Han Kan: «Adam tabighatynan búghy tәrizdi, bәri de qaranghydan jaryqqa úmtylghysh»

(Nobeli syilyghynyng iyegeri Han Kanmen súhbat)

2024 jylghy Nobeli әdebiyet syilyghy «buyrqanghan poeziyalyq quatqa ie shalqymalary (esseleri) arqyly tarihtyng jaraqatyna betpe-bet kelip, adamzat ómirining әlsizdigin әigilegendigi ýshin» koreyalyq jazushy Han Kangha búiyrdy.

1999 jyly Ol «Bala bud» povestimen Korey әdebiyet syilyghyn enshileydi. Osydan keyin ilgerindi-keyindi «Ósimdik әiel» (2000 j.), «Kerbúghy» (2005 j.), «Qatyqsyz tagham tútynushy» (2007 j.),  «Óspirimder keldi» (2014 j.), «Aq» (2016 j.), jana tuyndysy «Qoshtaspaymyz» romany (2022 j.) jaryq kóredi.

2013 jyly Qytaydyng «Tabys» jurnalynyn redaktory U Yue ontýstik Koreyada Han Kanmen súhbattasyp, «Sózsiz jazylugha tisti - bizder» degen kitapqa, Qytay jazushylar saytyna osy әdeby súhbatty jariyalap, bylayghy júrttyng jazushyny ishkerley biluine negiz qalady. Búl súhbat Qytay jazushylar sayytynan audaryldy.

U Yue: Siz әdebiyet әlemine qalay keldiniz?

Han Kan: Ótken ghasyrdyng 90-jyldary dara biyleushilik pen әskery ýstemdikting ayaqtaghan mezgiline tura keldi, sol kezden bastap Koreyanyng әdebiyet salasynda makrolyq, qoghamdyq sipatty tuyndylardyng bazary tarqady deuge bolady. Jazushylar men oqyrman da adamnyng ishki jan dýniyesin, jeke túlghalyq bolmysyn zertteuge tipti de mәn bere bastady. Kóptegen jas jazushylar jaryqqa shyqty. «Jazushynyng mindeti qoghamdyq shyndyqty әshkereleu» deytin zoryghu auruynan aiyghyp birinshi úrpaq jazushy retinde, 1993 jyly «Qyzyl Yakor» degen shygharmammen әdebiyet shebine qadam bastym.

U Yue: 1988 jyly Seulde ótken HHIV jazghy olimpiada oiynynyng sizge qanday әseri boldy?

Han Kan: Men sol kezde pysyqtau synybynda qaytalay oqyp jýrgen kezim bolatyn. Terezening janynda qasiyetti alau jetkizilip jatty. Sol kezde kónil-kýiimning tym shirkin-ay emes ekeni ashyp-jaryp aitpasam da týsinikti edi.

U Yue: Ákeniz de jazushy eken. Endeshe, jazushynyng múrageri salauatyna qalay qaraysyz?

Han Kan: Eng alghashqy shygharmamdy jariyalaghan kezde 20 neshe jasta ghana edim. Sol kezde basqalardyng meni kimning qyzy ekendigimdi biluin qalamaytyn, ózim de mýmkindiginshe auyzgha almaugha tyrysatyn edim. Býginde jasampazdyqpen shúghyldanghanyma 20 neshe jyldyng jýzi boldy, ózimning kim ekenimdi, әkemning de kim ekenin býkpesiz, ashyq aita alatyn dәrejege jettim. Búl tereng sýiispenshilikke, adamgershilikke toly shyndyq deuge bolady. Kitaptan bas almau – mening balalyq shaghymnan qalyptasqan birden-bir әuesim bolatyn. Tәleyime jaray әkem jazushy bolghandyghy sebepti, kishkentayymnan kóptegen qúndy kitaptardy oqu orayyna ie boldym.

U Yue: Aldynghy buyn jazushylarynyng shygharmalaryna qanday kózqarastasyz?

Han Kan: Shyndyghyn aitqanda, eki úrpaq jazushylarynyng shygharmalary bir-birine mýlde úqsamaydy deuge bolady. Kótergen taqyryptarynda qaytalau joq, mazmúny da aluan týrli, kónil bóletin týiinderi, stilideri de ózgeshe. Deytúrghanymen, men olardy dәuirge bólip jiktemekshi emespin, óitkeni bir ózenning suyn iship, ortaq qalam terbegenning barlyghy sol lekting bir mýshesi sanalady.

U Yue: «Kerbúghynyn» kórkemdigi men qasireti maghan tereng әser qaldyrdy, búl anyz Koreyanyng óz jerinde bolghan ba?

Han Kan: Búl hikayat Qytaydan kelgen boluy mýmkin. Men alghashynda ony Argentina jazushysy Borhesting «Qiyaldaghy hayuanat» degen kitabynan kórdim. Kitapta búghy jaryq dýniyege kenelu ýshin, jerding astynan ýstine oralyp, adamdardy zaqymdamau uәdesinde túryp, bolat túyaghy men tisin amanat etip tapsyryp bergendigi jazylghan. Biraq «ol jer betine shyghysymen erip, kóz jasy kólshigine ainalyp ketipti» degendi men qostym. 20 neshe jasymda osy әngimeni oqyghan edim, 25 jasymda osy anyzdy kiristirip, kómir ken taqyrybyndaghy bir tuyndy jazu oiyna keldim, ýsh jyldan keyin atalghan «Kerbúghy» jazyldy.

U Yue: Synshylar sizdi «Hikayattardy» qayta ómirge alyp keldi dep baghalaydy eken, siz búghan qalay qol jetkizdiniz?

Han Kan: Men «Kerbúghyda» kómir kenshilerining túrmysy men olardyng shekken azabyn arqau ettim. Osy jeliden ýzilmey ózindik hikayat ta qalyptastyrdym. Búl әngime kómir kenine qatysty bolghanymen, is jýzinde, kýndelikti júmysy qaranqylyq ishinde ótetin Y Shiyan, Ryn Iyn, sonyndaghy apparatshy siyaqty keyipkerlerim jer betindegi jaryqqa sonshalyq zәru edi. «Búghy» degen taqyryp Koreyada «qara búghy» degen maghynany beredi. Adam tabighatynan búghy tәrizdi, bәri de qaranqylyqtan jaryqqa úmtylghysh.

U Yue: Shygharmalarynyzdaghy mahabbat taqyrybyna óz kózqarasynyz qalay?

Han Kan: Er-әiel mahabbaty adamzattyng tirshiligining tynysy. Er men әielding arasynda da shynayy dostyq ómir sýredi, taza pighyl arqyly osy dostyqty saqtaugha bolady dep qaraymyn. Alayda, mening shygharmalarymnyng negizi mahabbatty talqylau ýshin emes, qayta «shynayy adamy bolmysty» ashudy ózek etedi. Adamnyng sýiispenshiligi óte kýrdeli dýniye. Demek, osy nәzik te kýrdeli sýiispenshilikti egjey-tegjeyli beynelegim keldi. Búl shygharmalardaghy keyipkerlerding barlyghynda barynsha jalghyzsyrau, mýsirkeu sezimderi bar bolyp, olar ózara bastan keshken keshirmelerimen ortaqtasady.

U Yue: Siz eng kóp oy órbitken «adam degen sirә ne» taqyryby turaly bizben qanday oy bólisesiz?

Han Kan: Mening shygharmalarymnyng negizgi taqyryby ýlken jaqtan alyp qaraghanda, shynynda naghyz adamy bolmysty ashu turaly, qazirde osy taqyryp tónireginde tynbay izdenis jasap kelemin, әr joly qolyma qalam alarda da osy mәseleni oy eleginen ótkizemin. «Kerbúghyny» jazu barysynda, adam degen ne, adam da búghy siyaqty ómir sýre me? Ekinshi romanym «Tastay suyq qol da» adam degen ne ózi? Adamnyng bet әlpeti qalay, ol da jalghan ba, joq? Elding bәri jalghan betperde kiyip ómir sýrgesin, sýrensiz jalghyzdyq kýiin keshe me? «Qatyqsyz tagham tútynushy» atty ýshinshi shygharmamdy jazu barysynda, adamnyng zorlyqty kýshti býkildey joya alu-almauyna, zorlyqty kýshsiz ómir sýre alatyn-almaytyndyghyna oy órbittim. Qazirde «Óspirimder keldi» atty altynshy roman da  osy taqyryp tónireginde jazyldy deuge bolady.

U Yue: «Qatyqsyz tagham tútynushydaghy» «kelinshek» obrazyn somdau qalay esinizge týsti?

Han Kan: «Qatyqsyz tagham tútynushynyn» shabyty koreyalyq jazushy Ly Sannyng kýndeligindegi «Meninshe,  adam degenimiz shyn mәninde ósimdik» degen bir auyz sózinen kelgen bolatyn, búl sóz birtalaygha deyin esimnen shyqpay jýrdi. Sonyng aldynda ghana bir әielding birtindep ósimdikke ainalghanyn suretteytin «Ósimdik әiel» degen povesti jazghan edim, búl mening qazirge deyingi eng  den qoyyp jazghan shygharmalarymnyng biri deuge bolady. Keyin ózimning osy shygharmamdy qaytalay oqyp, bir ghajayyp sezimge keneldim. Sóz joq, osy obrazdy tipti de biyik órege kóteru kerek eken degen oimen «Qatyqsyz tagham tútynushy» degen shygharmam dýniyege keldi.

U Yue: Roman jazu ózinizding myqtylyghynyzdy dәleldeu ýshin be, әlde, ishki súranys pa?

Han Kan: Jan-dýniyemning qalauy solay. Roman jazudy únatamyn. Ádette әrbir romandy jazugha bir jyldan ýsh jyl aralyghynday uaqyt ketedi.  Mening tútas ómirim jasampazdyqqa tәueldi. Óz qabletimnen eshqashan kýmandanghan emespin. Alghashqy shygharmam «Kerbúghyny» jazu birshama qiyngha týsti, material jinau da óte әurege saldy. Biraq túnghysh ret oigha alghan nysana men realdyq ortasyndaghy tepe-tendikti saqtaudy ýirenuge jaqsy tәjiriybe boldy dep oilaymyn. Úzyn-sonar roman jazudyng ekonomikalyq qysymy da, salmaghy da onay emes, qysqa tuyndylardy әdette bir ay ishinde jazyp shyghugha bolady, kýndelikti tirlikke de kóp yqpal jasamaydy. Biraq romangha kiriskende, eng aldymen kiris qaynary ýziledi, eng qiyny shygharmanyng qúndaghynan shygha almaysyn. Sonynda onyng baspadan shyghuyn saryla kýtesin, búl adamdy әbden qaljyratady. Meyli qansha roman jazsanda, әr kýni realdyqpen betpe-bet kelesin. Osy dýniyede jasaydy ekensin. Búghan amalyng da bolmaydy, men tek eng joghary shekte jasampazdyqpen shúghyldanugha, el qatarly ómir sýruge tyrysyp kelemin.

U Yue: Ayova jazushylyq lagerine qatynasqan ekensiz, әr el jazushylarymen ruhany auys-týiis barysynda ózinizdi Koreya әdebiyetining qay salasyna uәkildik ettim dep oilaysyz?

Han Kan: Men 1998 jyly AQSh-tyng Ayova shygharmashylyq jobasyna qatynasqanymda, menimen bir kezekte Qytay jazushysy joq siyaqty bolatyn, 18 memleketten 20 jazushy qatynasqan sol kezende, men ózimdi Korey eline uәkil bolyp bardym dep oilaghan joq edim. Ózge elding jazushylarymen ruhani, pikir-auys kezinde, әdebiyetshilerding barlyghy bir-birine óte úqsap ketetindigin, úqsamastyghynan ortaqtyghy basym ekenin sezindim. Men tek ózimizdegi osynshama kóp úqsastyqtargha kóz jetkizu ýshin ghana barghan siyaqtymyn.

Qytay tilinen audarghan: Halida Ánuarqyzy

Han Kang turaly qysqasha derek

Han Kang 1970 jyly tughan, Ontýstik Koreya, Ionsy uniyversiytetining әdebiyet fakulitetin bitirgen. Qazir Ontýstik Koreya kórkemóner uniyversiyteti әdebiyet-kórkemóner jasampazdyghy fakulitetining professory, әdebiyet salasynda halyqaralyq yqpaly eng kýshti jazushylardyng biri. Ol ilgerindi-keyindi «Seul aqparat» gazetining jyldyq әdebiyet syilyghyn, Ontýstik Koreya roman әdebiyeti syilyghyn, Býgingi Jas kórkemónershi syilyghyn, Dúnly әdebiyet syilyghyn, Ly Shiyang әdebiyet syilyghyn, Uan Hay әdebiyet syilyghyn enshilegen.

2016 jyly 16 mamyrda  Han Kanning «Qatyqsyz tagham tútynushy» romany Nobeli әdebiyet syilyghynyng iyegeri Orhan Pamúktyng jana tuyndysy - «Sanamdaghy ghajayyp nәrse» romanynan, Nobeli әdebiyet syilyghynyng iyegeri Kendzaburo Oenyng uәkildik tuyndysy - «Su astynda jan ýzu» romanynan jәne kezinde eng ótimdi kitaptardyng biri sanalghan - «Joghalghan bala» qatarly 154 bәsekeles tuyndylardan ball sany asyp, halyqaralyq Buker әdebiyet syilyghyn jenip alady. Sonday-aq, osy syilyqqa túnghysh qol jetkizgen aziyalyq jazushygha ainalady.

Ol 2017 jyly «Italiyanyng Nobeli әdebiyet syilyghy» sanalatyn - Malapaty әdebiyet syilyghymen marapattalady. 2018 jyly «Aq» tuyndysymen esimi halyqaralyq Buker әdebiyet syilyghynyng qysqa tizimdigine, «Óspirimder keldi» atty tuyndysy arqyly halyqaralyq Berlin әdebiyet syilyghynyng ýmitkerler tizimdigine enedi.

2019 jyly Ispaniyanyng San Klement әdebiyet syilyghyn qanjyghasyna baylansa, jeti jyl uaqyt júmsap jazghan romany «Qoshtaspaymyz» romany 2022 jyly ontýstik Koreyanyng Dashan әdebiyet syilyghy men Jin Uanhúng әdebiyet syilyghyna art-artynan qol jetkizedi.

Dayyndaghan jәne redaksiyasyn qaraghan Álimjan Áshimúly.

Abai.kz