Býginde eludi enserip, alpysty alqymdaghan biz ókiline jatatyn úrpaq keshegi kenestik dәuirding toqyrasa da toq jyldaryn, kózdi aldaghanmen kónildi alday almaghan kermek dәmdi kesirli beynesin basymyzdan ótkerip, sanamyzda, tegimizde mәngilikke saqtalghan últtyq, azattyq, tәkapparlyq ruhynyng qayta janghyrghan - el Tәuelsizdigining bastauy men qaz túruynyng quanyshy da qaltarysy da mol, senimdi, ýmitti jyldarynyng kuәsy bolyp kelemiz.

Ál-Faraby atyndaghy Qazaq memlekettik uniyversiytetining filologiya fakulitetining arab tili bólimine arnayy oqugha týsip, tekti úlysymyzdyng tarihy men mәdeniyeti, ghylymy men әdebiyeti tyghyz baylanysqan shyghys-músylman, arab әlemining tilin jetik mengerip, keyingi ómirimizdi osynau qatpary qalyn, deregi mol, tyng baghytqa arnaymyz degen alqaly ýmit-tilekpen jýrgenimizde, kenes odaghy kýlpara ydyrap, odan keyingi qym-quyt kezenning qatal shyndyghy ýrkerdey azghana tobymyzdy jan-jaqqa, san-salagha bet búrghyzdy. Desek te, sol bir bastapqy maqsat-múratynan, tәuekel dep týsken soqpaghynan adaspay, ómirdin, túrmystyng qiyndyqtaryna qaramastan tandaghan baghytyna qaray tabandylyqpen algha jýrgen azamattardyng qatarynda endi, mineki, alpystyng asqaryna shyqqan kurstasymyz, әriptes dosymyz Serikbay Qylyshbayúly Qosanovty aituymyz lazym.

Uniyversiytet qabyrghasynda Zeynolla Qabdolov, Túrsynbek Kәkishev syndy úly Múhandardyng aldyn kórgen әigili agha buyn ústazdardyng tәlimin alghan Serikbay Qylyshbayúly ózi de student kezinen bastap shyghystanu, әdebiyettanu, foliklortanu baghytyna tereng boylap, respublikalyq basylymdargha, maqalalaryn, ólenderin jariyalap jýrdi. Joghary bilim alysymen enbek jolyn ýzdiksiz bilim, ghylym salasyna arnap, oqytushylyq qyzmetti qatar alyp kele jatqan qarymdy azamat. Osynau enbekqorlyq pen tabandylyqtyng nәtiyjesindey Serikbay Qylyshbayúly býginde elimizge tanymal әdebiyettanushy-ghalym, aqyn, filologiya ghylymdarynyng kandidaty, kesheleri ózi dәris alghan QazMU auditoriyalarynda býginde jas buyngha, tәuelsiz qazaq jastaryna endigi bilim tenizinen, bәlkim taghdyr tenizinen de ózi susyndatuda.

Anyghynda, taghdyr tenizi degen tirkesti sóz orayy ýshin emes, shyn mәnisindegi teniz úghymynyn, әlbette Aral tenizinin, osynau qazaq ýshin qasterli de múndy ólkening týlegi Serikbay Qylyshbayúlynyng ómirimen tikeley baylanysy bolghandyqtan arnayy otyrmyz. Ghalymdyghy men aqyndyghy Syrdariya men Ámudariyaday qatar aghys bolyp kele jatqan Sekenning bizder jatqa biletin jyr joldarynyng basym bóligi osynau mәngilik kónilinen ketpeytin, teniz terbetken jýreginen óshpeytin tughan ólkesi, aidyn-besigine arnaluy da sodan, sirә.

Aralym – ata júrtym, ósken jerim,
Aymalap, aidarymnan esken jelin.
Qayyghyn qiyalymnyng tolqyn terbep,
Armannyng aq eskegin esken jerim,-

Ansaumen kókeyimdi tesken jerim,
Alghausyz aq tortandy kesken jerim.
Ker basyp keng dýniyeni jýrgenmenen,
Darigha, basylar ma ishten sherim?,- degen tebirenisti joldarynan-aq aqyn bauyrymyzdyng tughan jerge degen sarqylmas saghynyshtyn, tausylmas qúshtarlyqtyng lyqsyghan lebin sezinemiz.  Asyly, dýniyedegi eng ýlken, eng teren, bәlkim, mәngilik saghynysh – auyl balasynyng saghynshy bolsa kerek. Óitkeni auyl balasy ghana shyr etip dýniyege kelgen, sezim-týisigi qalyptasqan, on-solyn bilip, eseyip, er jetip, endi tanyp bildim-au degen dýnie jaratylysyn jalqy sәtte tastap shyghuyna tura kelmek. Rasynda, ghalamshardyng bir túghyry, barsha әlem júrtshylyghynyng irgeli bir úlysy bola túra, eldigimiz ben memlekettiligimizding ensesin biyiktetu, sayasy tilge salghanda halyqaralyq qoghamdastyqtyng qabyrghaly mýshesi mәrtebesin saqtaudyng auqymdy maqsat-mýddesi elding týkpir-týkpirinen eseygen úl-qyzdarynyng «ketigin tauyp qalanu» ýdesinde bәrine ortaq, bas qalagha bet alyp, boyyndaghy bilim-biliktiligin, qabilet-qarymyn jýzege asyrugha úmtylatyny tabighy qúbylys. Alayda, adam balasy qayda jýrse de, qaysy qiyagha órlep, qay biyikke shyqsa da ómir esigin ashqan jerin, balalyq, bozbalalyq shaghy ótken kәusar mekenin eshqashan esten shygharmaq emes. Ári múnday taza, quatty sezim әrbir azamatqa údayy jiger berip, ýnemi algha bastamaq. Mineki, Sekenning myna óleng joldary da:

Eske jii týsedi bala shaghym,
Ýstinde ótken kiyiz ben alashanyn.
Qúmgha týsken beykýnә izderimnen
Bastau aldy býginim, bolashaghym.

Oygha jii týsedi bala shaghym,
Bәri sonda qalghanday tamashanyn.
Butemirge qolymdy qaryp túryp,
Saghynamyn anamnyng jer oshaghyn, -  Almatyda jýrgen úl men qyzdyng egemendikke deyin qazaqtyng ózin ózekke teuip túrghan qatygez qalalardaghy kónil-kýiining qonyrau ýni desek әbden bolady. Tenizi joq, tauly, qyratty jazyqta ósken bizderding esimizge jusan men juanyn, saghymdy dalanyng beynesi týsse, Aral týlegining kóz aldyna:

Jaghalauda otyrdym jalghyzsyrap...
Eshkim biraq kelmedi halim súrap.
Qalt-qúlt etip barady jalghyz qayyq,
Jalt-júlt etti alysta jalghyz shyraq...

Qaraylap sol shyraqqa ýmittendim,
Qayyghyna qiyaldyng minip kórdim.
Qayran Aral qamyghyp óksigende,
Jyladym men,
Jigersiz jigit pe edim?., degizgen bala kezinde ashyq kýnderi tenizding jaghasynan tik kóteriletin jargha shyghyp, sonau alysta, aspan men tenizding astasyp ketetin túsyndaghy ghajayyp kókjiyek keler. Tolqyndary jaghagha tolassyz úratyn Aral tenizi olar ýshin býkil jaratylystyn, ghajap ómirding ózi bolghany kәmil. Tenizding basyna týsken keyingi qasiret onyng jaghasynda ósken úrpaqtardyng da jýregine tereng jara salyp, oi-sanasynan mәngilik ketpes. Sol әleumetting ókili Serikbay Qylyshbayúly syndy azamattardyng kózindegi biz bayqaytyn bir qonyr múng kókirek týbinde qalyp qoyghan tereng saghynysh pen beymәlim armannyn, desek te seldiremes senimining belgisindey.

Ádebiyettanushy-ghalym retinde jas úrpaqqa bilim nәrin berip, býgingi tәuelsiz elimiz damuynyng ýrdisine belsendi aralasyp kele jatqan bilimdi әriptesimiz Sekeng sonau student kezinen bastap qoghamnyng ózekti mәselelerine, eng aldymen qasiyetti qazaq tilimizding qúdyreti artuyna ýzdiksiz, tynbay enbek etip kele jatuy qajymas qayratkerlikting aiqyn belgisi. Tilding taghdyry – últ, memleket taghdyry ekendigine eng aldymen osy úghymnyng tamyryn, tegin, mәnin týsinetin qauym, yaghny baba tilinen ajyramaghan qauym ghana dabyl qaghyp kele jatqany tabighi. Nanyn bóten tilde tauyp jýrgen, amalsyzdan jat bolyp ketken jalqy pendeler óz qolyn ózi shappaytyny, tipti tirshilik talabynan óz úlysyn ózi dattaytynyna da kuә bolyp kelemiz. Búl turasynda Serikbay Qylyshbayúlynyng qalamynan aghylyp týsken:

Ana tilim, ardaghymsyng últymnyn!
Besigimde bóbegim  bop búlqyndyn.
Abay bolyp aitamyn de úmtyldyn,
Jambyl bolyp jetemin dep júlqyndyn.

Aytpaysyng dep, jetpeysing dep qystapty,
Anqau eling jaugha talay ústatty.
Ahmetpen, Mirjaqyppen, Maghjanmen,
Abaqtyda birge seni ústapty, - degen joldardyng ózi til basyndaghy, demek halqymyzdyng basyndaghy ótken kezenderdin, tipti kýni býginge deyin tarqamay, basylmay kele jatqan óksigin aiqara ashady.  Jaratqangha tәuba, qazirgi uaqytta memleket basshylyghy tarapynan jan-jaghymyzdaghy jahandyq ýderisterdi saraptay otyryp, beybitshilikting ózegi qoghamdaghy túraqtylyq pen tatulyq ekendigin, demek eng aldymen aqparat salasyna airyqsha nazar audaru, sonyng ishinde qazaq tildi auditoriyamen, jastarmen júmysty keng auqymdy jýrgizu qazirgi uaqyt talaby ekendigin ýnemi mәlimdeude. Sondyqtan belgili sebeptermen әli de ýstemdikke ie bóten tilderding janynda qosaqtalyp kele jatqan ana tili ýshin auqymdy maydanda tәrbiyelengen әrbir shәkirt, jalghyz әreket, tipti jalqy sóilem men óleng jolynyng mәni әrdayym joghary túra bermek. Osynau úly sapar jolyndaghy azamattardyng әrqaysysynyn, solardyng qatarynda ghalym, aqyn, ústaz Serikbay Qylyshbayúlynyng ýzdiksiz enbegi tek qana qúrmetpen atalyp ótui haq.

Mineki, ailar aghylyp, jyldar jylystap últtyq uniyversiytet qabyrghasynda qatar bilim alghan ýzengiles bauyrymyz Serikbay Qylyshbayúlynyng alpystyng asqaryna shyqqan mereytoyy qarsanynda oiymyzgha kelgen bir ýzik syrmen oqyrman qauymmen bólisudi jón kórdik.

Múhtar Kәribay

Diplomat, publisist

Abai.kz