Esse

Talant pen taghdyr
Túryp ketkim keledi, túra almaymyn,
Jýrip ketkim keledi, jýre almaymyn.
Jelegi jelkildegen der shaghynda,
Qúlaghan jel-dauyldan shynardaymyn!
(Núrtas Isabaev)

Jap-jas kezinde Mәskeude oqydy. «Ústazdardyng jaqsysy, Shynynda da Mәskeude!», – dep Qadyr aqyn aitqanday, talaydyng qoly jetpeytin Ádebiyet institutynda nebir ghibraty mol ghúlamalardyng dәrisin tyndady. Kәdimgi Gorikiy atyndaghy әlemge әigili bilim ordasynyng berekeli besiginde terbeldi. Institut janyndaghy Joghary әdeby kursty emes, әigili oqu ornynyng naq ózin tәmamdaghan sanauly qazaqtyng biri.

Ol tumysynan romantikagha jaqyn-dy. Júrttyng bәrin janymen jәne jýregimen jaqsy kórdi. Júrtty aitasyn, ainalasyndaghy әsem әlemning әr dýniyesin sheksiz sýidi. Aspan men jerdi, ózen men kóldi, shalghyn men shóldi... Tamyljyghan tabighattyng әr qúbylysy onyng qúlshynysyn oyatty. Ómirge óte qúshtar boldy. Teginde, topyraq taptap, arshyndap adymdap jýrgen júmyr basty pendelerding ishinen ómirge qúmar emes adam tabyla qoymas. Biraq onyng qúshtarlyghynyng jóni bólek-ti. Jauqazyn jyrlary sol sipattan auytqymady.

Taghdyr oghan kóp nәrse berdi. Aldymen talant berdi. Oghan qosa mәrt minez berdi. Baq-bereket berdi. Sodan song atan týie qayysarday auyr synaq berdi. Aqyrynda temirdey tózim, sharbolattay shydam berdi. Sonyng bәrinen múqalmay aman-esen ótti aghamyz. Jas kýnimizde, Almatyda túrghan kezimizde Núrtas aghanyng ýiine jii baratynbyz. Alabóten bir jylylyq bar-dy sol shanyraqta. Oghan da kóp uaqyt ótti. Núrekeng әli sol bayaghy syrbaz әri saliqaly qalpy. Kýrsingenin bildirmeydi, kókiregin tildirmeydi, kóringenge ildirmeydi. Syryn ashpaydy, sózin shashpaydy. Synyn búzbaydy. Sondyqtan aqynnyng ózi:

Ómirime shashyp taghy núr kýn, ai.
Quanam ba – biler ony bir qúday.
Aq janbyrday jaughan úzaq tynymsyz,
Sol kez qayta keler me edi, shirkin-ay! –

dep jyrlaghanday, Alatau baurayyndaghy alansyz kýnderdi saghynasyng keyde...

Endi sol ótken dәuirge kóz jiberip kórelikshi... Sekseninshi jyldardyng basynda KazGU-de oqyp jýrgenimizde әigili besinshi jataqhananyng túrghyndary belgili aqyndarmen kezdesu keshin ótkizdi. Sol keshte bir týrkistandyq jas aqyn Núrtas Isabaevtyng ólenine jazghan parodiyasyn oqydy. Ol әdepki shumaghyn qayyryp tastap, endi ekilenip ekinshi shumaqqa kóstendep kóshe bergende tórde otyrghan Iranbek Orazbaev gýr ete qaldy:

– Áy, ainalayyn, dәl osy jerden qoya ghoy. Núrtas jaqynda ghana jol apatyna úshyrap, sodan әli ensesin kótere almay jatyr. Mynaday parodiya-sarodiyandy erteng ózi tәuir bolghan song jazarsyn!

Otyz bes jastaghy jigerli Iranbek aghamnan aiqay estigen әlgi jas aqyn jym boldy...

Búl kezde Núrtastyng ólenderi baspasózde birshama jariyalanyp túratyn. Mәskeude oqitynyn da biletinbiz. Sol dәuirde Neveli Ábilev, Baqyt Qayyrbekov syndy birqatar aqyn oqyghan M.Gorikiy atyndaghy Ádebiyet institutyna janaqorghandyq jyr jýirigi Núrtas Isabaevtyng da taban iliktirgenin maqtan etetinbiz. Al biraq myna jaghdaydan habarsyz ekenbiz. Osy bir әserli keshke jiylghandar jýregine múng úyalatyp tarasty.

Úzamay «Leninshil jasta» Núrlytay Ýrkimbaydyng Núrtas pen Lenanyng ghajayyp taghdyry turaly «Mahabbat jyry» degen ghalamat dýniyesi jarq ete qalmasy bar ma! Qazir qit etse, hit deytin boldyq qoy. Shyn mәninde, naghyz hit Núrlytay әpkemning osy dýniyesi edi. Búl kýn әli esimizde. Almatynyng gazet satatyn kioskilerinde kýnge qaqtalyp molynan jatatyn «Leninshil jas» birer saghatta jylan jalaghanday joq boldy. Jastar basylymyna hat degening qap-qabymen kelip jatty. Osy maqaladan song komsomoldyng basshylyghy Núrtasqa Almatynyng ortalyq bóliginen jayly pәter berdi. Búl sheshimge razy bolmaghan adam joq. Ánsheyinde birdene tyndyrghysy kelse, aldy-artyna qaramay ala jóneletin alaqúiyn komsomoldyng sol jyly bitirgen tiyanaqty bir tirligi osy boldy.

Núrtastyng tuyp-ósken óniri de oghan qamqorlyq kórsetu isinen shet qalghan joq. Búl sharuagha sol tústa Qyzylorda oblystyq komsomol komiytetinde jauapty qyzmet atqarghan, býgingi belgili qalamger Joltay Álmashev úiytqy boldy. Qazaq basylymdary Núrtastyng aqyndyghy men taghdyry turaly jarysa jazyp jatty. Sol tústa Núrtas taqyryby qalyng júrt qúlaq týrgen jaghymdy janalyqqa toly boldy. Barlyq kýiip túrghan taqyryptardyng әueli jalynday laulap, sodan song birte-birte kómeskilene beretini sekildi keyinirek Núrtas mәselesi de edәuir sayabyrsydy.

Sayabyrsysa, sayabyrsy bersin, Núrtas agham ómir men óleng ýshin kýresin toqtatqan joq. Ómirge degen qúshtarlyghyn bir sәtke de bayaulatpady. Ólenge degen inkәrligin de bәsensite qoymady. Ózi turaly jazylghan myn-san dýnie ony jigerlendiruin jigerlendirdi, әriyne. Alayda sonyng bәri ótpeli nәrse ekenin, týptep kelgende, ózi men óleni ghana onasha qalatynyn ol erterek anghardy.

Óz ayaghymen jer basyp jýrgen tәtti ghúmyr... Onyng ózi Janaqorghan men Mәskeuding arasynda ótti. Ásirese Mәskeudegi tórt jyldyng tanymy men taghylymy mol edi. Úlanghayyr bilim múhityna endi ghana qúlash úra bastaghan-dy. Álemning әr qiyrynan jiylghan dostarymen tabysyp, baqyttyng biyiginde, shattyqtyng shynynda jýrgen kezi edi mening Núrtas aghamnyn. Baldaghy altyn qúrysh bolat kýtpegen jerden kýrt syndy. Biraq birden ýgitilip ketken joq. Ensesin tiktep, tirshilik ýshin úly arpalysyn bastap ketti. Aldaghy kýnge ýmit artty.

Núrlytay Ýrkimbay әpkemizding barshagha belgili, júrt jappay oqyghan sol oily ocherkining qaytalanbas keyipkerin taghdyr múnan keyin de kóp synady. Bir synaqtyng ýstine bir synaq jamaldy. Kórmegeni joq. Mýjilip-múqalmady. Ketilip-kemirilmedi. Kýizelip-kýiremedi. IYmenip-iyilmedi. Mahambet aqynnyng baghanaly teregi sekildi biyiktegen ýstine biyiktey berdi. Jaraly janyn jyrymen júbatty. Ózegin órtegen ókinishin ólenimen óshirdi. Denesindegi dertinen aiyghu ýshin deste-deste dәrini basyna jastap jatty. Sonyng bәrin jan balasyna sezdirmedi. Taghdyrdyng san qyrly synaghyn kýlimsirep otyryp qarsy aldy. Myqtynyng myqtysynyn, qaysardyng qaysarynyng ghana qolynan keletin erlik shyghar búl.

Baqyt pen beynet
Ay ótti, tek azappen tynystadym,
Tenselip ketti bauyr-tuysqanym.
Qaraymyn terezeden, syrtta – kóktem,
Qol búlghap shaqyrady gýlstanym...
(Núrtas Isabaev)

Bayaghyda Mәskeude oqityn úlyna «Qaray-qaray әripke, Qalay, kózing taldy ma? Qyzben baryp parkke, Qarjyng bitip qaldy ma?», – dep ólenmen hat jazghan Qadyr aqyn sekildi Núrtastyng әke-sheshesi de shyrayly shaharda bilim alyp jatqan parasatty perzentti maqtan tútatyn. Olar úlaghatty úldy jastayynan kórkem sózge baulydy. Jyraulardyng jyrlaryn jattatty. Ertegilerge erte qanyqtyrdy. By sózderin boygha siniruge beyimdedi. Sheshendik ónerdi shiyrlatty. Ádebiyetke qúmarlyghyn oyatty. Abaydy oqugha iykemdedi. Áleuetti әke men shiraq sheshening tekti tәrbiyesi kóp úzamay jemisin berdi. Qúndy qazynany jastanyp jatyp, shetinen iygergen bala Núrtas qiyalyn qozghap, óleng óre bastady.

M.Gorikiy atyndaghy Mәskeu әdebiyet instituty bilim izdegen bozbalany jatsynghan joq. Álemning týkpir-týkpirinen sóz ónerine talasy bar studentter jinalyp, osynda bas qosty. Ádebiyet teoriyasynyng jiligin shaghyp, mayyn ishken nebir ghúlamalar auditoriyagha kelip, dәris oqidy. Búrynghy odaqtyng týrli basylymdarynda shygharmalary údayy basylyp túratyn әigili qalamgerler men ghibratty ghalymdar búl shanyraqta jii bas qosady. Tanymy kól-kósir, taghylymy telegey-teniz sol sarysýiek ziyalylardyng barynsha qarapayym ekeni qayran qaldyrady. Núrtas búny da tang kóredi.

Qazaq jazushylary Mәskeuge jii at basyn búrady. Solardyng ishinde әigili Ádebiyet institutyna soqpay ótetinderi kemde-kem. Jas aqyn mәrtebeli meymandarmen jýzdesip, saliqaly súhbat qúrady. Ózin tanystyrady. Ziyalylardyng zeyini ózine aughanyn sezse, ólenderin oqyp beredi. Maqtasa, mәz bolady. Synasa, saghy synyp qalady. Sóitip, ol osylaysha kórkem sózding kóshine ilesti.

Ordaly oqu ornynda bilim alyp jatqan jastar arasynda qazaq júrtynan jetkender de barshylyq. Instituttyng kýndizgi jәne syrttay bólimi bar, onyng janyndaghy Joghary әdeby kurs bar, sonyng bәrin qosa alghanda, bir qauym el bolyp qalady. Solardyng shabyty men shattyghynyng arqasynda shyrayly shahardyng arayly aspanynda qazaqtyng qara óleni qalyqtap túrady.

Jas aqynnyng eng bir baqytty shaghy edi búl. Súlu ómirdi sýidi. Shuaqty shaharda shalqydy. Qúrby qyzben qydyrdy. Túmsa tabighatqa tamsandy. Baqyttyng baqshasynda boldy. Sheksiz shattyqqa shomyldy. Myn-san jospary bar-dy. Aldaghy kýnge adymdap bara jatqan-dy. «Bastau» seriyasymen jaryqqa shyghatyn túnghysh kitabyn baspagha tapsyryp qoyghan edi.

Osy jarasymdy tirshilikting bir-aq kýnde sәni búzyldy da ketti. Mәskeu olimpiadasynyng úiymdastyru júmystaryna baylanysty studentterdi elge erte qaytarugha úigharym jasalypty. Núrtas ta aldymen Almatygha úshyp, әri qaray poyyzben Janaqorghangha tartty. Áke-sheshening qasynda aunap-qunap, saghynyshyn basqaly keledi. Ata-anasy búghan jenil mәshiyne alyp qoyypty. Birinshi mamyr merekesi qarsany edi. Jangha jayly mamyrajay mamyrdyng aqyn balanyng taghdyryn qamyrday iyleytinin kim bilgen?!

Ertenine ýidegiler әlgi su jana mәshiynemen kórshi audanda auyryp jatqan qúdanyng kónilin súrap kelmek boldy. Kólik ishinde әkesi, aghasy jәne ózi bar edi. Jýrgizushi – bir jamaghayynnyng balasy. Jolda apatqa úshyrady. Qatty jaraqattanghany Núrtas qana. Dýnie shyr ainalyp týsti. Eki birdey omyrtqasy synyp ketipti. Eki ayaghy birden jansyzdanyp sala berdi. Belden tómen qaray qozghalys joq.

Sodan auruhanadaghy azapty kýnder bastaldy. Kýn úzaqqa qabyrghagha qarap, sarylyp jatady. Tәn jarasy men jan jarasy qatar qozady. Ákesi men bauyrlary manynda shyrq ýiirilip jýr. Mәskeuden jetekshisi, ataqty aqyn Evgeniy Dolmatovskiy osyndaghy dәrigerlerge telefon soghady. Basshylargha telegramma salady. Solargha Núrtasty qayta-qayta tapsyrady. Bir kýni Lena keldi qazaq júrtyna. Aqynnyng ayauly qúrbysy. Mәskeude ekeui júby jazylmay jýrgen. Endi, mine, Núrtastyng qiyn halge týskenin estip, jedel jetti. Tuvanyng qyzy. Ádebiyet institutynyng birinshi kursyna endi ghana týsken boyjetken. Alghash tanysqanda aghamyz ony qazaq qyzy eken dep oilap qalypty. Bizding últqa týri de, tili de úqsas Elena qyzdyng elge kelgeni Núrtasqa kәdimgidey demeu boldy. Qayda barsa da, janynda jýrdi. Alty ay boyy auruhana tósegin kýzetti. Odan keyin aqyn jigitke taghdyryn baylady. Núrtas óleng jazyp, Lena ony mashinkagha basyp, ekeui qosylyp audarma jasap, shygharmashylyq tandem qúrdy. Lena qyz kýndizgi oquyn dogharyp, syrttaygha auysty. Ekeuining nekesi qiyldy. Núrekeng Qyrymdaghy Saky qalasynyng arbagha tanylghandardy emdeytin ortalyghyna qaralyp kelgennen keyin Mәskeudegiler qayta-qayta habarlasyp, institutqa shaqyrdy. Kurstastarymen qauyshty. Oqytushylary emtihandy jataqhanagha kelip aldy. Osylaysha, janashyr jandardyng arqasynda diplomyn qorghap, oqudy bitirdi.

Óz basym Núrtastyng jary Lenany birneshe ret kórdim. Ol, jalpy, júrtshylyqqa jaqsy әser qaldyrdy. Biyazylyghymen, ziyalylyghymen tanyldy. Keyinnen týrli sebeppen eline qaytty. Bәribir ol asa qiyn kezende Núrtastyng jany men tәnine týsken salmaqty teng bólisti. Jýregi jaraly aqynnyn: «Týlkidey ómir shirkin búlang qaghyp, Sauyqta jýrgen ekem qúr aldanyp. Qadirin bilmey kelgen jalghyz dosym, Qasymnan shyqpay qoydy shyr ainalyp», – degen óleng joldarynyng naqty kimge arnalghanyn anyq bilmeymiz, biraq ózi de, sózi sýikimdi sol Lena qyzgha baghyshtalghan shyghar dep topshylaymyz. Bәlkim, qatelesermiz...

Sóitip, Núrtas agham jas kýninen baqyt pen beynetti qatar kórdi. Baqytqa bólendi. Beynetti kóterdi.

Shydam men shabyt
Shydayyn, shyda deydi júrt ta maghan,
Múnymdy synaymenen qúptamaghan.
Ómir degen otaudyng esiginen,
Erkin kirmey, qalaysha syrtta qalam?!
(Núrtas Isabaev)

Núrtasqa aqyn aghalary: «Sening ólenderinde bir tazalyq bar. Jalpy, kóp qiyndyq kórmegening jyrlarynnan bayqalyp túrady» degendi jii aitatyn. Búl soghan edәuir shamdanyp qalatyn. Aqyry qiyndyqtyng kókesin kórdi. Beynet degening batpandap basyp qaldy. Bir dәriger onyng әkesine: «Búl naghyz ólendi endi jazady», – depti. Shynynda da solay boldy. Búryn quanyshtyng qúshaghynda jýretin. Endi azappen arpalysty.

Bireuler Núrtasty taghdyry auyr túlghalarmen salystyrady. «Qúrysh qalay shynyqty?» romanynyng avtory Nikolay Ostrovskiyge teneydi. Tipti bolmasa, qúrysh qazaq atanghan qaysar qalamger Zeynolla Shýkirovke úqsatady. Basyna qiyndyq týskennen keyin Núrekeng Ostrovskiyding oi-tújyrymdaryn da, Shýkirovting shygharmalaryn da san qaytalap oqydy. Oqydy da, ózining taghdyry ekeuinen de mýlde bólek ekenin anyq úqty. Azdy-kópti ómirding jaqsylyghyn kórdi. Shiyrek ghasyrgha juyq óz ayaghymen jer basyp jýrdi. Baqyt degenning ne ekenin býkil bolmysymen sezindi. Ótkenge kóp ókinishi bolghan joq. Sondyqtan ony Ostrovskiyge oraylastyryp, Shýkirovpen shendestiruding jóni joq. Onyng óz ómiri bar.

Kerek deseniz, Núrtas Isabaev ózin nauqastyng qataryna mýlde qospaydy. Erteli-kesh dene jattyghuyn jasaydy. Aq ter, kók ter bolyp, sportpen ainalysady. Sәl damyldap alyp, kitap oqidy. Sosyn, kýii kelse, ólenin jazady. Júmystan kýn úzaqqa qoly bosamaydy. Endeshe, qaydaghy nauqas?! Qaydaghy qayghy-mún?!

Birde ýy syrtynda seruendep kele jatqan Núrtastyng janyna bir orys әieli jaqyndady. Jylyúshyray amandasty. Ózin tanystyrdy. «Sizdi osy manaydan kýnde kóremin. Ýnemi kýlimsirep otyrasyz. Ómirge ókpeniz joq ekeni, ishki quatynyz mol ekeni kórinip túrady. Al mening ýiimde bir balam bar. Ásker qatarynda jýrgende apatqa úshyrady. Sodan beri ýiden shyghara almaymyn. Eshnәrsege qúlqy joq. Tanertennen keshke deyin internette iyrek qamshylap otyrady», – deydi qapalanyp...

Shynynda da, Núrtas osynshama orasan kýsh-quatty qaydan alyp edi ózi? Qay kezde de oghan ylghy bir jaqsy adamdar jolyqty. Ózi jaqsy bolghan son, reti solay kelgen shyghar. Almatygha jetip, komsomoldyng bergen eki bólmeli ýiine qonystanghan sәtten bastap jýregi júmsaq jandardyng ystyq yqylasyna bólendi. Oljas Sýleymenov Lenany ózi basqaratyn kino jónindegi komiytetting әdiskeri qyzmetine aldy. Altynshash Jaghanova Núrtasty «Jana filim» jurnalynyng audarmashylyghyna bekitti. Serikbay Ospanov «Jalyn» baspasyna resenzent etip tirkep qoydy. Al Mәskeude jaqynyraq tabysqan dosy Úlyqbek Esdәuletov ony keyinirek ashylghan «Jas qazaq» gazetine júmysqa tartty. Sayyn Múratbekov ólenderin «Qazaq әdebiyetine», Seydahmet Berdiqúlov «Leninshil jasqa» toqtausyz jariyalap túrdy. Mәskeude oqyghan jyldarda jataqhanadaghy bólmesine qonyp, týnimen syrlasqan Oralhan Bókey aghasy da múny úmytpapty. Bәri de qamqor qolyn sozdy. Qay-qaysysy da qanaty qayyrylghan aqyngha týrli tәsilmen qoldau kórsetuding jolyn qarastyryp baqty. Osynyng bәri oghan alapat jiger berdi. Ilgergi kýnderge degen ýmitin oyatty.

Úlyqbek demeshi, sol Úlyqbek aghamnyng Núrtasqa arnalghan eki óleni bar. Bireui «Júlyn», ekinshisi «Qayyspas qayyn» dep atalady. Alghashqy jyrynda: «Oq tiygen aqqu sekildi, Mamyghy sózding búrqyrap, Osady-au jasym betimdi, Sayrarmyn sonda shyrqyrap! Dýnie kózi búldyrap, Sabaqtay almay iynesin, Bir kýlip, sosyn bir jylap, Taghar da júlar týimesin», – dep egildi. Keyingisinde: «Qúzyrly shaghyng qúshaghyn saghan júrt ashqan, Ghúmyrly jasyng janynda dariya jyr tasqan. Myltyqsyz mirden mertikken bizding úrpaqtyn, Gharasat kórgen parasatysyn, Núrtasjan!» – dep tógildi.

Úlyqbek shayyr, bәlkim, búl ólenderin Núrtas dosyn qoltyghynan demep, janyn jadyratyp, jigerin jandandyru ýshin әdeyi jazghan shyghar. Anyghyn aitayyq, ol arqaly aqynnyng naghyz bolmys-bitimin dóp basty. Artyq-kemi joq, osynday adam. Óshin ólennen alady. Ómirdi de ólennen úghady. Ózgeni de ólennen kóredi. Baqyt pen beynetti birge sezingeni sekildi shydam men shabytty da qasyna qatar qondyrdy. Shydamy sheksiz. Shabyty shalqar. Qalay bolghanda da, úghymtal Úlyqbek aghamnyng osy óleni Núrtas aqynnyng shabyty men shydamyna, shynayylyghy men shygharmashylyghyna qoyylghan enseli eskertkish der edim:

Dýnie jerge ainalyp týsken úrshyqsyz,
Shilingir shólde kirpikten qúlar yrshyp túz.
Sarqylmay qalghan bir búlaq bolsa japanda
Ol sening ghana búlaghyng bolar kirshiksiz.
Qatygez taghdyr zandaryn meyli úqtyrsyn,
Yqtyrsyn keyde, sesimen bizdi búqtyrsyn.
Sýrinip bizder, jyghylyp-túryp jýrgende
Qayyspas qayyn, mayyssan-daghy nyq túrsyn.

Belgili jurnalist Bolatbek Qojan birde Núrtas Isabaevtan telesúhbat alyp otyryp: «Ne armanynyz bar agha?», – dep súrady.

– Men «Ómirge qúshtarlyq» degen roman jazdym ghoy. Sol romandy oqyghandar: «Endi ekinshi kitabyn qashan jazasyz?», – dep súraydy. Olargha «Jýrip ketsem, jazam!», – deymin. Qazirgi armanym – óz ayaghymmen jýrip ketu!

Solay dedi Núrtas aqyn! Asqaq arman! Ór minez! Sheksiz shydamnyng tabandy teoriyasy – osy! Búiyrsa, búl qazaq ol kýndi de kórer...

Ómir men ólen
Jalyqtym auruhana iyisinen de,
Sarghayyp, ishtey nalyp, kýrsinem be?
Esendik degen naghyz baqyt eken,
Taghy da dәmin tatyp, sýisinem be?!
(Núrtas Isabaev)

Basylymda birge qyzmet istegen Núrlytay әpkemning arqasynda keyin Núrekenmen jaqynyraq aralastyq. Ýiine jii baryp túrghanymyzdy aittym ghoy. Sonda angharatynymyz, Núrtas agham әr kýni de toygha baratynday babynda otyrady. Shashtarazdan jana ghana shyqqanday. Kiygen kiyimi múntazday taza. Aynalasynda artyq-auys zat joq. Shashynyng bir taly da shashau shyqpay ornynda túrady. Jýzinen jabyrqaudyng belgisi bayqalmaydy. Midy torlaghan myng bir múnnyng júqanasy da kórinbeydi. Aqyndy alaqangha salyp ayalaytyn kýmis arbasynyng ózi zauyttan qazir ghana shyqqan su jana kóliktey jútynyp túrar edi. Sonyng bәri asyl aghamyzdyng ishki ruhynyng kýshtiliginen, әriyne. Áytpese, jany jylamady ghoy deysiz be? Jýregi jýdemedi ghoy deysiz be? Derti dendemedi ghoy deysiz be? Qabyrghasy qayyspady ghoy deysiz be? Beli býgilmedi ghoy deysiz be? Áriyne, jylady... jýdedi... dendedi... qayysty... býgildi... Biraq sonyng bәrin de bildirmedi. Qamyghyp-qinalghanyn eshkimge kórsetpedi. Tiri pendege ókpe artpady. Ózin izdemegenderge de qityghyp-qyrystanbady. Jabyrqauly kýiin jahangha jarnamalamady. Taghdyrynyng segiz batpan salmaghyna Túran jolbarysynsha qarsy túryp, qayrat qyldy. Osy kezge deyin:

Ghúmyr kesh taghdyryndy moyyndamay,
Kezde de baqytty ómir sýre almaghan.
Kýlimde, eshteneni uayymdamay,
Qinalsan, jәrdem tile bir Alladan! –

degen órshil ústanymynan tanghan emes. Ol osynau oqys jaghdaydan keyin býkil dýniyetanymyn ózgertti. Baqyt, shattyq, qiyndyq, synaq degen úghymdardyng ólshemin qayta qarady. Tirliktegi bir kýndik qyzyqtyng bәri salystyrmaly nәrse ekenin erterek úqty. Auyr azap kórip, jany janshylyp jatsa da, boyyna boykýiezdikti, kókiregine kýireuiktikti jolatpaugha tyrysty. Eshkimge ókpe artpady. Jan balasyna salmaq salmady. Ensesin tik ústady. Ózimen tildesuge kelgenderdi qonaq kýtkendey quana qarsy alyp, kýlimsiredi de otyrdy. Zorlanyp ótirik kýlgen joq. Shyn kýlki. Shynayy kýlki. Jyly jymiys. Óz optimizminen ózi quat aldy. Onyng qaynar kózin ishki әleminen izdep tapty. Adam balasynyng mýmkindigi sheksiz eken. Arbagha tanylu degen baqytsyz bolu degen úghymdy bildirmeydi. Ómirdi sýietin kisi qayda jayghassa da, jaqsylyqtyng tútqasyn ústap otyrady. Al jýregi jaqsylyqqa jalghanghan jan qashanda baqyt besiginen alystay qoymaydy. Kerisinshe, eki ayaghyn teng basyp, kóshening shandaghyn aspangha shygharyp jýrgenderding arasynda baqyt degennen mýlde maqúrym pendeler jetkilikti emes pe?! Sondyqtan, «Kýlimde, eshteneni uayymdamay, Qinalsan, jәrdem tile bir Alladan!» tújyrymy Núrtastyng ómirlik kredosy boldy. Múnysy qatal taghdyrdyng auyr soqqysyn qaymyqpay kýtip alu, ezilip, egilip ketpey, qaysarlyq tanytu talabynan tuyndaydy. Osynday qaytpas qaysarlyq sol tústaghy júdyryqtay Núrtastyng boyynan tabyldy. Ol «basqa saldy, men kóndim» demey, taghdyrmen taytalasu, qiyndyqpen kýresu qajettigin úqty:

Taghdyrmen kýrese ber týnilmesten,
Ýirengen әdetinnen janylmastan.
Jaqsy ghoy óz betinshe ghúmyr keshken,
Barynsha ózgelerge jalynbastan.

Núrtas óz betinshe ghúmyr keshu teoriyasyn baghdarlyq múrat sanap, taytalastyng taktikasyn tanytty. Jogharydaghy shumaqta kórsetilgendey, týnilmeu, janylmau, jalynbau aqynnyng ainymas qaghidasyna ainaldy. Ol ózin eshqashan eki ayaghy sap-sau adamnan kem sezingen joq. Arbanyng ýstinde jinalysqa nemese toygha baratynday janaryp-jasanyp otyrady. Áne-mine degenshe, kónbis kóligining qos jaqtauynan syghymdap ústap, atyp túryp, әldeqayda asyghys adymdap ketetindey әser qaldyrady. Shydamdy shayyr kýres degen týsinikke ózgeshe mәn-manyz darytty. Densaulyq ýshin kýres. Ómir ýshin kýres. Toqtausyz kýres. Bireuge kiriptar bolmau ýshin kýres. Eshkimdi mýsirketpeu ýshin ýshin kýres. Sol kýreste aqyry jeniske jetti. Núrtastyng syrtqy sipatynyng sәulettiligine, kýtimining kelistiligine, kónilining toqtyghyna, qayghysynyng joqtyghyna qarap, ózin-ózi biyley bilgenine kóz jetkizesin. Ótkenge ókinbeydi. Taghdyryn tildemeydi. Ómirge ókpelemeydi. Tek qana algha qaraydy. Jalyndy jiger. Tolassyz talpynys. Údayy úmtylys. Ýzilmes ýmit. Oily optimizm. Sonyng bәri onyng ólenderinde bylaysha óriledi:

Aldynnan jolyghady syiyng kýtken,
Tabylar ótkel ózen jaghalasan.
Jalyqpay kýrese ber qiyndyqpen.
Ózindi ózing syilap baghalasan!

Biraq qansha qaysarlyq tanytyp, júrtyn jyrymen jarylqap kele jatsa da, bolmys-bitimine, qabilet-qarymyna, ólen-órisine say óz qoghamynan baghasyn ala qoymaghan qarapayym qazaqtyn, aituly aqynnyng biri osy Núreken.

Keshe ol jetpis jasqa toldy! Jigerli jetpis! Jankeshti jetpis! Jaydary jetpis! Jahan júrtyna japyraghynyzdy jayyp, jantaymay da jarylmay, jan balasyna baqyrash jamatpay, biyiktey beriniz, berik bola týsiniz, baghanaly terek!

Bauyrjan Omarúly

«Ana tili» gazeti, 14 qarasha, 2024 jyl

Abai.kz