Júma, 22 Qarasha 2024
Qazaq kinosy 1243 2 pikir 14 Qarasha, 2024 saghat 16:28

«Núrikamal» filimin kórgende tughan oilar...

Suret kino.kz saytynan alyndy.

Osy kýnderi respublika kinoteatrlarynda «Núrikamal» filimining túsaukeseri ótip, jalpy kórermenderding nazaryna úsynyluda. Qazaqstan rejisserlerining jana tuyndylaryn ýlken ekrannan kóruge qashanda ýlken qyzyghushylyq tanytatynym bar edi.

Osy joly da jana filimning jarnamasyn kórip, alghashqylardyng biri bolyp kórip shyqtyq. Búl filimdi kóruge airyqsha qyzyqqanymnyng taghy bir sebebi - filimning basty keyipkeri Núrikamal Seyitjanqyzymen kóp jyldar boyy Torghay oblystyq partiya komiytetining apparatynda birge qyzmet jasaghanym jәne soghan baylanysty ol kisini jaqsy biletinim.

Shynymdy aitsam, filimdi kórip shyqqanda qarama-qayshylyqty sezimde boldym.

Únamdy jaghyn aitsam: Birinshiden – filim jaqsy týsirilgen, tabighaty әsem jerlerde, muzykamen kórkemdeui, týsirilu sapasy bәri jaqsy. Ekinshiden – filimning basty keyipkerleri Hanbiybi men Túrdyqylysh rolderi óte jaqsy somdalghan, әsirese Hanbiybining rolin oinaghan aktrisanyng oiyny asa shynayy shyqqan. Ýshinshiden – filimge arqau bolghan negizgi sujet ómirde qalay bolghan, sol kýiinde alynypty. Barlyq keyipkerlerding aty-jónin ózgertpey sol kýiinde alynuy da sәtti shyqqan avtor sheshimi deuge bolady..

Endi filimning ózime únamaghan jerlerine kelsem: Ol negizinen Núrikamaldyng roline baylanysty. Eng bastysy, ol kisining rolin somdaghan aktrisa, birinshiden jas jaghynan keyipkerge sәikes kelmeydi. Filimge arqau bolghan oqigha kezinde Núrikamal Seyitjanqyzynyng jasy qyryqtarda bolatyn. Rolidi oinaghan aktrisa maghan óte jas kórindi. Mýmkin soghan baylanysty bolar, aktrisa ózi oinaghan keyipkerding obrazyna kire almapty, onyng jan-dýniyesin jete týsine almaghan siyaqty. Mýmkin filimning ssenarii solay jazylghan shyghar. Filimde negizinen basty nazar Túrdyqylysh pen Hanbiybige audarylyp, Núrikamal roli sәl kólenkede qalyp qoyghan sekildi. Sonymen qatar, filimning keybir jerlerinde Núrikamaldy jeniltek minezdi etip kórsetkendey әser qaldyrdy. Mýmkin men qatelesermin, biraq maghan solay kórindi. Mysaly, alghash ret Túrdyqylysh pen Núrikamal kezdesuinde qansha halyqtyn, әsirese Hanbiybining kózinshe elden bólektenip, onashalanyp ketui, kónilge qonymsyz әser qaldyrady. Men biletin Núrikamal Seyitjanqyzy eshqashanda onday qadamgha barmauy tiyis. Filimdegi taghy bir kónilge qonymsyz jer, ol Esentay roli. Búl meninshe filimning sujetin qoulatu maqsatynda ssenarist pen rejisserding oidan shygharghan keyipkeri. Biraq men taghy da aitayyn, Núrikamal Seyitjanqyzynyng tónireginde onday adam bolghan emes. Arqalyqtan Shymkentke qyzmet auystyryp barghan adamdamdardyng arasynda da onday adam joq. Áriyne filim kórkem shygharma janryna jatady, sondyqtan avtorlar ózderining shabyt qiyaldary jetkeninshe bolghan oqighadan alshaqtauy mýmkin. Býgingi kýni Núrikamal Seyitjanqyzy aramyzda joq. Biraq ózi joqtyng kózi joq degen qaghidany ústanyp ol kisining ótken ómirine qanday da bir kólenke týsiru dúrys emes dep oilaymyn.

Núrikamal Seyitjanqyzy turaly azdaghan aqparat beretin bolsam: Ol kisi qazaghynan góri orysy basym Torghay oblysy, Derjavin audanynyng Bratolubovka sovhozynda tuyp ósken. Soghan qaramastan ol kisining jan-dýniyesi qazaqi, adamy qasiyeti jaghynan auzyn ashsa jýregi kórinip túratyn qarapayym, moraldyq túrghydan kristaldy taza adam bolatyn. Birge qyzmet istegen kezde bizge, oblystyq partiya komiytetining jas núsqaushylaryna aqylshy, qamqor bolyp jýretin. Kóptegen memlekettik qyzmetterdi abyroymen atqardy. Torghay, Shymkent oblystyq partiya komiytetterining bólim mengerushisi, Torghay jәne Aqmola oblystarynyng mәdeniyet basqarmasynyng basshysy, taghy da basqa  lauazymdardy atqardy. Kóptegen memlekettik marapattardyng iyesi, «Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri».

Biz, Núrikamal Seyitjanqyzynyng kózin kórgen, qyzmettesteri, әriptesteri, ol kisimen birge qyzmet istegenimizdi maqtan tútamyz.

Jatqan jeriniz jayly, imanynyz joldas, janynyz jannatta bolsyn Núrikamal Seyitjanqyzy.

Sәmet Yqylasúly Bayqonyrov,

Aqtau qalasy

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1434
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3199
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5138