Shapshal audanynyng (Shapshal – Almaty oblysynyng Qaradalasymen japsarlana irgeles jatqan audan) shyghys ontýstigi, qazirgi Qaynúq auylynan shyghys soltýstikke qaray júrgende bes shaqyrym jerde, erte zamannan qalghan bir qalanyng qirandysy jatyr. Búl qalany jerlik halyq «Altyndyq» dep te, «Huntayjynyng qúm basqan qalasy» dep te ataydy.

Qirandy qalanyng kólemi men jer týzilisinen qaraghanda, qala syrty kezinde biyik te berik qorghanmen qorshalghan, qaqpasy ontýstik Ýisin tauy jaqqa ashylyp, qalanyng ishki qúrlystary shyghystan batysqa qaray nar kósheler alynyp salynghan. Tamnan, kirpishten jasalghan túrghyn ýiler jii de retti ornalasqan. Kóshelerding kendigi 13 metr shamasynda, kóshening eki jaqtauyna toghan qazylghan, búl sol zamanda jol jaghalay týrli kóshet otyrghyzylghanyn 400-de, 500 týtin otyraqtanghan búl qalanyng edәuir kórkeygen mәdeniyetti oryn bolghandyghyn dәleldeydi.

Talay tariyh, talay syrly dýniyeni bauyryna basyp typ-tynysh jatqan búl qala turaly Shapshal halqynyng arasynda ne bir ghajap anyzdar aitylar edi. Sonyng ishindegi eng manyzdysy, әri mening qolyma qalam aldyryp shyndyq pen anyz turaly oy tolghauyma sebep bolghany: «Búl qala Jonghar hany Hutayjynyng qalasy ekenin, istemegen jamandyghy joq zúlym hangha pendening kýshi jetpegendikten, Tәnir jazalap qalany bir týnde qúm basyp qalypty, qaladaghy bar tirshilik opat bolyp, sonymen handyq ta joyylypty» deytin anyz bolyp otyr.

Ótken jyly (2005 jyly) qirandy qalanyng shyghys irgesinde otyrghan Segizsúmyn aulynda bir toyda boldym. Týngi qonaghasynda bir talay aqsaqaldar bas qosyp shýiirkelestik, biraq, әngime órisi auyldyng úsaq-týiekterin tónirektey bergen son, men oiymda júmbaq bolyp jýrgen qirandy qala turaly syr tartqym kelip:

– Sizder Altyndyqqa bir taban jaqyn otyrsyzdar, әr dayym kórip jýrsizder. Ata-babalarynyzdan jalghasyp kele jatqan anyzdardy menen jaqsy bilesizder, sizdershe bolghanda osy qalany qúm basqan ba, әlde basqaday sebeptermen qiraghan ba? – dep súradym.

Otyrghandar alghash «búl ne qylghan súraq, Altyndyqty qúm basqanyn bile túryp bizden jәne nesin súraydy» degendey antarylyp otyryp qaldy. Zayyry men jauaby belgili nәrseni súrap túrghan myjghau sekildi әser qaldyrghan kórinemin. Desede, talqygha qatnasqandar da az bolmady, otyrghandar birinen keyin biri sóz alyp, joghardaghy el aityp jýrgen shiyrgha ainalghan anyzdan ózge mandytyp eshnәrse aita almaydy. Sonan bir talay oraghytulardan keyin sóz kezegin ózim alyp:

– Mening qarauymsha, búl qalany qúm basqan emes, su basqan sekildi. Mende búryn sizder aitqan osy anyzdy maldanyp jýrushi edim. Byltyr (2004 jyly) qirandy qalagha baryp kórdim. «Qúm basty» degen kózqarastan birjolata ózgerip, «su basqan» degen kózqarasqa keldim, – dedim.

Mening búl joramalym otyrghandardy tipti tolqytty. Men әueli olardyng ómirlik senimin ózgertip jibergendey-aq qyzaraqtaushylar da shyqty. Bir qariya maghan tóte qarap túryp: «Su basty» degendi sen oiynnan shygharyp aityp otyrsyng ba? Álde materialdan kórding be? Osy kýnde aqsha tauyp, ataghyn shygharghysy kelgen jazghyshtar joqty jonyp qisyndastyrugha sheber bolyp barady» dep qarsy dau da kóterdi. Men ynghaysyzdanyp qaldym.

– Eshqanday materialdan kórmedim. Búl tek óz joramalym ghana, su basqandyghyn qalanyng orny men qazirgi kýii ózi aityp otyrghandyqtan osy qortyndygha keldim, – dep daudy әzer doghardym. Mine osy kýnnen bastap qirandy qala turaly maqala jazu jatsam-túrsam oiymnan esh ketpey qoydy. Ol ýshin aldymen el ishinde bayyrghy qala jәne onyng jay-japsary turaly anyzdargha qúlaq týrdim. Anyz ben shyndyq arasynan ómirge janasymdy jauap izdeuge qarmandym. Endeshe anyzdar ne aitady? Sony kórelik.

                                            I. Anyzdar aitady

El anyzy boyynsha, búl qala teginde monghol hany Batur Huntayjynyng ortalyq qalasy eken. Qalanyng orny qazir taqyr bolghanmen, ertede asyl týnkeli jer bolghan desedi. Qalanyng kemer jaq asty qalyng qamysty, shóptesin әri búta-búrgeni bitik toghayly jer bolyp, toghay arasyna jabayy an-qús jyrtylyp airylady eken. Qaulap ósken shiyding arasynan týie kórinbestey qúiqaly bolypty. Sondyqtan mal baghugha asa qolayly bolghanymen, eginshilikke jaysyz oryn bolghan úqsaydy. Sondyqtan qysta maldy osy ónirde baghyp, jaz, kýz, kóktemde iyen jatqan Ýisin tauynyng bókterin, tauly ónirlerin paydalanady eken. Huntayjynyng maly asa kóp bolypty. Tórt týlik malyn tabyn-tabyngha bólip, әr týlikting ereksheligine qaray qolayly jerdi tandap baghady eken. Mysaly, siyrdy Ýkirshige (jer aty), eshkini Jamaty (jer aty) men Eshkilik tauyna, jylqyny Ángirti jaylauyna, qoydy Qonaqay men Qújyrtay tóniregine baqtyrypty. Osy kýndegi Ýkirshi әsili monghol tilinde «Ukyrshy»degen sóz bolyp siyrshy degen maghyna beredi. «Jaman» monghol tilinde eshki degen maghyna beredi. Aytulargha qaraghanda Huntayjy siyrdy baqtyryp, sýtin sauady eken-daghy ony nauamen aghyzyp kelip, qala halqyn sýtpen qamdaghan eken.

Huntayjynyng týiesin osy ónirge din taratugha kelgen arabtyq Shahy Mәshirep degen әulie baghady eken. Áulie dalada týie baghyp júrip shóldese nemese namaz uaqyty bolyp dәret aluyna su qajet bolghanda asa tayaghymen qay jerdi týrtse, sol jerden bastau payda bolady eken. Qazirgi Qaynúq, Aqbúlaq, Segizsúmyn atyrabyndaghy bastaular su kózining júrnaqtary desedi.

Shahy Mәshirep joqshylyqtan jaz kýnderi jalang ayaq jýredi eken. Jarylghan tabanyna maldyng mayyn qyzdyryp basyp emdep alady deydi. Shahy Mәshirepte bir keremetting baryn bayqaghan hannyng qyzy oghan ghashyq bolypty. Múny han sezsede ishtey qúptap ýndemeydi eken. Biraq, әulie onyng dini basqa bolghandyqtan shyrghasyna týspey boyyn aulaqqa salypty. Kýnderding birinde jarylghan tabanyna may qyzdyryp basyp otyrghan әuliyening qarsy aldyna hansha kelip jýresinen otyra ketipti. Hanshanyng abiyry ashylyp qalsa kerek. Nederin bilmegen әuliye: «Mening tabanym jalang ayaq jýrgendikten jaryldy. Al sening myna jering ne kórip jarylyp júr?» – dep, istiktegi maydy basyp qalghan eken. Qyz túlan tútyp jónep beripti. Mine sodan qyz jýkti bolyp úl bala tuypty. Keyin ol erjetip han bolypty. Ózine qarasty neshe myng mongholdy islam dinine kirgizgen Túghlyq Temir han sol eken. Onyng islam dinine kirui Shahy Mәshireppen jogharghyday qatysy barlyghynan eken. Qazirgi Sýidin, Kýredegi Túghlyq Temir han mazarynda jatqan әulie arabtyq pen monghol nәsilining qospasynan tughan Týlek eken.

Huntayjy han bolyp túrghanda Ilening ýsh jerinen buthana saldyrghan. Biri qazirgi Qúlja qalasynyng Qaradóng ónirinde, buthana qaqpasynyng eki jaqtauyna Qúljanyng bas mýsinin tastan qatyrypty. Sodan búl qalanyng aty Qúlja atalypty. Ekinshi, qazirgi, Qúlja - Qorghas tasjolynyng boyyndaghy Shaylanzyda eken. Onyng qaqpasynyng eki bosaghasyna qos arystannyng mýsinin qatyrypty, ony «Lama sún» dep atapty, men 1964 jyly sosialistik tәlim-tәrbie qyzymetimen Shaylanzygha barghan kezimde sol qos arystan mýsinin kórgen edim. Al ýshinshi buthana qazirgi qirandy qalanyng ózinde eken.

Huntayjy halqynyng azyq-týligi men әskery at-kóligining azyghy ýshin diqanshylyqpen shúghyldanudy josparlap, enbekkýshti Qashqar, Aqsudan aldyrypty. Olargha Ýisin tauynan enistep aghatyn salma-salma ózenderding tómengi eteginen jazyqqa su shygharatyn toghandar qazdyryp, tyng jerlerdi iygerip, biday qatarly daqyldardy ektiripti. Qazirgi taranshy dep jýrgen úighúrlardyng tegi solar. Óitkeni, «taranshy» degen monghol tilide eginshi (biydәishi) degen sóz eken.

Huntayjy qanday qysym týskeni belgisiz, ol birde qazynasyndaghy bar altyn, kýmis, jamby-jahúttaryn jýz týiege artyp Jalghyztay ózenining órgi jaghynda tau arasyna qúpiya kómdiripti. Júmysy bitken song jýz týieni aidap barghan jýz qúldy týgel óltirip tastapty. Tek aspazdyq istep barghan bir úighúr ghana qashyp qútylypty. Ol kómilgen qazynanyng ornynan janylyp qalmau ýshin Jalghyztay ózenining tómengi aghary qazirgi Núraqyn búlaqtyng ayaq jaghynan bir týie tas jasap, týiening basyn batysqa, qúiryghyn shyghysqa qaratyp qoyypty. Keyingi jyldary qiratylghan týie tas sol eken.

Huntayjy alghash Shapshalgha qonys teuip, kýsheyip alghansha ainalasyndaghy elmen tatu-tәtti ótkendey bolghanymen kemeline kelgen son, ózgelerdi tonap-talau men qyrghynshylyqpen shúghyldanypty. Otyryqty elding qyrghanyn qyryp, tirilerin batysqa yghystyryp tastapty. Osynday shekten asqan jauyzdyghy, halyqtyng qarghys-nalasy úrghan onyng qalasyn bir-aq týnde qúm basyp, halqy da, ózi de opat bolypty. Osy tabighy apatta bir kempir men shal ghana tiri qalypty. Aytugha qaraghanda týn jarmynda oyanyp dalagha shyqqan shal, qúm jauyp jatqanyn kórip ýiine kirip kempirin oyatady eken de, ýiding búryshyna bir syryqty tiktep oghan jalghyz siyryn baylap, shal siyrdy jetelep, kempir siyrdyng qúiryghynan ústap syryqty ainala beripti deydi. Tang agharghanda qala tútas qúm astynda qalypty da, tiri qalghan shal-kempir Ilening arghy jaghyndaghy Lamasúngha (jer aty) ótip ketipti. Sodan qaytyp búl jerdi eshkim mekendemepti.

Qorytyp aitqanda, Huntayjy jәne onyng qúm basqan qalasy turaly san tarau anyz saqtalghan. Búl anyzdardyng bir bólimi keybir tarihy derekterdi aighaqtasa, kóp sandylary halyqtyng týrlishe senim-nanymy men joramal kózqarastaryna baylanysty tuylghan deuge bolady.

II. Qirandy qala ne aitady?

Qúm basqan qala turaly jogharghydaghy anyzdar әr dәuirding adamdary jaghynan óndelip, týrlishe jamau-jasqaulardy bastan keshirip bizge jetkenimen, bir ghana nәrse ózgermey jetken. Yaghni, qalany qúm basyp qalghan degen kózqaras mýlde jalpy bettik moyyndalghan ortaq kózqaras ekeni anyq. Aytushylardan qúm Altyndyqty ghana basyp onymen kórshiles jerlerge nege  jaumaghan? Al, kezinde bir qalany biraq basyp qalghan qúmnan qazir bir týiiri joq, Ol qayda ketken? Dep súrasan, aldynghy súraqqa: «Ol qúdaydyng kúdiretimen» dep jauap berse, songhy súraqqa: «Úzaq zamandar borannyng úshyruynan, selding shayuynan, onan qalsa adamdardyng altyn shayqauynan» joq bolghan dep op-onay jauap beredi. Birde senginiz keledi. Óitkeni tabighat asa qúdiretti әri tilsim qúbylys qoy, dýniyening bir jerine tas jauypty, bir jerine balyq jauypty degenderdi emis-emis estip jýrmiz. Aytulargha qarghanda múnday qúbylys asa kýshti qúiyn әserinen payda bolatyn kórinedi búl bir, ekinshi biri, qala júrty kóp ret qazylghan altyn, kýmis, mәdeny búiym izdeushiler qalanyng qorys-qopasyn shygharghan. Qazushylar әrbir qirandy ýy ishinen az bolghanda eki de, ýsh adamnyn, kóp bolghanda on adamnyng sýiegin býtin kýiinde kezdestirgen. Key jerlerden elu de jýz qoydyng sýiegi shyqqan. Mine osyghan qarap halyq búl qalany qúm basyp qalghan degenge mýlde sengen.

Bertindegi jyldardyng ózinde Qaynúq, Aqbúlaq qystaqtarynyng túrghyndary búl jerden kóptegen erte zaman metal búiymdaryn, farfor ydystardyn, qysh ydystardyng synyqtaryn, tenge-monshaqtardy, mystan, jezden qúiylghan týimelerdi, jebening úshyn t.b-lardy tauyp alghan. Qazirding ózinde qysh ydystardyng synyqtary, kýidirilgen kirpishter, maldyn, adamnyng sýiekteri ol jer, búl jerde shashylyp jatyr. Demek búl orynnyng ertede nedәuir gýldengen qala bolghandyghyna talas jýrmeydi.

III. Qirandy qalanyng Altyndyq ataluy

Qirandy qala júrtyn qazirgi halyq «Altyndyq» dep ataydy. Múnyng búlay ataluy tegin emes, bir anyzdarda qalanyng qaqpasy altynnan jasalghan delinse, qala qorghannyng qarauyl múnarasy úshyna altynnan jasalghan belgi ornatylghan delinedi, keyingi jyldary yaghny 1933 jylyghy 12 sәuir sayasy ózgeristen keyin Shyng Shysay Shynjannyng biyligin qolyna alyp, alghash ózi Marksizimdi qabyldap, kommunizmdi kóksegen adam bolyp kórindi. Partiya ortalyq komiytetinen Shynjangha kelip qyzymet isteytin kadrlar jiberuin talap etti. 1938 jyldyng alghashqy mausymynda Chin Tiyanchu, Mau Zymin qatarly adamdardy Shynjangha jiberdi. Alayda, búl kezde Shynjannyng sayasy jaghdayy asa qiyn bolyp, halyq kedeylesken, ekonomika túralap, kóp taratylghan qaghaz aqsha meyilinshe qúnsyzdanghan bolatyn. Osy kezde qaghaz aqshanyng qúnsyzdanuyn tejeu, Shynjang ekonomikasyn jandandyru ýshin altyn qoryn molaytu qajet bolghan. Sonymen ýkimet Altay Kóktoghay ken rayonyn negiz etip, býkil Shynjanda altyn qazu, altyn shayqau nauqanyn óristetken. 1941 jyly Iledegi jerlik ýkimet Altyndyqty qazu jәne altyn shayqau júmysyn jýrgizgen. Búl mýlde qúpiya istelgen, jerlik adamdardan qara júmysshy qabyldaghanymen olardyng qolyna esh nәrse ilikpegen. Búl kez mening 16 jas kezim edi. Esimde qaluynsha, Mýkispayúly Seydin degen baujang (mәnsap aty) bizding auyldan Bógenbay, Maqpyr, Ábildә degen ýsh jigitti ertip baryp ýsh ay mólsherinde altyn shayqau júmysyna jaldandy. Olar qaytyp kelgen son, auyl adamdarynan birnesheui Ábildәning ýiine jinalyp, amandyq súrap ne olja әkelgenin súraghanda, Ábildә: «Olja kóp qoy, biraq, ol bizding qolymyzgha tiygen joq, biz tek qaz degen jerin qazamyz, topyraq tasimyz, altyn shayqaytyn nauagha qúm tastaymyz, qasymyzda qarulanghan tórt-bes әsker baqylap túrady. Áueli nauanyng ishine qarauymyzgha jol qoymaydy. Ózderine qajettilerin alyp bolghan son, biz qalghanyn teremiz. Sondaghy oljamyz osy» dep, otyrghan әieldermen balalargha tana monshaq qatarly nәrselermen qosa bizge qoydyn, arqardyn, elikting asyqtaryn ýlestirip bergenderi әli esimde. Sonda tana monshaqtardy auyl әielderi alugha jýreksinedi, óitkeni olardyng qarauynsha búl orynnan alghan nәrse qyrsyq әkeledi. IYesi týsine kirip, mening nәrselerimdi nege alasyn, ornyna aparyp qoy, – dep mazalaydy deytin daqpyrt sóz bar bolatyn, olar sodan qorqushy edi. Sonda Ábildә: «Sender qoryqsandar, barlyghyn Meruet alady, týsine kirip qualap jatsa, alghan men, Meruetti ne qaqyng bar dep quyp salamyn», – dep barlyq adamdy kýldirgeni bardy. Mine, osyghan baylanysty jerlik el búny «Altyndyq» atap ketti. Demek, búl jerden kezinde mol altyn, kýmis tabylghany aqiqat. Osy arada aita keterlik bir jayit, belgili úighúr zertteushisi Ámet Mira ózining «Qaynúq tazkiresi» degen kitabynda, «Altyndyq»1936 jyly qazylghan dep jansaq aitady. Ári Ámet Mira Altyndyqty ertedegi Qaynúq auylynyng kóne júrty, búl qala 1200 jyldyng aqyrghy mezgilinde Shynghyshan jәne onyng әleuetteri jýrgizgen qandy soghysta oiran bolghan dep jazdy. Búl kózqarastyng da qisyny azdau, óitkeni, «Altyndyq» salynghan jәne Huntayjy dәuirlegen mezgilinde úighúrlar Ontýsitk Shynjannan janadan kóshirilip әkelingen. Ári Huntayjynyng eginin egip, saudasyn istep, ýy jasap, qala salyp mongholdardyng әmir-pәrmeni boyynsha júmys istegen halyq bolatyn. Ári Altyndyqtaghy buthananyng salynuy búl qalanyng úighúrlardiki emes, mongholdardiki ekenin dәleldeydi.

IV. Anyzdar turaly aitar sóz

Sóz bolyp otyrghan «Altyndyq» jәne Huntayjy turaly aitylyp jýrgen anyzdardyng barlyghyna jauap izdeu shamaly, óitkeni anyzdardyng shyndyghynan góri joramal tústarynyng kóp ekendigin oqyrman ózi sezine alady. Men búl arada tek eki mәsele turaly ghana toqtala ketpekpin.

Biri, Túghylyq Temir han men Shahy Mәshirepting qatysy bar ma, joq pa? Degen mәsele, ol ýshin tarihy faktilerge jýgineyik.

Shynghyshannyng 2-shi úly Shaghatay kezinde Ileni ortalyq etip, batysta Syr boyyna deyin, ontýstikte Qashqar, Hotangha deyin, Shyghysta Qúmylgha, soltýstikte Altay, Tarbaghataygha deyin biyledi. Erenqabyrgha tauynyng ontýstik bókterindegi Almalyq qalasyn ortalyq etip, handyqtyng sayasi, ekonomika, mәdeniyet isterin aitarlyqtay damytty, shyghys pen batystyng baylanysyn kýsheytu, keruen jolynyng irkiliksiz boluyn kózde ústay otyryp, ejelgi jibek jolynyng bir tarmaghy Ile - Ýrimji tasjolynyng Sayram boyyndaghy Talqy asuy jolyn jasatty. Búl Shaghatay handyghynyng tarihtaghy istegen kóp iygi isterinin biri edi. Óz ýlesine tiygen bay ólkede tynnan tirlik jasap, songhylargha aita qalsyn jaqsy at qaldyrdy. Shaghatay 1240 jyly qaytys bolyp, sýiegi Almalyqqa jerlendi. Osydan song onyng әuletterinen 25 adam 109 jyl ishinde osy ólkege ýstemdik jýrgizdi. Shaghatay әuletining songhy úrpaqtarynyng biri Emil Qoja han bolyp túrghan mezgilde Mendi atty kaniyzek Esenbúghadan jýkti bolady, Esenbúgha angha shyghyp ketkende onyng ýlken әieli Satylmysh qyzghanshaqtyq istep Mendini Sherghúl degenge qosady da: «Búl ólkeden alys ketinder» dep qúyp salady, biraq Mendining hannan jýkti bolghandyghyn elding bәri biletin edi, kóp keshikpey Esenbúgha óldi. Endi Shaghatay әuletinen hangha layyq eshkim shyqpay әr taypa óz aldyna búrhan saylap, handyq ydyray bastady. Osy kezde Dulat taypasynan shyqqan Bolatshy degen әmirshi handyqtyng qúlap, tahtyng iyesiz qaluynan alandap, Esenbúghadan jýkti bolyp ketken kaniyzek Mendini tabugha, odan tughan úldy handyq taqqa qongha bekinedi. Sóitip, ol Tastemir degenge 300 qoy aqy berip, Mendini tauyp, odan tughan úldy alyp keluge búiyrdy. Tastemir el aralap súrau sala jýrip, Mendi men Sherghúldy ontýstik Shynjannyng bir aimaghynan tabady. Mendi Esenbúghadan tughan úl baryn, aty Túghlyúq Temir ekenin aitady. Sherghúl Bolatshynyng tapsyrmasyn aityp, Túghlyq Temirdi kóshede oinap jýgen jerinen tauyp aldy da Bolatshygha әkelip beredi. Bolatshy Túghlyq Temirdi tәrbiyesine alyp, ony 1346 jyly 18 jasynda mongholdyng zany boyynsha han saylaydy. Biraq Túghlyq Temir óte jas bolghandyqtan handyqtyng negizgi tizgini Bolatshynyng qolynda boldy. 24 jasqa shyqqan jyly, yaghni, 1352 jyly qol astyndaghy 160 myng әskerimen islam dinine kirdi. 34 jasynda óledi. Sýiegi Almalyqqa jerlenedi. Demek Ábilghazy Bahadurdyng osy shejirelik deregi boyynsha alghanda el anyz etip aitatyn Shahy Mәshirep pen Túghlyq Temir arasynda eshqanday baylanystyng joq ekenine kóz jetkizuge bolady.

Ekinshi, Húntayjy kim? Ol «Altyndyqta» qúm basyp ólgen be?

Ching patshalyghynyng alghashqy jyldarynda jonghar taypasy Batur Húntayjynyng shurash, oirat, hoshyt, torghauyt, qoyyt rularynyng basyn qosyp 1635 jyly shurashtardyng biyleushisi Qaraqol tayjynyng úly Batur Huntayjy handyghyn qúryp, Ertis ózenining bas agharyn, Ile ózenining býkil alqabyna óz biyligin jýrgizdi. Búl kezde Shaghatay әuletining ortalyghy Almalyqta bolyp, týrli sebepter saldarynan handyqtyng shanyraghy shayqalyp, irgesi solqyldap túrghan shaghy edi. Osyny paydalanghan Huntayjy Almalyqty tastap, Ile ózenining kýngey betindegi Altyndyqta handyq irgesin qalaghan bolatyn. Ol óz biyligin bekemdep alghansha kórshiles eldermen dostyq qatnasta boldy. Áskery dayyndyghyn kýsheytip, bolashaq soghys ýshin әzirlik jasady. Metal qorytyp әskery qaru óndirdi. Yarken, Aqsu, Qashqar, Túrpan qatarly oryndardan úighúrlardy kóshirip әkelip, kóp sandysyn eginshilikke paydalandy. Olardy «taranshy» dep atady jәne bir bólimderin keruen úiymdastyryp saudy sattyqpen shúghyldandyrdy. Olar ontýstik Shynjannan, ishki ólkelerden, Europa elderinen mata, shay, farfor ydystar, kilem, jibek kezdemeler jәne basqa zattyq búiymdardy ainalymgha saldy. Búlardy «bazar gan» dep atady. Jәne bir bólimderin teri mәnerleu, aghashshylyq, tamshylyq, zergerlik t.b da júmystargha saldy. Sóitip ishki-syrtqy dayyndyghyn әbden pysyryp alghan Huntayjy Úly jýz jerindegi Qasym hangha qarasty elge tútqiyl shabuyl jasap, beybit jasap jatqan elding bereketin ketirip, toz-tozyn shyghardy. Hanzada Jangirdi tiridey qolgha týsirip, qyrghynnan aman qalghan eldi batysqa qaray yghystyryp tastady. Joyqyn әskery kýshpen ilgerlegen Huntayjy Jetisudy basyp, Narynqol men Bayynqol, Qastek pen Qaskelendegi jenisine marsiyp ilgerley soghysyp, eng sonynda qazaq әskerimen Shu ózenining boyynda bolghan soghysta Shapyrashyty Qarasay batyrmen jekpe-jekke shyghyp sonyng qolynan qaza boldy. Demek, búl sózdi aitudaghy maqsatymyz el anyz qylghanday Húntayjy әste qúm basqan qalada opat bolyp, handyghy da sonymen birge joyylghan joq.

Taqyryptan alshaq bolsa da úighúrlardyng Ilege kelui turaly qysqasha aita ketelik, óitkeni biz jogharyda Huntayjy zamanynda ontýstik Shynjannan qyruar adam Ilege әkelindi degen bolatynbyz, búl birinshi ret Ilege úighúrlardyng kelui edi, yaghny 1755 jyly bolatyn. Osy kezde Iledegi Ching ýkimetining sanaghyna týsken úighúrlardyng sany 4400 týtin 16 myng jan edi. Al ekinshi ret adam әkelu 1760 jyldyng aqpan aiynda bastalyp, 1768 jyly ayaqtaghan. Segiz jyl ishinde 6386 semiya kóshirilip әkelinip, búlardan 600 týtini Qaynúqqa, 500 týtin Qonaqaygha ornalastyrylyp, qalghandaryn Qas, Borbosyn, Jyrghalan, Tas ósten, Arósteng qatarly jerlerge jýzdik boyynsha bytyray ornalastyrghan. Joghardaghy senimdi materialdargha negizdelgenle Ilege úighúrlardyng әsirese Shapshalgha kelu mәn-jayy osylay, olar Shapshaldyng shyghysy Taldydan bastap, batysy Qonaqaygha deyingi tauly ónirlerde suarmaly eginshilikpen shúghyldanghan. Ýisin tauynan qúldilap qúlap aghatyn on bir ózennen ýlkendi-kishili 30 toghan qazyp eginshilikti damytqan. Sol toghandardyng kóp sandysy istetiluden qalghanymen ishinaralary әli de istetiledi.

Týiin sóz:

«Altyndyqty» su basqan ba, әlde qúm basqan ba?

Ottyng órge, sudyng tómen tartatyny jaratylys zany. Qazirgi qala qirandysynyng jogharghy jaghy Ýisin tauynan enistep aghatyn Órten, Shejin, Jalghyztay ózenderimen tútasady. Eger osy taugha qatty nóser jausa, joghardaghy ózenderden aqqan sel suynyn, qasyqtay qaghytpasy joq jazyqty boylap kelip, qazirgi qirandy qalany basyp qalatyny menmúndalap túr. 1998 jyly tamyzda Shejin sayynyng bir silemi-tógildi degen ózeksheden kýndiz sel jýrip, әpsәtte 8 adam, 600 túiyaq mal apatqa úshyrydy. Aytulargha qaraghanda, jauyn tek jirma minutqana  jaughan. Eger dәl osynday nóserli jauyn búdan da úzaq jausa nemese joghary taudaghy ózenderdi sharpysa, onda shyghyn búdan da auyr, zardap búdan da kýshti bolary anyq edi.

Meninshe kezinde qalany osy taulargha jaughan kýshti nóserden qalyptasqan sel suy oirandaghan, әri apat týn ishinde halyq shyrt úiqyda jatqanda bolghan. Óitkeni qala qaqpasy Ýisin tauy jaqqa qaray ashylatyndyqtan qaqpadan kirgen telegey-teniz su ainalasy berik te biyik qorghanmen qorshalghan qalada tabighy kól payda qylghan. Úiqyda jatqan adam men mal tútas túnshyghyp ólgen. Qazyr qalanyng shyghys jaq irgesinde sudyng oruynan qalyptasqan ýlken anghar bar, búl anghar sol kezdegi sel suynyng әserinen qalyptasqan boluy әbden mýmkin. Mening búl tújyrymym tek joramal ghana, qalanyng kýireui turaly geogrof ghalymdar men arholektar taghy da ishkerley zertteu jýrgizui qajet dep bilemin.

Qúdaybergen Sәiduaqasúly Baqy biytegi

Avtordyng «Men tanyghan shyndyq» kitabynan dayyndaghan Álimjan Áshimúly

Abai.kz