Keshe kezekti qoghamdyq kenesting otyrysynda qala әkimining orynbasarynyng qatysuymen Din isteri jónindegi basqarma basshysynyng esebin tyndap, óz úsynystarymyzdy jetkizdik.

Óz kezegimde tarihymyzgha auyz salyp jatqan vahabizm iydeologiyasyna qarsy әleumettik tapsyrys ayasynda týsinigi ulanbaghan tarihshylarymyzdy qoldap, solardy vahabizmge qarsy paydalanu jayly úsynysymdy jetkizdim.

Óitkeni biz qazir klassikalyq vahabizmmen kýreskimiz kelgenimen, qazirgi klassikalyq vahabizm joq. Ol әldeqashan trasformasiyalanghan. Onyng ýstine bayyrghy klassikalyq vahabizmmen ÚQK kýresip jatyr. Olardy aiqyndau onay. Al qazirgi týrlengen vahabizmmen kim kýresedi? Qalay kýresemiz? Búl - basy ashyq súraq kýiinde túr. Búl jayynda «Transformasiyalanghan vahabizm» degen taqyryppen jariyalaghan maqalamda ashyp kórsetkenmin.

Vahabizm qazir ózderining iydeologiyalaryn bizding tarihshylarymyz arqyly tyqpalaugha kóshken. Alash qayratkerleri men belgili tarihy túlghalarymyzdyng aitpaghan sózderin aitty qylyp, ózderining iydeologiyalaryna kerek sózderdi solardyng «auyzdaryna salumen» ainalysuda. Qarap otyrsang olargha qarsy eshtene dey almaysyn. Tarih ghylymynyng birdenesi, Alashtanushy t.b resmy ataqtary bar. Qoghamgha leksiyalar oqugha qúqyghy barlar. Sol qúqyqtaryn paydalanyp el aralap, studentterding aldyna shyghyp ózderining jat iydeologiyasy tyqpalanghan leksiyalaryn erkin jýrgizude. (Múnday transformasiyalanghan vahabizmmen ÚQK ainalysa almaydy.) Onday tarihshylardy jan-jaqty qoldaytyn qarjyly toptar bar. Solardyng qoldauymen olar erkin qimyldauda. Al olargha qarsy túryp aq qarasyn ajyratyp beretin bizde tarihshylarymyz bolghanymen, olargha qoldau joq. Jalanayaq tarihshylarymyz myng jerden patriot bolsa da, jyl boyy bar júmysyn qoyyp olargha qarsy el aralap júmys istey almaydy. Demek sonday tarihshylarymyzgha memlekettik qoldau qajet.

Mysaly kezinde Múhamedjan Tazabekov degen aqyn әr jerge baryp ózining vahabisttik iydeologiyasy aralasqan leksiyalaryn erkin oqyp jýrdi. Tipti qyzdy-qyzdymen sonyng aldyna bizding qúqyq qorghau salasynyng qyzmetkerlerin jinap túryp leksiyalaryn tyndattyq. Keyinnen ol ózining osy uaqytqa deyin adasyp kelgendigin moyyndap, muftiyattan keshirim súrady. Búl jerdegi soraqylyq - jat iydeologiyanyng jeteginde adasyp jýrgen bireuge biz tórimizdi berip, tipti IID-ning qyzmetkerlerine leksiyasyn tyndatqanymyz. Ol keshirim súrap qútyldy. Al osynday soraqylyqqa jol bergen shendiler jazalandy ma? Joq әriyne!

Qazirgi jat iydeologiyany tyqpalap jýrgen tarihshylar da dәl osylay qoghamda, studentter aldynda leksiyalaryn oqyp jýr. Kezi kelgende olar da ózderining «adasqanyn» moyyndar. Al olardyng sol moyyndauyna deyingi búrmalanghan tarihty tyqpalap ketken týsinikterinen jastardy ajyratyp alu - ýkimetke jýk bolmaq. Olardy qazir erkin qimyldaularyna jol berip otyrghan eshkim jazalanbaydy. Barlyq mәseleni der kezinde sheshken jenil bolatyny haq. Demek biz qazirden bastauymyz kerek.

Taghy bir mәsele - olar qazir kóptegen sayttargha bizding últ kósemderining ólenderi men maqalalaryn ózgertip jariyalap jatyr. Siz gugldan bir aqynnyng ólenin izdeseniz, solardyng ózgertip qoyghan ólenderine jolyghuynyz mýmkin. Solardy tipti mektep múghalimderi de paydalanyp oqushylaryna jattatuy mýmkin. Ózgeler de solay. Al olardyng shygharmalary bizding Ádilet ministrligindegi zandarymyz sekildi arnayy kodpen qorghalmaghan. Osylay bir kýnderi biz últ qayratkerlerining shygharmalarynyng qaysysynyng dúrystyghyn ajyratudan qaluymyz mýmkin.

Sondyqtan әkimning orynbasary Sәrsen Abayúlyna osy baghytta arnayy әleumettik joba ayasynda bolsa da tarihshylarymyzgha qoldau bildirip, jat iydeologiyalargha qarsy baghytta birlese kýres jýrgizudi úsyndym. Sәrsen Abayúly úsynysymdy qoldap, diny baghytta jat iydeologiyagha qarsy ózge de úsynystarymyzdy taldaytyn dóngelek stol formatyndaghy kezdesu úimdastyrudy úsyndy. Aldaghy kýnderi kenesimizding úiymdastyruymen osynday jiyn ótkizu jospargha engizildi. Búiyrsa sol jerde әrbir úsynysty keninen talqylaytyn bolamyz.

Rýstem Áshetaev

Shymkent qalasy

Abai.kz