Júma, 29 Qarasha 2024
Anyq-qanyghy 162 1 pikir 29 Qarasha, 2024 saghat 14:43

Tenselgen tenge. Kóterilgen dollar: Últtyq bank ne deydi?

Suret: golos-naroda.kz saytynan alyndy.

Últtyq bank bazalyq mólsherlemeni nege kóterdi?: ÚB tóraghasy Timur Sýleymenov jauap berdi.

Kesheli beri tól tengemiz әlsirep, AQSh dollary sharyqtap bara jatyr. Últtyq bank alandaugha negiz joq degenimen, býgin bazalyq mólsherleme ósti. Sebebi Últtyq bank býgin 2024 jyly birtindep tómendep kele jatqan bazalyq mólsherlemege birden 1% qosyp, 15,25%-gha jetkizdi. Últtyq bank búl sheshimin inflyasiya men elding ekonomikalyq damuyna qatysty boljamdardy, naqty derekter men tәuekelderdi eskere otyryp qabyldanghan. Búl turaly Últtyq bank Tóraghasy Timur Sýleymenov bazalyq mólsherlemege qatysty sheshimdi týsindiruge arnalghan brifing barysynda aitty.

Últtyq bank basshysy qazan aiynda inflyasiya jedeldegenin aityp ótti.

Oghan qatysty boljam da túraqsyz bolyp túr. Inflyasiyagha syrtqy faktorlardan: әlemdik naryqta azyq-týlik baghasynyng qymbattauy, negizgi sauda-ekonomikalyq әriptesimiz – Reseydegi inflyasiya men rubli baghamynyng qúbyluy әser etken. Al ishki faktorlargha ÚB tóraghasy túrghyn-ýy kommunaldyq saladaghy reformalar, úsynystan asyp týsken ishki tútynu súranysy, tengening qúnsyzdanuy men joghary inflyasiyalyq kýtulerdi atady.

Sonymen qatar Sýleymenov qazynada qarjy tapshy kezde salyq az týsip jatqandyqtan, inflyasiyanyng tómendeuine mýmkindik bermeytinin atap ótti.

«Osy faktorlardyng bәri jinaqtala kele, inflyasiya 5%-dyq mejege búghan deyingi boljamymyzdan keshigip jetetin bayqatady. Ekonomikalyq ósimdi túraqty bolu ýshin qatang aqsha nesiye-sayasatyna qayta oraluymiz kerek», – dedi ol.

Oghan qosa, ÚB el ekonomikasynyng negizi kórsetkishterine qatysty boljamyn qayta qarap, olardy tómendetip otyr. Mәselen, 2024 jylgha boljanghan inflyasiya 8-9%-gha dengeyinde naqtylansa, 2025 jyly – 6,5-8,5%-gha deyin, 2026 jyly – 5,5-7,5%-gha deyin ósui yqtimal.

Búghan deyingi eki sheshiminde Últtyq bank bazalyq mólshermeni 14,25% dengeyinde ózgerissiz qaldyrghan edi. Qarjy sarapshylary da osy joly bas bank negizi mólsherlemeni ózgertpeydi degen boljam jasaghan bolatyn.

Alayda ÚB bazalyq mólsherlemeni birden 15,25%-gha jetkizu turaly sheshim shyghardy.

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1599
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3414
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6730