QR Últtyq Qauipsizdik komiytetining tóraghasy

Ermek Saghymbaevqa!

QR Aqparat jәne mәdeniyet ministri

Aida Balaevagha!

Juyqta ótken Respublikalyq fermerler forumynda el Preziydenti Qasym-Jomart Toqaev bylay dedi (týpnúsqadan qaz-qalpynda): «Segodnya krasivaya jizni v sossetyah y agressivnaya reklama tak nazyvaemogo «uspeshnogo uspeha» sozdait u ludey illuzii, chto dobitisya vsego legko y prosto. Kakaya-to chasti molodejy v eto verit y tratit svoe dragosennoe vremya vpustui».

Mine, osy «uspeshnyy uspeh» býginde qoghamdyq pikirge yqpal etu sayasatyna auyz sala bastady. Preziydentting pikir prizmasy arqyly qoghamda oryn alghan jekelegen jәitterge toqtalayyn.

Juyqta әleumettik jeliler arqyly Parlament Senatynyng búrynghy basshysy Darigha Nazarbaevany jer-kókke syighyzbay maqtaghan viydeo taraghany mәlim. Álbette, taqyrypqa jeleu bolghan personajdyng basqalardan adamy «artyqshylyghy» bolsa, oghan eshqanday dau joq. Biraq búl adam – Darigha hanym keshe ghana eldegi ekinshi basshy retinde joghary sayasy lauazym iyesi bolghanyn úmytpaghan jón. Sondyqtan búny búrynghy sayasy rejimning «artyqshylyghyn» dәripteuge arnalghan, qoghamdyq sanagha sinirilmek sayasy manipulyasiya dep qabyldau kerek.

Ásirese qazaq qoghamyna (qaytalap aitam, qazaq qoghamyna) iritki salugha astyrtyn baghyttalghan osynday «eskini ansau» ýrdisi býginde sayasy sipat ala bastaghan siyaqty. Áleumettik jeliler arqyly tarap jatqan múnday manipulyasiya arqyly «jana Qazaqstandy» sayasy jik-jikke bólu, ósh alu, ese qaytaru, «qaytyp kelu» әreketining әlpetin sezinu qiyn bolmasa kerek.

Mәselen, taghy bir mysal: Qantar oqighasyna tikeley qatysy bar, qantógiske sebepshi boldy dep sanalatyn «teris diny aghym» iyeleri endigi jerde qoghamnyng sayasy sanasyna «qiqym salugha» belsendi týrde kirisude. Búghan taghy da sol «uspeshnyy uspeh»-qa jetken búrynghylar múryndyq boluda. Qantarda memlekettik tónkeris jasaugha әrekettenip, aqyrynda shetelge qashyp ketkender birtindep elge orala bastady.

Endi olar el ishine últtyq múra men salt-sanagha qarsy iydeologiyany ýiirip, revanshistik sayasatty qoghamgha siniruge qam jasauda. Maqsat – әzirge onsyz da ala-qúla qoghamda әleumettik-protestik tenselis pen narazylyq túrghysynda tolqular tudyru. Áleumettik jeliler men taralymy milliongha taqau jazylushysy bar tanymal internet resurstargha qarjylay kómek beru arqyly olardy óz «bauyrlaryna» basyp, ashyq platformalar arqyly sayasy tenselister tudyrugha niyetti. Maghan múnday insayderlik aqparattyng birnesheui jetti.

«Býgingi biylik otstavkagha ketedi», «merziminen búryn ótetin saylaulargha dayyndyq jýrip jatyr», «deputattardan úyat ketti» (men ózimdi úyattan kettim dep aita almaymyn jәne ózgege de aitqyzbaymyn) degen siyaqty jalang trendterding әlemjelige erkin tarauyna sol revanshistik kýshterding qoltyqqa su býrku әreketteri sebep boluda. Búnyng bәri «búrynghynyng kezinde múnday bolmaghan» degen tezisti taratu arqyly qoghamdyq sanagha solaqay sanylau saludyng sayasy tehnologiyasy dep qabyldau kerek.

Men dәl osynday kontrpropagandalyq materialdardyng bir parasyn tiyisti vedomstvolardyng joghary lauazymgerlerine joldaghan edim. Endi qoghamgha iritki salushy týpnúsqalardy anyqtaudy, eng bastysy – el-júrtqa jik salu pighyly bar osynday «eskishil» astyrtyn kýshterdi anyqtaudy, olar jóninde qoghamgha tolyqqandy aqparat berudi Últtyq qauipsizdik komiytetining basshylyghynan súraymyn.

Álbette, men mýddeli mekemelerdi mәni mayysqan mәselening anyq-qanyghyn, memlektting dini men dingegin solqyldatugha tyrbanghan revanshistik kýshterdi anyqtaugha shaqyrghanda, deputat Bapy sóz bostandyghyna núqsan keltiruge әser etude degen oy bolmauy kerek. Eshqanday zansyz qudalau bolmauy tiyis. Búl últtyn, eldin, memleketting tútastyghyna tәntilikten tughan әreket dep qabyldanuy kerek.

Biraq jeme-jemge kelgende, «eskishildik» tehnologiyasy últtyq tútastyqqa qastyq qylatyn, qazaq qoghamyn sayasy lagerilerge bólshekteuge qúshtar «sóz bostandyghy» bizding eldik bolashaghymyzgha qater tudyruy әbden mýmkin. Qazaqstannyng qauipsizdigine, juyq bolashaqtaghy eldik múratyna qaskýnem múnday sóz bostandyghy bizge qajet emes dep sanaymyn.

Sol siyaqty «búrynghy biylikti» ansaushylar ushyqtyryp, qazaqtar men jalpy músylmandar dýniyesin «jana Qazaqstangha» qarsy aidap salyp jýrgen diniy-sayasy әreketter de әshkerelenui kerek. Qazaqtyng myng jyldyq últtyq múrattary men últtyq salt-dәstýri sharighatpen emes, tiyisti zannama normalarymen rettelui tiyistigin úmytpayyq!

Ermúrat Bapiy,

QR Parlamenti Mәjilisining deputaty, Halyqaralyq ister, qorghanys jәne qauipsizdik komiytetining mýshesi

Abai.kz