Tildik qoldanysymyzda «sebepker, sebepker bolu» degen sóz ben tirkes bar. Atalghan úghym adam ómirinde jaqsy maghynalyq renkte qoldanylatyn qúndylyq.

Qanday da bir iygilikti maqsat-múratqa talpynys jolyndaghy adamgha mejeli mәrege jetuine yqpal etetin týrli faktorlar, abzal jandar bolatyny aqiqat. Búl maqalamyzda jogharyda tilge tiyek etken «sebepker, sebepker» bolu úghymyna adal bolyp, osynday izgi múratty joldy ústanghan abzal azamat, túghyrly túlgha jayynda sóz bolmaq. Ol ardaqty azamattyng esim-soyy – Serikqazy Seytqazyúly Tynybaev. Maqalamyzdyng bas keyipkerining ústazdyq, әdiskerlik, ghalymdyq (ghylymiy-әdistemelik júmystardy da joghary dengeyde atqarghan), tәlimdik-taghylymdyq, shygharmashylyq, kóshbasshylyq (kóptegen joghary lauazymdy qyzmetterdi atqarghan, atqaryp jýrgen) ómir joly men biyik adamgershilik qasiyeti haqynda órbitpekpiz.

Osy orayda sәl tarihiy-lirikalyq sheginis jasay otyryp, maqalamyzdyng bas keyipkeri S. Seytqazyúlynyng ómiri men qyzmet jolyna tarihiy-hronologiyalyq túrghydan qysqasha toqtalyp ótsek.

Tarbaghatay audanyna qarasty Jetiaral auylyndaghy Jetiaral orta mektebin (Búrynghy V.I. Lenin atyndaghy mektep) tәmamdaghan. Atalmysh mektepte oqyp jýrgende S.Tynybaev Alashtyng ardaqty qyzy, elimizdin, tughan ólkemizding maqtanyshy, KSRO jәne Qazaqstannyng Enbek sinirgen múghalimi. «Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri», «KSRO memlekettik syilyghynyng iyegeri», «Qazaqstan Bilim Beru isining qúrmetti qyzmetkeri», akademiyk, halqynyng «Han apasy» atanghan Bitibaeva Qanipa Omarghaliqyzynan dәris alady. Seraghamyzdyng últqa qyzmet etu ústanymy, shygharmashylyq, óner, әdebiyetke degen mahabbatynyn, qúshtarlyghynyng oyanuyna, eselenuine sebepker bolghan «Han apamyzdyn» (Q.Bitibaeva) da ústazdyq taghylymyn qúrmetpen eske ala ketkenimiz abzal dep sanaymyz. Búl mәsele maqalamyzdyng birinshi azat jolynda erekshe toqtalyp ótken «sebepkerlik» úghymy jayynda sóz bolghan tújyrymymyzgha taghy bir dәlel dep bilemiz. Ústaz úlaghaty degen taghylym qúndylyghy osy bolsa kerek.

1981 jyly Óskemen pedagogikalyq institutyn (qazirgi S.Amanjolov atyndaghy ShQMU) muzyka pәni múghalimi mamandyghy boyynsha ayaqtaghan bilimi joghary, muzyka salasynyng kәsiby mamany, ústaz. Joghary oqu orny qabyrghasynda oqyp jýrip-aq belsendi, shygharmashyl túlgha bolghan. Sózimizding dәleli retinde, student kezinde Shyghys Qazaqstan oblystyq kәsiptik-tehnikalyq bilim beru basqarmasyna qarasty «Aray» әn-by ansambliinde qyzmet etken. Atalghan ansambli qúramynda 1980 jyly Mәskeu qalasynda ótken HHII jazghy olimpiada oiyndarynda óner kórsetkeni býgingi tanda tariyhqa ainalghan qúndylyq dep bilemiz. Shygharmashylyqqa, ónerge degen qúshtarlyq, manday ter, qajyrly enbekting arqasynda sol olimpiadagha qatysyp, kórsetken ónerining nәtiyjesinde «Býkilodaqtyq Jastar festivalining laureaty» atanghanyn búl kýni maqtanysh sezimmen aita alamyz. Adal enbekting ótemi degen mine, osy!

Ghúmyry ghibratqa toly bilikti basshy, úlaghatty ústaz, sheber әdisker, ghalym, qalamger, shygharmashyl túlgha S.Tynybaevtyng qyzmet joly, ShQO shekaralyq aimaqtaghy geografiyalyq endikte ornalasqan ózining tughan mekeni Tarbaghatay audany Aqjar auylyndaghy №29 kәsiptik-tehnikalyq uchiliyshede etika jәne estetika pәni múghalimi, kórkemónerpazdar ýiirmesining kórkemdik jetekshisi (1981–1987 jj.) retinde jalghasyn tabady. 1988–1994 jyldary aralyghynda Qarasu eldi-mekenindegi ghasyrgha juyq tarihy bar «Halyq qaharmany» Q.Qaysenovtyng esimi berilgen (búrynghy V.P. Chkalov atyndaghy mektep – D.B.) bilim ordasynda biraz jyldar boyy ústazdyq, kórkemónerpazdar ýiirmesining jetekshisi, diyrektordyng tәrbie isi jónindegi orynbasary, sonymen qatar atalghan bilim shanyraghynyng janynan «Óner» mektebin ashyp, onyng diyrektory («bayan synybynyn» múghalimi, mekteptegi dombyra orkestrining jetekshisi missiyasyn qosa atqarady) syndy lauazymdy qyzmet istegen. S.Seytqazyúly aghamyz basqarghan «Óner» mektebining maqsúty, jalpy alghanda, óner, shygharmashylyq, qalamgerlik (poeziya, proza), jurnalistika tәrizdi birneshe janrlar men baghyttardy qamtyghan orda boldy.

Atalghan qúndylyqqa beyimi bar jas órenderding basyn qosyp, taghylymger, tәlimger retinde baghyt-baghdar berip, daryn, qabiletterin shyndap, túlgha bolyp qalyptasularyna ómirin, qyzmetin arnady. Serikqazy aghamyzdyng enbegining esh ketpegenine sol kezdegi shәkirtterinin, býgingi tanda respublikamyzdyng týkpir-týkpirinde әr salada qyzmet etip jýrgen belgili bir túlghalargha ainalyp, ózderi de Seraghamyzdan alghan taghylymyn ómirlerine serik etip, últqa qyzmet etip, «nemere shәkirtter» dayyndap, estafetany jas buyngha tabystap jýrgeni birden-bir dәlel bolmaq. Mysaly retinde, Qarasu auylyndaghy mektepting janynan S.Seytqazyúly ashqan «Óner» ordasynda kóptegen zamandas, qúrdastarym, ini-qaryndastar taghylym aldy. Býgingi kýni aimaghymyzgha belgili tanymal jandar, Qarasu auylynyng tumalaryn: Bolat Rysbekov (jazba, aitysker aqyn, әnshi, sazger); Qanat Toqtasynov, Asylbek Toqpaqbaev («bayan synyby» boyynsha), Arman Silәmghaliyev (prozagha qabileti bar azamat. «Qalaqay men balaqay» ertegisin jazghan edi. Ary qaray damytsa jaqsy prozaiyk-qalamger shyghar edi), Raqysheva Janar («dombyra synyby» boyynsha tәlim aldy, әnshi, aitysqa da qatysty), Shynar Jaqsylyqova (býgingi tanda jurnalistika salasynyng mamany, ghalym, ústaz), Meruert Múhamadiyeva (qazirgi kýni filolog, aqyn, audarmashy, ústaz) jәne osy maqalanyng avtory D.Baqdәuletúly (aqyn, әdebiyet zertteushi, jurnalist, ústaz) jәne taghy basqa da shәkirtterin atap ótkenimiz jón bolar. Poeziya, proza, publisistika janry boyynsha da baghyt berip, qalamymyzdy úshtap, bolmysynda shygharmashylyqqa talpynysy bar shәkirtterding shamyn jaghyp, óner men shygharmashylyq әlemining qanday bolatynyn týsindirip, onyng shyrynynan dәm tatqyzdy. Osynday móldir qaynardan susyndaghan bolashaq shygharmashylyq iyeleri, ónerpazdar, «...bolmasang da, úqsap baq, bir ghalymdy kórseniz...» degen hakim Abay tәliminen oy týiip, Serikqazy aghamyzgha, onyng bolmysyna qarap boy týzeytin. Ol da bir kelmeske ketken balalyq bal dәuren, qaytalanbas ystyq kezender eken. S.Seytqazyúly bizdey janadan qanat qaqqan jas qyrandardyn, jas úlandardyng talabyn úshtap, úyang auyl balalarynyng senimsiz, jasqanshaq kónilderine ot berip, aldaghy jaryq kýnderge qaray jigerlendirdi. «Ústaz talantty bolsa, shәkirti talapty bolady» degendey, yqylasty ústaz yntaly shәkirt tәrbiyelep, sol uaqyttaghy «Tarbaghatay núry» (qazirgi «Túghyrly Tarbaghatay» – D.B.) gazetine ýiirme mýsheleri, shәkirtterining alghashqy tyrnaqaldy tuyndylaryn jariyalap, shygharmashylyq, әdebiyet, óner, jurnalistika baghytyna batasyn berip, aq jol tilep túsauymyzdy kesti. Audandyq gazette jaryq kórgen alghashqy shygharmalarymyz jariyalanghan kezde bórkimizdi aspangha atyp, quanyshymyzda shek bolmap edi. Sol sezimdi әli kýnge deyin jýregimizde әldiylep, saqtap kelemiz. Ústaz óz danalyghymen әrbir shәkirtine jeke kenes berip, kemshin tústaryn tolyqtyryp, oiyna oy qosyp, jýrekterine jalyn berdi. Sondaghy tútanghan shoq, laulap janghan otqa ainalyp, Serikqazy aghamyz tәrbiyelegen shәkirtter býginde  elimizding ensesin kóterer  mandayaldy túlghalary boldy. Dombyragha alghash baulyghan әkem marqúm edi. (jany jannatta bolsyn!). Shartty týrde «qalaq» dombyra (Abaydyng dombyrasy dep te) dep ataymyz ghoy. Marqúm әkemiz sol dombyrany tughan kýnimde tartu etip, ózi biletin әn, kýilerin shama-sharqynsha ýiretken edi. Últtyq aspabymyzdy kәsiby baghytta (nota boyynsha) tartyp, ýirenuimizge múryndyq bolghan Serikqazy aghamyz edi. Býgingi tanda ómirimiz ben qyzmetimizge osynday asyl jandardan alghan taghylymnyng kóp septigi tiyip jatyr. Ústazymyzdan kórgen ónegemiz ben alghan tәlim-tәrbiyemizdi shamamyz kelgenshe shәkirtterimizding boyyna darytugha kýsh salyp jýrmiz...

Bolashaq úrpaqty óner men mәdeniyetke baulyp, últtyq qúndylyqtardy nasihattap, últjandy, ruhy biyik, qazaqtyng tarihy men últtyq ónerin, ruhany mәdeniyetin boyyna sinirgen túlgha qalyptastyru jolynda bilek sybanyp ayanbay enbek etti. «Óner» mektebinde oqyghan kóptegen daryndy shәkirtterding orkestr, ansambli qúramynda oinap, keleshek óner adamdarynyng osy altyn úyadan qanattanyp shyghuyna sebepker boldy. Respublikanyng týkpir-týkpirinde bilim, ghylymnyn, ónerding san salasynda jýrgen jandardyng kópshiligi – osy ústazdan bilim alghan shәkirtter. Jogharyda keltirgen mәlimet-mysaldar arqyly Serikqazy Seytqazyúlynyng ústazdyq taghylymyn Qarasu auylynyng shenberinde ghana shektep qondan aulaqpyz. Audan, oblys dengeyinde de kóptegen shәkirtterding baghyn, jolyn ashqan taghylymger ekenin erekshe atap aitugha bolady. Aytysker, jazba aqyn, jyrshy-termeshi, sazger, óner, mәdeniyet salasynyng ýzdigi, respublikalyq, halyqaralyq kóptegen jyr mýshayralarynyng jenimpazy, búl kýnde ruhaniyat salasyna ýles qosyp jýrgen belgili azamat Erjan Ádilbekov, aitystyng aqtangeri, berisi elimizge, arysy halyqaralyq dengeydegi tanymal túlgha, «Abay» atyndaghy halyqaralyq mәdeniyet pen ónerdi qoldau qorynyng diyrektory, «Tarbaghatay audanynyng qúrmetti azamaty» Aslan Ghafurov ta Serikqazy aghamyzdyng shәkirtteri (esimderi qúrmetpen atalmay qalghan ózge de shәkirtterinen keshirim ótinemin). Búl túlghalar da qazirgi tanda elimizding kemel keleshegi ýshin qyzmet etip, jas buyndy tәrbiyelep ústazdyq úlaghatyn jetkizip jýrgen ardaqty jandar.

1994-2021 jyldary Aqjar auylyndaghy Q.Bilyalov atyndaghy gimnaziya diyrektorynyng ghylymy әdistemelik júmystar jónindegi orynbasary, audandyq «Tarbaghatay núry» (qazirgi «Túghyrly Tarbaghatay» – D.B.) gazetining redaktory qyzmetin atqardy. BAQ salasynda júmys istegen uaqytta Tarbaghatay audanynyng 70 jyldyq tarihyna arnalghan «Barqytbel baurayynda» atty tarihiy-tanymdyq kitaptyn, «Tarbaghatay aqyndary jyrlaydy» jyr jinaghyn qúrastyryp, baspadan shyghardy. Búl enbegi tughan eli, jerinin, ondaghy shygharmashylyq, óner adamdaryn nasihattau dep bilemiz. Sonday-aq gazette qyzmet etken jyldarynda әdebiyet әlemine talpynghan talay jas buynnyng talabyn úshtap, baghyt-baghdar bergen tyrnaqaldy, alghashqy balausa tuyndylarynyng túsauyn kesken tәlimger-ústazdyghy da bir maqalagha jýk bolatyn qúndylyq qúbylysy. Odan keyin Aqjar auylyndaghy «Abay atyndaghy orta mekteptin» diyrektory, Qúighan auylyndaghy «Qúighan orta mektebinin» basshysy tәrizdi lauazymdy qyzmetterin atqardy. Diyrektorlyq qyzmette ózi basqarghan bilim ordalaryn audandyq, oblystyq dengeydegi aldynghy qatardaghy bilim beru úiymy sanatyna jetkizgen isker basshy retindegi enbegi airyqsha qúrmetke layyqty.

Tektilikten tamyrlanyp, izgilikten nәr alghan, parasaty biyik, oiy teren, jýreginen jylylyq pen jýzinen meyirim tógilgen Serikqazy ústaz jas úrpaqty últtyq qúndylyqtarmen susyndatty. Árbir shәkirtke jan jyluy tógilgen núrly, meyirimdi kózderimen qarap, barlyghyn óz balasynday teng kórip, bilmegen jerin danalyqpen týsindirip, әrbir balagha ústaz ben әkening rólinde qarym-qatynas jasady. Sondyqtan bolar eshqashan eshbir shәkirtke dauys kóterip, qatty sóilep kórmese de, meyirimdi ústazdaryn әrbir shәkirti aitqyzbay-aq kózinen, emeurininen týsinip, aitqanyn qaltqysyz oryndaytyn. Búl – óz salasyn jetik bilgen әri ynty-shyntysymen sýigen úlaghatty ústaz ben sergek sanaly shәkirtting arasyndaghy qyldan da asa nәzik baylanys, ruhany qarym-qatynas edi.

«Ústazyng jaqsy bolsa,

Aqylyng kóbeyedi» degen tәmsil úlaghatyn jetkizgen osynday ardaqty jandardyng ómir tәjiriybesinen tuyndasa kerek. Serikqazy agha osynday jandy baurap alatyn, meyirimdi, sabyrly qonyr dausymen, baysaldy, erekshe oily bolmysymen-aq әrbir jeke túlghanyng kóniline berik senim men mamyrday jaylylyq, kýndey jylylyq úyalatatyn. Onyng qasynda әrbir shәkirt ózin túlgha retinde, tughan әkelerining janynda otyrghanday qamsyz, alansyz, beybit sezinetin. Búl tek naghyz óz mamandyghyn sheksiz sýiip, últtyq ónerdi nasihattap, sanaly úrpaq boyyna sinirsem, qazaq ruhaniyatyna qazynaly ýles qossam degen kirshiksiz kónil men riyasyz peyildin, eshqanday baqay esepsiz shynayy niyetting syrtqa tógilgen shaghyly, shuaghy, jarqyn kórinisi ekendigi aqiqat. Degdar bolmysty Serikqazy aghanyng ishki dýniyesinen ýzilip týsken tap-taza tamshylar, túp-túnyq oilar, ishki jan әlemining kýn sәulesindey shúghylasy men jarqyly syrtqy әlemge dәl osylaysha ýndese shyghyp, egizdene órilip, tektiligin tanytyp, zanghar túlghasyn asqaqtata týsetin. «Búlaq kórsen, kózin ash» degendey, boyynda shygharmashylyq, aqyndyq, jazushylyq,  әnshi-jyrshylyq qabileti bar jas shәkirtterding taudan aqqan sarqyramaday daryn quatyn alystan sezip, jarqyray ashyluyna, qyranday qanat qaghyp, kók aspanda qymsynbay qalyqtauyna jol ashty. Keleshek ómirine temirqazyq bolyp, shygharmashylyq sheberliginen kәsiby maytalman maman, úrpaq pen últ janashyry retinde baghyt-baghdar berdi. Shәkirtterinen jyraqta bolsa da, әrdayym jýregimen jaqyn bolyp, údayy shygharmashylyq baylanys ornatyp, bizding qadamymyzdy baqylap, appaq tilegimen, isimen ruhany qoldau kórsetip otyratyny quanysh syilaydy. Ústazymyz Serik aghamyzdyng izgi jolyn jalghap, býgingi tanda ústazdyqty tandap, bilim-ghylym-tәrbie syndy ýshtaghan sakraldy qúndylyqpen qatar, shygharmashylyqqa beyimi bar jas buyndy shәkirt etip, ýiirme ashyp, qadariy-qalimizshe baghyt-baghdar berip jýrgen jayymyz bar. «Ústazy jaqsynyn-ústanymy jaqsy» degen halyq danalyghy osy ruhany sabaqtastyqty anghartsa kerek. Ústaz turaly sóz qozghaghanda birneshe ardaqty jandardy da atap ótkenimiz abzal bolar. Ómirdegi ústazymyz ata-anamyz, odan keyin mektep, joghary oqu orny qabyrghasyndaghy, ghylym, shygharmashylyq baghyttaghy ústazdardyng orny men ýshin airyqsha. Búl jandardy qúrmetpen esimizge alyp otyramyz. Mektepte oqyp jýrgen kezimizde taghylym bergen taghy bir ústazymyzdyng esimin airyqsha qúrmetpen atap ótkim keledi. Serikqazy aghamyzdyng әriptesi – Qojahmetova Roza Minaydarqyzy. Orys tili men әdebiyeti pәninen dәris berdi әri synyp jetekshimiz boldy. Ghylymy baghyttaghy ómirlik taqyrybyma ainalghan – Abay әlemine keluime birden bir sebepker bolghan túlgha osy Roza Minaydarqyzy edi. «Abay jәne Pushkin sabaqtastyghy» taqyryby boyynsha jobalyq júmysqa qatystyryp, baghyt-baghldar berip, aqyn, hakimning Abaydyng ómiri men shygharmashylyghy turaly ghylymi, tarihy mәni tereng taghylymmen susyndatyp, hakimge, onyng shygharmashylyghyna degen mahabbatymyzdy oyatyp, jýregimizge «ot jaqty». Mektep qabyrghasynda jýrgende jýrekte janghan ot ary qaray jalyngha ainaldy. Ol shoqtyn, ottyng mazdap januyna sebepker bolghan taghy bir túlgha, ardaqty jan maqala keyipkeri Serikqazy aghamyzben attas, Seraghamyzdyng dosy, kóp jyldar boyy últtyq әdebiyettanu ghylymynyng qarashanyraghy sanalatyn, Respublikamyzdaghy jetekshi ghylymy mekeme M.O. Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynda diyrektordyng orynbasary, ghalym hatshy, bólim («Abaytanu jәne jana dәuir әdebiyeti» bólimi) mengerushi siyaqty lauazymdy qyzmetter atqarghan kórnekti әdebiyettanushy ghalym, professor Serikqazy Sybanbayúly Qorabay aghamyz edi. Búl ghalym ústazymyzdyng da shapaghat, meyirimin kórip, aq batasyn alghanymyzdy quanyshpen, ystyq yqylaspen esimizge alyp otyramyz. Kórnekti aqyn, ghalym Shómishbay Sariyev aghamyzben osy ghylymy mekemede, bir bólimde qyzmet etkenimdi maqtanysh sezimmen aityp jýremiz. «Aq qanat arman» (2015 j.) degen túnghysh jyr jinaghymyz Shómishbay aghamyzdyng sәt-sapary, alghy sózimen jariyalanyp edi. Men ýshin búl tarihy sәt bolyp jadymda jattalyp, sanamda saqtalatyn airyqsha oqigha bolyp qala beredi. Maqala keyipkeri Serikqazy Tynybaev aghamyzben taghdyrymyz toghyspaghanda, batasyn, shәkirti bolyp taghylym almaghanda, búl jyr jinaq bәlkim shyqpas ta edi?! Býgingi tanda qazaq joghary bilimining qarashanyraghy sanalatyn – Abay atyndaghy QazÚPU-da ústazdyq, ghalymdyq, әdistemelik baghytta qyzmet etip jýrgen jayymyz bar. Búl oqu ornynda da sabaq ýderisinen bólek shygharmashylyq ýiirme de júmys isteydi. Jazugha qabileti bar bilim alushylardy tartyp, shamamyz kelgenshe júmys istep jatyrmyz. Múny tizbektep aityp jatqan sebebim, kezinde jýregimizge, bolmysymyzgha shygharmashylyqtyng dәnin egip, kýtip-baptap, batasyn bergen ústazymyz Serikqazy Tynybaevtyng enbegining esh ketpegeni, ústazdan alghan, kórgen taghylymnyng jalghasyn tauyp kele jatqanyn bayandau ghana. Serikqazy aghamyzdyng sol kezdegi shәkirtterining jalghasy sanalatyn «nemere shәkirtterinin» bar ekenin mәlimdeu.

Dana halqymyz «Ústazyndy atannan da әziz tút» dep danalyq dariyasynan nәrlenip, terennen filosofiyalyq oy týigen. Búl tәmsil býgingi maqalamyzdyng bas keyipkeri Serikqazy Tynybaevqa arnalghanday desek artyq emes. Óresi biyik, ardaqty ústazyma shәkirtting ólshemi túrghysynan oy bildirip, ótken tarihtyng qaytalanbas kezenderin, appaq paraqtaryn aqtardym. Tarbaghatay ónirinen shyqqan túlgha aghamyz, býginde últ ruhaniyatynyng eselenuine ýlesin qosyp kele jatqan azamat agha turaly lebiz-lepes edi. Kezinde ekken dәnderiniz kóktep, jemis bergen mәueli bәiterekke ainalghanyn aityp jetkizu – býgingi shәkirtterining paryzy.

Isker basshy, úlaghatty ústaz, qarymdy qalamger, kóp jyldar boyy BAQ salasynda enbek etken qúrmetti jurnalist, kәsiby redaktor, qazaq jurnalistikasy agha buynynyng ókili, jurnalisterding talay buynyn tәrbiyelep, qazaq baspasózin qalyptastyru men damytugha tabandy ýles qosty. Serikqazy aghamyz zayyby Gýlnar jengemizben birge elimizding bilim, әdisteme, ghylym, óner salasyna aishyqty ýlesterin qosyp kele jatqan úlaghatty ústazdardyng janúyasy. Úrpaqtaryn izgilik jolyna tәrbiyelep otyrghan taghylymger túlghalar, ardager ústazdar. Serikqazy Seytqazyúly býgingi tanda zeynetker, strategiyalyq aimaq sanalatyn, óskeleng qala – Óskemende túrady. Qúrmetti demalysqa shyqsa da, últyna qyzmet etu, qazirgi qoghamdyq proseske aralasyp, jas úrpaqqa taghylym beruden jalyqpaghan azamat. Shyghys Qazaqstan oblystyq «Ardagerler kenesinin» prezidium mýshesi. Oblystyq dengeydegi ótetin is-sharalardyng belsendi úiymdastyrushysy әri qatysushysy.

Maqalamyzdy últ ruhaniyaty, qoghamdyq prosess, bilim, ghylym, tәrbie salalaryna, elimizding strategiyalyq mәni bar aimaghy sanalatyn ShQO, Tarbaghatay audany siyaqty ónirding ruhani, mәdeni, sayasi, әleumettik, infroqúrylymdyq jәne taghy basqa baghyttarynyng damuyna airyqsha enbek sinirip, últ iygiligi ýshin әli de qyzmet etip kele jatqan qazaqtyng tau túlghaly azamaty Serikqazy Seytqazyúly Tynybaevtyng taghylymdy enbek joly qoghamgha ýlgi, ómir joly jas úrpaqqa óshpes ónege bolatyn qúndylyq dep týiindeymiz.

Dәuren Baqdәuletúly,

Aqyn, әdebiyet zertteushi, Qazaqstan Jazushylar odaghynyn, Qazaqstan Jurnalister odaghynyng mýshesi

Abai.kz