ashyp kórsetkende zorgha sendim.

Sóitsem, gazet osydan 25 jyldyng aldynda baspasózde jariyalanghan «Úrpaghym úlaghatty bolsyn deseniz» degen taqyryppen berilgen bir amerikalyq ghalymnyng balasyna aitqan jýz ósiyetinen tandalyp audarylghan 20 ósiyeti eken. Búl maqala kezinde osy aqshamda bosylghan boluy kerek. Ol jaghy qazir esimde joq. Onyng ýstine maqala qaydan alynghany, kim dayyndap bergeni jazylmapty. Qalay degenmende búl materialdy dayyndaghan jәne ony basqan gazet úmymyna kóp raqmet! Ruhany baylyq qashan da eleusiz qalmaytynyna jәne bir mәrte senip otyrmyn.

Orysbay agha zeynetker jurnalist, gazet-jurnaldyng birazyna jazylghan. Bir yqsham audanda túrghan song auylada jii kezdesip әngimelesip túramyz. Biyl kóktemde 80 jasqa tolyp, merey toyyn dýrkiretip ótkizgenin bilemin. Týrine qarasang seksenge kelgen adam dep eshkim oilamaydy. Sózi nyq, jýrisi shiraqy. Qolynyng qaruy bar, jas kezinde sportpen ainalysqan eken. Qys týskeli beri qariyalar aulagha shyghudy qoydy, sodan bolar Oryspay aghamnyng meni izdep tappay jýrgeni...» (24 jeltoqsan 2019 j.) degen jazbasyn bizge dauystap oqyp berdi.

Oreke, ózing dýniyeden ótkennen keyin aitylghan nebir jýrek tebirenter estelikter, asyl qasiyettering turaly aitylghan sózder, jazylghan maqalalar, bir әuiletting ghana emes, eldi arqa sýier aqylshy azamaty bolghanyndy aityp jetkize almay jatyr. Sening boyyndaghy asyl qasiyetter elge, júrtqa degen adal da anghal sezimderin. Bir boyyndaghy kýsh-quatyndy barynsha tek jaqsylyqqa, quanyshqa, shattyqqa, meyirimge bólesem eken degen niyetpen jaralghanday eken. Aynalana sәule shashyp, әrbir adam quansyn, mereyi ýstem bolsyn degen niyetpen ómir sýripsin-au!

«Orysbaymen «Leninshil jas» gazetinde úzaq jyldar qanattasa enbek ettik. Jii ótetin jiyn-toylardan son, ýbirli-shýbirli Bayan ekeuining jaldap túratyn pәterine baryp, tang atqansha dumandatamyz, dastarqany jangly, peyilderi ken» dep eske alady jazushy Maghira Qojahmetova «Orny bólek Orysbay» («Atameken» gazeti, №40, 30 qyrkýiek, 2023 j.) degen maqalasynda. Ol taghy ar qaray: «Shetimizden qúiynbyz, dauylmyz, jyn-perimiz (ózi solay aitatyn) ekpinimizden jel esip, әsirese men týrime qaramay erkin ústaymyn ózimdi. «Myna qyzdy eshqaysyna aiyrbastamaymyn» degen bas redaktor Seydahmet aghamyzdyng sózine maldanyp, tym artyq ketip jýrdim. Tipti o kisini qatty renjitip, birneshe kýn júmysqa kelmeytinmin. Endi shygharyp jiberedi-au degenimshe, Orysbay izdep tauyp «tez jet redaksiyagha, saghan qaytsyn dep jatyr» deydi. Bizge qaraghanda sabyrly, ózin meylinshe qarapayym ústaytyn. Ishinde әn, kýi, jyr, aitys, aqyndyq, sheshendik bop aghyl-tegil aghylghan asau aghysty qalay iygerdi eken deymin qazir. Ón boyynan әdildik pen meyirim esip, kim-kimge de jaqsylyq jasaugha, qoldap jiberuge asyghatyn. Eshkimning aldyna týspedi. Jeke jaghdayy ýshin eshkimnen eshtene súramady, bastyqtargha iyilip býgilmedi, ataq qumady, ýlkenge qúrmet, kishige qamqorlyq tanytty» dep jýrek jardy sózin aitypty.

Belgili jurnalist Omarov Bauyrjan Júmahanúly ózining әleumettik paraqshasyna: «Jas Alashtyn» tarihynda sal-seriligimen, atap aitqanda, әnshiligimen, baluandyghymen, sózshendigimen qalghan ardaqty aghalarymyzdyng biri – Orysbay Ábdildaúly. Ol kisi anda-sanda redaksiyagha bir bas súqqanda, búl jerde bayaghyda qyzmet istep ketken oghan júrttyng bәri qoghaday japyrylyp amandasyp, ortagha alyp alqalap jatqanyn kóretinbiz. Soghan qarap abyroy-bedeline qanyq bolatynbyz. Eki iyghyna eki kisi mingendey túrpat-túrghyna da tandana qaraymyz. Sәlden song aghamyz bosaghada túrghan aq dombyrany qolgha alyp, әueletip әn salar edi. Áni sonshama әuezdi bolar ma?! Eltiysing de qalasyn. Qazaqsha da, qyrghyzsha da birdey shyrqaydy. Baluangha on-soly birdey degen osy. Aytpaqshy, aghamyz qalamgerligine qosa, kәsiby sportshy kórinedi. Alysqanyn alypta, shalyp ta jyghady deydi. Bizdi búl qasiyeti de qyzyqtyrdy. Dombyrasyn irgege sýiey salyp, әngime aitqany da keremet. Sóilegen sózi mirding oghynday. «Symbat», «Paluan», «Sóz ben saz», «Sal-seriler sabaghy» degen kitaptarynyng atauynyng ózi onyng bolymys-bitiminen habar bergendey... Sonday bir әdemi әserge bólenip otyrghanda oily keyiptegi Orysbay aghamdy Shýkir Shaqay qarauylgha iliktiripti... Amandyq tileymiz aghamyzgha» («Sóz ben saz» /suret sóz nemese suret saz\ 12  qarasha, 2022 j.) dep jazyp, sening dombyramen әn shyrqap otyrghan aq-qara suretindi salyp qoyypty. Filologiya ghylymynyng doktory, QR Últtyq Ghylym akademiyasynyng korrespondent iýshesi, QR Preziydentining kenesshisi, belgili jurnalist B.Omarovtyng sen qaytys bolardan bir jarym ay búryn jazghan jyly sózi eken. Múny Á.Áshimúly telefonynan kórsetip, mәtinin oqyp bergende biylikte de Orekendi jaqsy biletin, qúrmetteytin, joghary baghalap eske alatyn adamdar bar eken ghoy dep quandym.

Zeynetkerlik jasqa tolyp demalysqa shyqqannan keyin ýige simay typyrshyp jýrgen kezdering kóp boldy. Sol kezde qara dombyra ózine serik bolghanan bilemin. Ózindi-ózing qamshylap múndy әnmen, dombyranyng qonyr ýnimen úzaq tolghap otyratyn sәtterinde janymdy qayda qoyarymdy bilmeushi edim. Býginde sol әuen, sol dombyranyng bebeulegen ýni jym-jyrt. Bireuler baylyqty, mәnsaptyng sonynan týsip qusa, sen óz әleminmen ómir sýrip edin. Sening әleming adamgershilik, kisilik, kishilik edi. Sen ómirdi ózgeshe týsindin, ózgeshe sýidin. Elindi, jerindi bar jan-tәninmen jaqsy kórdin. Boyyndaghy kýsh-quatyndy júmsadyn.

Balalyq shaghynnan bastap jalanayaq jar keship, es bilgennen bastap qoy qayyryp, qozy baghyp tau-tasta tabighatty tamashalap ósip, keyin erjetip, eseygen shaghynda traktor jýrgizip, mashinanyng roline otyryp elding ortasynda hal-qadirinshe enbekting kórigin qyzdyrdyn. Búl sening elding bir púshpaghyn iylesem, elime, jerime az da bolsa paydam tiyse degen adamy adal qasiyetting edi.

Sol tústa әsker qataryna shaqyrylyp ol ýsh jyldyq merzimdi de oidaghyday ayaqtap elge aman-esen kelgendegi teberenis ózgeshe. Aldynnan aq jaulyqty anannyng qarsy alghany seni alabóten quanyshqa bólegen sәtin aityp jetkize almaytynsyn.

Auylgha kelip bostan-bos jýru sen ýshin onaygha soqpady. Endigi kezekte Qarghaly shúgha kombinatyna baryp, júmys istey jýrip, keshki mektepti 10 jyldyqty oqyp oidaghyday attestat alu maqsatyna qol arttyn. Óitkeni, alda joghary oqu ornyna týssem degen ýlken arman-maqsat túr edi. Otbasy jaghdayynda oqugha baryp әure-sarsangha týskenshe ata kәsip bayaghy ozat shopan atanyp, janymda, kóz aldymda jýre berse degen әke armany jәne amanaty edi. Búl jerde әke men bala arasyndaghy kelispeushilikting ara-jigi ashyla týskendey edi. Ishki týisik jenip qoy baghudy qoya túryp, oy baghudyng qam-qareketine tolyqtay den qoyghan Orekeng búl jolghy maqsatyna da oy qayshylyqpen qol jetkizdi desek artyqtau bolar.

Ángime әueni әr taraptan bas kóteretin. Jasy bolsa әjeptәuirge kelip qalghan. Joghary oqu ornyna bar ynta-shyntasymen qújat tapsyryp oqugha týsuge armandaghan Orekenning ómirining ózgeruine, maqsatyna qol jetuine kómek qolyn sozghan, bir kezderi mektepte, keyin joghary oqu ornynda qazaq әdebiyetinen sabaq bergen ústazy, Súltanghaly Sadyrbaevtyng ýlken demeushiligi edi. Ayauly ústazyn Orekeng eshqashan esten shygharghan emes. «Fakulitetting qabyrgha gazetine iluli túrghan mening sportyq lypamen týsken suretim ústazym S.Sadyrbaevqa únamaghan boluy kerek, «Orysbay, sening mynauyng ne? Ne sportshy bol, ne jurnalist bol, sen ekeuining birin tanda!» dep, aitqannan keyin men sporttan alystap, jurnalistikanyng sonyna týstim ghoy» dep kýlushi edin. Sen ómir boyy ústazyng Sadyrbaevty әspettep, qúmettedin. «Boyymdaghy әdebiyetke qúshtarlyq osy ústazymnan júysty boldy» dep ýnemi aityp otyrushy edin.

«Ústazy jaqsynyng ústanymy jaqsy» degen sóz beker emes. Ústazdyq paryzyn ótep ótken S.Sadyrbaev qanshama shәkirt tәrbiyeledi desenizshi. Jany jәnnattyng tórinde bolsyn! Qanshama shәkirtting kónilinde baghdarsham boldy. Orekenning әngimesinen úqqanym, «sol jyly oqugha týse almasam mindetti týrde qoyshy bolyp, bir otar qoydyng iyesi bolyp kete barar edim» deytin edi. Ángimeden, әngimege auysyp otyryp oqugha týserde atasy (ol әkesin ata deytin) onsha quana qoymapty. Anasy Rәziya, әkpesi Marusyanyng quanyshynda shek bolmapty.

Ómir mektebi seni shyndady, adamdyqqa, adaldyqqa baulydy. Bosbelbeu emes qay júmys bolsa da tiyanaqty isteuge ýirendin. Sol júmysty istey jýrip kónil týitkilderin ózinshe týsine jýrip, ómirdi ózinshe kórip, ózinshe sezinip qaghaz betine suretteytin edin. Jaqsylyqqa jany qúshtar azamat bolyp qalyptastyn. Ósken ortang bólekshe edi.

Sonda da qal-qadirinshe sportpen ainalysugha da uaqyt tauyp odan da nәtiyje shyghara jýrdin. Búl turaly Qazaqstannyng qúrmetti jurnaliysi, ózinning ardaqty ining Nýsipbay Ábdirahym: «Talatty adam barlyq iste talantty» degen tújyrym bar emes pe? Sol aitqanday, Oragham kýrespen shyndap ainalyssa, býkil elge paluan bolar ma edi, kim bilsin? Shyndap ainalyspaghany sol, klassikalyq kýresten KSRO sport sheberligine kandidat atanyp, boz kilemning talay ret shanyn shygharypty. Múnday ataqty ol kezde ekining birine de berile bermeytinin aityp jatudyng qajeti bar ma? Kýrespen mektep qabyrghasynda jýrgen kezinen ainalysqan paluan jigit studenttik kezderinde talay-talay dýbirli jarystardyng jenimpazy atanghan. Ol az deseniz ziltemirshi, shanghyshy, beltemirge tartyludan aldyna jan salmaytyn sayypqyran, t.t.dep kete beredi. Jayau jýru dәstýrining belsendi bastaushysy» degen beyresimy ataghy jәne bar» («Maytóbening sanlaghy, janat ólke ardaghy» «Jetisu» gazeti, 30 qyrkýiek, 2023 j.) dep jazypty.

N.Ábdirahym aitsa, aitqanday, oqudaghy qiyn sәtterdi de ensere jýrip, birjaghy sportty da janyna serik etken. Ózimen qatarlas studentterden jas ereksheligi alshaq bolsa da jan alyp, jan berip sporttyng klassikalyq týrimen ainalysyp, jaqsy kórsetkishke ie boldyn. Auyldastar arasynda Jambyl Jabaev auylyndaghy bir mektepting týlekteri Jaras Tólegenov, Izbasar Orazbaqovtar sporttyng kórigin qyzdyrghan azamattar edi. Búl jigitterding sportqa der kezinde kelip ataghy men abyroyyn qatar alyp jýrgen kezi bolatyn.

Orysbay Ábdildaúlynyng aty jurnalist, jazushy, aqyn retinde tanyldy. Orekeng әr saladan habary bar, óte mәdeniyetti, ishki jan dýniyesi jaqsy. Aynalysyndaghy qúbylysty bayyppen baghdarlaytyn jany jaysang jan edi. Manayyndaghy adamdardy jalyqtyrmaytyn. Ángimeni әnimen әdiptep otyratyn. Bayaghynyng abyzdarynday tolghaytyn. Hisa-dastandardy esh mýdirmesten әuezdi әnimen aityp kónilge qúyatyn. Óz ólenderinen emes, Isa Bayzaqovtan, Tólegen Aybergenovten, Múqaghaly Maqataevtan, Túmanbay Moldaghaliyevten, Qajytay Iliyasovtan jәne basqa kez kelgen klassik aqyndardyng ólenderin ózining erekshe qonyr dausymen mәnerlep aitatyn edi. Abay, Shәkәrimderding shygharmalaryn óz maqamymen kelistire oryndaytyn edi. Ózin kórseteyin deytin qasiyet joq. Ózgeni dәriptep, kókke kóteru úly maqsatyng edi. Qyzghanysh, kórealmaushylyq qasiyetterdi pendeshilik úsaq-týiekke balap, oghan jan-tәninmen qarsy boldyn.

Tvorchestvondaghy erekshelikting ózi de bólekshe. Meyli ol әngime, ocherk, óleng tolghaularynnyng barlyghy shynayy shyndyqtan tuyndaytyn. Óitkeni sen beynelep, surettep otyratyn taqyryptyng arqauy, negizgi ózegi birge jýrgen jaqsy adamdardyng qadir-qasiyetin tap basyp suretteu. Sol adamdardy qalayda jaqsy qyrynan kórsetip keyingi úrpaq ýlgi alsa degen maqsatyng edi.

Býgingi ózing ómir sýrip otyrghan qoghamdaghy qiyn-qystau alashapqyn ózgeristerdegi kemshilikterge bar jan-tәninmen qarsy boly túra, bolashaqta bir jaqsylyqtyng bolatynyna kәmil senetinsin. Ózgelerge de jaqsylyq tilep, keyingi keler úrpaqtyng jýzderi jarqyn, joldary ashyq boluyna ýles qosyp otyratyn edin-au. Sening býgingi ómirdegi qym-qighash jeldey esken jel sózderge beytarap qarap ózinshe qortyndy shygharyp, dauyryqpay, daulaspay, bayyppen sabyrly qalpyng bayaghynyng abyz adamdaryn elestetetin.

Ómirdegi joq-jitikti týgendemey keleshekting kemeldeneuin kýtetinsin. Átten, seni bireu týsindi, bireuler týsine almady. Qoghamda sendey adamdardyng bolghanyna tanyrqap, tandanyp qaraytynday. Manayyng tolghan jaqsy adam. Olar ýlken be? Kishi me barlyghyna qúrmetpen qaraushy edin. Qolyndaghy baylyghyn, ol – ruhany baylyq degendi ardaqtap óttin. Óz әleminde sen shyn mәninde óte bay adamsyn! Qoyny-qonyshynnan úlaghatty ósiyet sózder, ata-babadan beri kele jatqan tәrbiyelik mәni bar ólen-jyrlardy aitqanda sol dәuirding abyzdarynday, býgingi kýnning sәuleli shaqty jyrlaghan әnderin aitqanda ózgeshe týrge enushi edin.

«Joq» degen sózdi ózgeshe jek kórdin. «Joqtyng týbi joghalady», «bardyng týbi onaladyny» jii aityp, ylghy aldygha tartyp otyratynsyn. Qansha qiyn jaghdaydy basynnan ótkizseng de eshqashan «men qinaldym» degen emessin. Óitkeni, auru-syrqau seni erterek ainaldyrdy, oghan da, eshkimge tis jaryp eshtene degen emessin. Sen bos ketken joqsyn, artyna ruhany baylyq tastap kettin. Sening «Symbat», «Qoltanba», «Ómirserik», «Paluan», «Tughan jer demi», «Uyz shaq», «Sóz ben saz», «Sal-seriler sabaghy, t.b.kitaptaryng jaryq kórip, oqyrmangha jol tartty. Jurnalist, baspager Jaqau Dәurenbek dosyng atap ótkendey: «Ár qyry – qalamgerligi (jiyrma kitaptyng avtory), jurnalistigi (gazet betterinde qalamynyng izi sayrap jatyr), aqyndyghy (iki birdey dastandar jinaghy kuә), kýishiligi (dombyramen qosa jaralghanday birge jýredi), әshiligi (salghan әnderin tebirenbey tyndau mýmkin emes), batagóiligi (baspamyzdan bir tomdyq batalary jaryq kórdi), sportshylyghy (әli kýnge aitylyp kele jatqan aqiqat), jyrshylyghy (halyq termelerining nashatshysy), saparnamashylyghy (jayau jýrudәstýrining belsendi bastaushysy), adamshylyghy (onyng tәnti eter eng asyl qasiyeti) – airyqsha minez iyesi atanghan» edin.

Áupirimmen bәrin elemesten dýniyesi týgel adamdarsha әr kýni sәttilik tilep shuaghyn shashqan aq tandy qarsy alushy edin. Tanertengilik erte túryp kýnine nesheme shaqyrym jayau jýru qalpyn óz ómirinde bir qalypty saqtap óttin. Ol ýshin de erekshe qarym-qabilet kerek. Ár kýn sen ýshin mereke edi. Bir kese shay  ishseng de jalghyz ózing shay ishu óte qiyn sekildi bolatyn. Esikting qonyrauy soghylsa baladay quanushy edin. Niyetine qaray esik ashyp kelgen bala-shagha, tughan-tuystardyng bәrine qúraq úshyp qarsy alushy edin. Kórshiler tang qalatyn nedegen kóp tuysqan, kýnde topyrlaghan qonaq dep. Óitkeni sening mandayyndaghy jaqsy adamdardyn, niyeti týzu bala-shaghanyng baryna tәuba!

Ózing óte jaqsy kóretin aghayyn-tuys sol jaqsy adamdardyng balalary. Búl kýnderi ýlken azamat bolyp atqa mindi. Maqtanysh sezimmen әkpem Marusya 12 bala tәrbiyelep ósirdi. Agham Beltayda segiz bala bar dep marqayyp otyratynsyn. Allagha shýkir, óz bala-shaghang da ýpirlep-týpirlep aqyryndap ayaqtanyp keledi. Kónilinde qylday alabóten qiyanat joq, bәrine birdey óz jýreginning týkpirinen oryn bergen edin. Bir adam quansa sol adamnyng quanyshyn óz quanyshynday sezinetinsin.

Auyl-aymaqtyng ózinen kishirek bala-shaghasyn jastau kezinde ertip jýrip bilgen jaqsy әngimelerindi, әnderindi aityp, dombyra ýirenemin degenderge erinbesten dombyra ýiretip soghan qatty quanyp otyrushy edin. Óz balalaryndy qasiyetti qara dombyrany mengerinder degendi menzep qalayda óz әlderinshe әnge qosyp әuenin, sózin jattatyp otyrushy edin. Olargha әnshi bol, әrtis bol degen emessin. Qazaqtyng qara dombyrasyn qadirleu, salt-dәstýr men qazaqy tәrbiyeni qanyna siniru edi maqsatyn. Ol maqsatyng oryndaldy. Qay-qaysy da qal qadirinshe qúlaq kýiin keltire alady.

Ýmitjan degen nemereni erekshe tәrbiyeledin. Sabaqtan song ýige kelgende ózine arnayy jasatqan dombyragha qosylyp birer әn salghanyn qalaytynsyn. Ol óz nәtiyjesin berdi. Ony da enbegim esh ketpedi aqtaldy degendey taube dep otyrshy edin.

Oreke, ómir mamyrajay sen oilaghanday jayma-shuaq emes. Ómir arnasy basqasha. Qym-qighash, alashapqyn uaqyt keldi, qazir kýni-týni júmyspen әrkim ózinshe qam-qareket jasauda. Bireuler oigha, bireuler qyrgha shapqylauda. Tirshilikting әueni ózgergen. Sening búl alashapqyndy qabylday almaytynyndy da týsinuge bolady. Biz әngimeni ómirding ózgergenin aita bastaghan da «búdanda jamanynda toygha barghanbyz degen» dep sabyrgha shaqyrushy edin.

Sening bolymys bitimine qarap ómirde múnsyz-qayghysyz adamdardyng qatarynan dep oy týietin. Áriyne, sendegi jýrek syzdatar ókinish orny tolmas әttegenaylar jetip-artylar edi. Men seni bilgeli 56 jyldaghy ishki týisigimdegi mún-qayghy ol olqylyq ornyn eshtenemen toltyra almaytyn qayghyng anannyng ómirden óte erte ketkeni eken. Sodan da bolar anannyng saghynyp «Qayran, anam» degen tolghau jazghanyn.

«Búlbyly baqshasynda sayramaghan,
Kórmegen qyzyghymdy qayran anam.
Keshiksem kirpik ilmey kýtetúghyn,
Ómirde ózindey jan qayda maghan?!

Jibektey dausym qaldy qúlaghymda,
Jaylaudyng beyneng qaldy búlaghynda.
Eske alsam egil-tegil kózding jasy,
Keyde bir óksip-óksip jyladym da.

Sipaghan qoldyng taby mandayymda,
Aq sýtting uyz dәmi tandayymda.
Kýndigin kýn shalatyn aq әjeni,
Qúdayym qiyady eken qanday úlgha?!

Saghyndym shýike iyirgen úrshyghyndy,
Dýniye-ay, bir kórseng ghoy býrshigindi.
Eziltip et-jýregin erke úldyn,
Erterek ketken ghúmyr jyrshy qyldy.

Ánindi keltire almay әurelenem,
Qazaqta adam bolmas «әu» demegen.
Týsime kirip jýrsing ghaziz ana,
Oyanyp ketting be eken әldeneden?!

Esine týsti me eken úlyng býgin,
Jel qaghyp jýrgen kenje túlymdyghyn.
Anashym, aiyrylghanym, ras boldy-au,
Janymnyng japyraghy júlym-júlym...

...Qúiqyljyp ghajap qazaq, qyrghyz әni,
Jaylauda júrt aitysyp, jyr qyzady.
– Apyr-au, dausyng nege estilmeydi?...
Búl súraq shyrt úiqymnan túrghyzady...» (O.Ábdildaúly. «Shapaghat Jol-joralghy jyrlary» jinaghy, 95-96-b.).

Oreke, ózing barda kónilim alansyz edi, endi onyng qaysy birin aitamyn. Kózimde jas, kónilimde, kókiregimde saghynysh, ishte әttegen-ay degen ókinish... Payghambarymyz Múhammed (s.gh.s): «Dýniyening maghan qanday qatysy bar, mening dýniyege qanday qatysym bar? Men jay ghana jolaushymyn. Bir aghashtyng kólenkesinde az ghana uaqyt otyryp, demalyp, shynyghyp, ary qaray jýrip keleyin dep» aitqan eken. Rasynda da adam balasy jay ghana jolaushy, myna jalghan dýniyede kýnderding kýni kelgende ýsh kýndik, ary ketse bes kýndik qonaq ekenbiz.

Endi mine bizben qoshtasqaly bir jyldyng jýzi bolyp qaldy. Qazaqy dәstýr-salt boyynsha óz tarapymyzdan qolymyzdan kelgenshe óz mindetterimizdi bala-shaghang barlyghymyz ótep jatqan jayymyz bar. Artyq-kemi bolsa Alla keshirer. Peyishte núryng shalqyp, artynda qalghan úrpaqtaryna ómir bersin. Dúghamyz perishtening qúlaghyna shalynsyn. Ómir bar, ólim bary haq. Alayda ólgenning artynan ólmek joq. Orekenning tәni jer qoynauyna tapsyrylghanymen, ruhy bizben birge. Mәngilik úiqyng tynysh bolsyn!

Seni eske alyp ólen, maqala, estelikter jazghan qalamgerlerge alghysym sheksiz! Amen-esen bolyp, otbasynyn, bala-shaghasynyng qyzyghyn kórsin!

Bayan Anarbekova,                 

aqynnyng jary

Abai.kz