Júma, 22 Qarasha 2024
Aqmyltyq 3183 7 pikir 30 Qazan, 2024 saghat 14:38

Qazaqstandaghy «últyn ózgertu» statistikasynyng mәni nede?

Suretter Abai.kz, egemen.kz jәne dalanews.kz sayttarynan alyndy.

«Últsyz adamnyn» últtyghynyng payda boluy turaly filosofiyalyq kirispe sóz

 Adam anadan tughanda últsyz bop tuady. Últ – mәdeny ortanyng tuyndysy. Adam ómirge kelgende ‑  ol aldymen biologiyalyq tirshilik iyesi. Shaqalaq. Biraq, ol adamnyng fiziologiyalyq evolusiyasy bastauynda onyng sanaly tirshilik iyesine (adamgha, intellektke) ainaluynyng potensialdy mýmkindikteri qosa jaratylady. Osy potensial belgili bir mәdeny ortagha tap keledi de, ol ortada sol mәdeniyetke say әrbir shaqalaqtyng adamy qalyby qalyptasa bastaydy.

Ol mәdeniyet osy ortada ósip‑jetilgen «mәdeniyetti adamnyn» bar qyryn qamtidy: últyn, tilin, dәstýrin, saltyn, ómir sýru qalybyn, dýniyetanymyn jәne t.t. Adam, әuel bastan qazaq bolyp, ne basqa últ ókili bolyp tumaydy. Sol siyaqty, adam o bastan músylman, ne, basqa dindegi adam bop tumaydy. Adam, Ál‑Farabding aituynsha, әueli «potenisialdy intellekt» bolyp ómirge keledi. Mine, osy «intellekt» ózining qozghalysynda, yaki, damu barysynda óte kýrdeli transformasiyalargha úshyraydy. Adamdar, ózderine tәuelsiz, ózinen tysqary túrghan әleumettik jәne t.b. jaghdaylargha baylanysty últyn da, tilin de, mәdeniyetin de, salt‑dәstýrin de ózgertuge, ózge mәdeny ortagha beyimdeluge qabiletti.

Biraq, adamdar osyghan qabiletti bolsa da, biz adamzattyq dengeyde múnday ýrdisting japay oryn alyp jatqanyn bayqamaymyz – ol jekelegen qúbylys retinde ghana kórinis berude. Onyng sebebi  ‑ Aristoteli adam bolmysynyng qoghamdyq sipatyn beyneleu ýshin «Adam – qoghamdyq januar» degen úghymgha toqtalghanday – adamnyng ózi ósken mәdeny orta men mәdeny qalyptan ajyrauy, ózi ómir sýrip jatqan qoghamnan alystauy – jeke individke әruaqytta qasiret әkeletininde bolsa kerek.

Mәselen, Ekinshi dýniyejýzilik soghys kezinde qanshama qazaq otbasylary «soghys jetimderin» asyrap alghanyn bilemiz. Ol balalar әr últtardyng ókilderi bolatyn. Ol balalar, әli de intellektualdy dengeyi jetilmegendikten – ózderin asyrap alghan jana mәdeny ortagha, yaghni, qazaqy ortagha tez sinisti. Olar ózderining «belgili bir otbasy mýshesine» ainalyp, óte ayanyshty jetimdik zardabynan qútylghanyn instinkt pen intuasiya dengeyinde sezinip, az uaqytty jana ortanyng túraqty mýshesine ainaldy.

Mine, osynday almaghayyp zamanda qazaq halqynyng «tektilik mәdeniyeti» ózining bar qyrynan jarqyrap kórindi: balany asyrap alghan otbasylar, eger ol esi kirip, ózin tanyghan bolsa – onyng esimin ózine qaldyrdy, últyn da jasyrmady. Tek óz arasynda onyng esimin qazaqshalap alumen shekteldi.  Mysaly, bizding bir aghayynnyng Gena atty balasy «Kenebay» bop ózgerdi. Sol Kenebay aghamyz ómir boyy ózin «qazaqpyn» dep ótse de, ózining týbi slavyandyq halyqtan ekenin bilip ketti. Biraq, ózining artynan «taza qazaqpyz» degen úrpaqghyn qaldyrdy... Múnday mysaldar óte kóp.

Al, eger, sәbiyding әli esi kirmegen bolsa, onda, әriyne, oghan jana qazaqsha esim berildi. Taghy bir apayymyzdyng esimi taza qazaqsha edi. Ol kisi ómirinde «ózge últsyn» degendi moyyndamay ketti. Olay aitqan adammen bet jyrtysugha deyin barushy edi, jaryqtyq... Tipten, keyin ony Mәskeuden KGB polkovniygi dәrejesindegi tughan bauyry tauyp, artynan izdep kelgende de, ol birge tughan bauyryn moyyndamay qoyghanyn bilemiz.

Mine, osynday oqighalar adamnyng últtyghynyng qalyptasuy – onyng ósken ortasyna baylanysty ekenin kórsetedi. Áriyne, múnda orta qanday mәdeniyetke ie ekendigi de manyzdy. Ol ‑ lakmus qaghazy. Mәselen, demokratiyalyq qoghamda asyrap alghan balanyng últyn jasyru, onyng biologiyalyq ata‑anasyn kóruge degen qyzyghushylyghyn shetkeu – adam qúqyn búzudyng bir kórinisi sanalady. Al, kerisinshe, avtoritarlyq‑totolitarlyq qoghamda – ol jasyryn ústalady. Osy jaghynan alghanda, óz shejire zany boyynsha «tektilik» zanyn qalyptastyrghan qazaq halqynyng býtin bolmysy – qazirgi shynayy demokratiyalyq ýrdisterge say ekendigin kóremiz.

Sóz arasynda aita ketu kerek, osy tújyrymnan biz ýshin mynaday manyzdy ekinshi tújyrym tuyndaydy, ol – «Qazaq halqyn onyng ózine tәn  Dala demokratiyasy qalybymen basqarsa ghana – búl halyq barlyq salada óte zor tabystargha jete alady. Eger, ony avtokratiyagha, ne diktaturagha, ne qúldyq sanagha búrsa – ol ózining barlyq potensialdy mýmkindiginen aiyrylyp, sharasyz‑qauqarsyz kýige týsedi. Ol – ózining erkindik jaghdayyndaghy jauyngerlik, órshil‑namysshyl Ruhynan aiyrylady» degen ereje.

Sol sebepti, bizding halyq óz kóshbashysynyng qasiyeti men qabiletin osy jaghynan ajyrata alatynday dengeyde boluy kerek. Búl – últtyq iydeologiya mәselesimen ainalysushylar ýshin ýlken sabaq. Al, qazir onymen kimder ainalysuda? Dúrys – «ishki sayasat» bólimi. Biraq, olarda osynday keng óris bar ma? Ázirge, biluimizshe, olardyng ózderi de qasang avtoritarly‑burokrattyq oi‑sanadan ajyramaghan kýide qalyp otyr. Endeshe, bizge memleket pen qoghamdy basqarudyng shynayy demokratiyalyq ýrdisterin qarqyndy týrde engizip, ony Últtyq iydeologiyanyng prioriytetti (basymdyq) jaghyna ainaldyru qajet.

Adamnyng últyn ózgertuining tabighy jәne ekonomikalyq‑sayasy aspektileri turaly

Qazirgi tehnologiyalyq zaman adamzattyng búryn‑sondy kórmegen‑bilmegen janalyqtaryn qarqyndy endirip jatyr. Mysaly, sonyng qataryna klondau, adam aghzalaryn auystyru, adamnyng jasandy aghzalaryn ósiru, jasandy tamaq, jana qaru‑jaraq jәne t.t. jatady. Áriyne, búl tehnogendik ýrdis әruaqytta «adamy qalyppen» ólshenip otyratyny zandy. Biraq, osy janalyqtardyng «adamy qalypqa» simaytyn jaqtary da kórinis berude. Ol, mysaly, adamnyng óz tabighatyn ózgertui, jynysyn auystyruy.

Úly Jaratushy adam tabighatyn jaratqanda onyng ýzdiksiz ósip‑ónuining óte kýrdeli «mehanizmin» qosa jaratqan dese bolady. Adam eger osy «tabighatty» jasandy týrde búzatyn bolsa, onda ol adamzat bolashaghyna jana qaterler, yaghni, adam balasynyng ózin‑ózi tudyruyna, janany generasiyalauyna ýlken qauip tónedi. Sol siyaqty, adamzat ómirine qauiti qaru‑jaraq týrlerine de shekteu qoyylmasa – adamzattyng joyylyp ketuining mýmkindigi payda bolady... Mine, osy faktorlar adamzatqa ghylym men tehnologiya damuyn «adamy faktordy» eskere otyryp jasaudy mindetteydi.

Búl ýrdisten sayasy jәne ekonomikalyq faktorlar tysqary qala almaydy. Sonyng biri – adamnyng «últyn ózgertu erki». Eger, biz «klondaudy» biologiyalyq týr retindegi qauipke sanasaq, al «últyn ózgertu» ‑ qoghamdyq damu túrghysyndaghy kataklizmderge bastaytyn ýrdis qataryna enedi. Mәselen, әlemdegi elderding basym bóligi Últtyq memleketter formasynda ómir sýrude. Olardyng jalpy atauy – «Unitarly memleket» dep atalady. Qazir osy memlekettik formany ózgeru esh mýmkin emes bolsa, onda sol memleketti qúraushy últtyng da últtyghyn ondy‑soldy ózgerte beru esh mýmkin emes. Sebebi, memleket damuyndaghy basty faktorlardyng barlyghy – últtyq ekonomika, últtyq iydeologiya, últtyq mәdeniyet, memlekettik sayasat ‑ ózge memlekettermen aradaghy qarym‑qatynastar, negizinen ‑ «Últtyq faktordy» eskeru arqyly qúrylady. Mysaly, osy negizde halyqaralyq sayasattaghy erejeler qabyldanady. Ol BÚÚ‑nyng qaghidalarynda  bekitiledi.

Biraq, qazirgi zaman damuy túrghysynda «Adam qúqy» mәselesi әlemde birinshi orynda túrady. Adamnyng sóz bostandyghy, tandau erkindigi jәne t.b. qúqyqtary saqtalady. Shiyelenisti jaghday osy jerde tuyndaydy, mәselen, «Adam jynysyn ózgertu – әr adamnyng erkine say әreket pe?», «Álde, ol adam tabighatynan tysqary, auru adamgha tәn әreket pe?», «Endeshe, qoghamda auru adamnyng «erkin» tabighy túrghydaghy sau adamdardyng erkimen tenestiruge bola ma?» degen súraqtar qoghamdy oilandyra bastaydy. Bizde búl mәsele birjaqty sheshilgen, ol – «Adam tabighatyna qol súghu – Úly Jaratylys zanyn búzu» degen. Sondyqtan, bizding qogham ondaygha erik bermeydi.

Al, endi, «Últyn ózgertu» ‑ ejelden shejirelik zanmen ómir sýrip, bir‑birine tuystyghyn osy zang boyynsha anyqtap kelgen qazaq últy ýshin  óte auyr jaghday. Qazaq ony satqyndyqqa balaydy. Sebebi, osynday әrbir satqyndyqqa tek bir adamnyng emes, býkil tútas qauymnyng taghdyry baylauly dep esepteledi. Sol sebepti, әrbir qazaq ózining últtyq irgetasy sógiletin әreketten bas tartady, odan qorghanady...  Búl «últtyq tәrbie jýiesi» arqyly qoghammen qadaghalanady. Keri ketken әreketke «shirigen júmyrtqa» dep, ony adam qatarynan syzyp tastaydy...

Qazaqstandaghy «últyn ózgertu» statistikasynyng mәni nede?

Keshegi aqparatta 12 mynnan astam qazaqstandyq songhy tórt jylda últyn ózgertti degen mәlimet jariyalandy. Ondaghy derek boyynsha, kópshiligi orys últynan nemis últyna auysqan eken. Nege olay bolyp jatyr?

Últyn ózgertushilerding kópshiligi orystan nemiske ótken. Sonday-aq, ózbek últynan qazaq últyna auysu súranysqa iye. Songhy tórt jylda QR IIM-ning últty ózgertu statistikasy kelesidey:

2021 jyly – 3 254 adam;

2022 jyly – 3 363 adam;

2023 jyly – 3 366 adam;

2024 jyly (qazirgi uaqytqa deyin) – 2 158 adam.

«Jýrgizilgen taldaugha sәikes, qazaqstandyqtardyng eng kóp sany últyn orystan nemiske (743 adam), ózbekten qazaqqa (354 adam), orystan ukraiyngha (300 adam), ukrainnan orysqa (246 adam) jәne orystan qazaqqa (11 adam) ózgertti», – dep habarlady IIM baspasóz qyzmeti.

Búl qalay jýzege asady?

Qazaqstan azamattary ata-anasynyng birining últy boyynsha últ tanday alady. Eger ata-anasynyng últtary әrtýrli bolsa, bala pasport alghan kezde әkesining nemese anasynyng últyn tandaydy. Keyinirek últty tek bir ret ózgertuge bolady. Últyn ózgertu ýshin azamat ótinish, tuu turaly kuәlik jәne jeke kuәligin kóshi-qon qyzmetine tapsyruy kerek. Eki júmys kýni ishinde sheshim qabyldanyp, onyng negizinde jana jeke kuәlik beriledi.

Osy derekke múqiyat qarasanyz, onda odan qazirgi zamandaghy sayasiy‑demografiyalyq ózgeristerdi anyq bayqaugha bolady. Mәselen, eng kóbi – orystan – nemiske. Onyng sebebin býgingi Reseyding agressiyalyq sayasatynan izdegen jón. Sebebi, RF býkilәlemdik sanksiyagha úshyrap, ózge elge soghys jariyalaudyng arqasynda shet elderge qonys audarushy orys últy ókilderi de osy soghystyng shyrpauynda qaldy. Olargha degen kózqaras negativti bola bastady. Búrynghy «Úly orys mәdeniyetining ókilderi» býginde «varvarlyq‑jabayy mәdeniyet ókilderi» retinde qabyldanatyn kýige búryldy.  Sondyqtan, ózderining qanynda nemisting qany bar adamdar jedel «orys» últyn ózgertip, bolashaqta ekonomikalyq túraqty Germaniyagha qonys audarudy maqsat etkender dese bolady.

Al, «ózbekten – qazaqqa» degenning astarynan últtyq sayasat izdeuding qajeti joq siyaqty. Áriyne, onyng týpkilikti sebepteri sayasattan tuyndaghan. Negizi  ‑ KSRO qiraghan song Ózbekstanda oryn alghan «japay pasport auystyru» kezindegi sayasatta jatyr. So kezde Ózbekstanda túratyn myndaghan qazaqtardyng pasporttaryna «ózbek» dep jazu nauqany jýrdi. Ol jasyryn týrde boldy. Qazir ol «ózbekter» ózderining tarihy Otany – Qazaqstangha qonys audaruda. Sondyqtan, olar osynda kelgen song ghana ózderining últtyghyn qayta qalpyna keltirip jatyr. Múnda naghyz ózbekting «qazaq bolam» deytindey deregi joq, bolmaydy da. Sebebi, qazaqstanda ózbekterge últtyq qysym kórsetilip jatpaghany belgili. Bizdegi últtyq tolerantylyq – kimge de bolsa ýlgi bolatynday jaghdayda.

Eng qyzyghy, «orystan – qazaqqa» bolyp túr. Áriyne, onyng sany tym az. Sonda da bolsa, búl derekte ýlken maghyna jatyr. Áytse de, múnyng ishinde taza orys joq ekenine senimdimiz. Sebebi, últ ózgertu ýshin әr adam ózining últqa qatysy bar ekenin dәleldeui kerek. Endeshe, búlar Reseyde jýrip orystanyp, ózining qazaq últynan ajyraghan qandas qazaqtar deuge keledi. Olar endi ghana «óz qatelikterin» týsinip, últyna oralyp jatyr. Olargha esh kinә taghugha bolmaydy – olar tarihy jaghdaylardyng zardabyn shegushiler.

Ábdirashit Bәkirúly,

filosof

Abai.kz

7 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1434
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3200
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5142