Mәjilisting ekonomikalyq reforma boyynsha Komiytetining otyrysynda damu instituttary men «Bәiterek» holdingining qyzmetindegi kәsipkerlikti qoldau mәseleleri jóninde sóilegen sózining tezister.

Qúrmetti әriptester, biz Ýkimet pen «Bәiterek» holdingine Komiytet úsynystarynyng jobasyn dayyndadyq; qazir talqylau barysynda basqa da birqatar úsynystar týsti. Sóz sóileuge ýlgermegen kәsiporyn ókilderin jazbasha týrde qosymsha bastamalar jiberuge shaqyramyn, biz olardy óndep, úsynystardyng songhy paketine engizemiz.

Úsynystar jobasynyng ózi qatysushylargha aldyn ala taratylghandyqtan, olardy oqymaymyn, degenmen keybir jayttargha jekeley toqtaluymyz kerek.

Birinshiden, býgingi pikirtalas dostyq jaghdayda ótti, búl jaqsy. Rasynda da holding pen onyng instituttary – Damu banki, Ónerkәsip qory, «Damu» qory, Agrarlyq nesie korporasiyasy, investisiyalyq qorlar jәne t.b. atqaryp jatqan júmystary az emes.

Biraq mәsele az nemese basqa sharualardyng atqaryluyna emes; búl qyzmetting ekonomikadaghy qazirgi jaghdaygha qanshalyqty sәikes keletindiginde.

Búl arada ekonomikada daghdarys baryn moyyndauymyz kerek. Únasa da, únamasa da, búl fakt.  Tipti, jarty jyldan beri «Damu» jelisi boyynsha da, auyl sharuashylyghy jelisi boyynsha da (fermerlerge) uәde etilgen subsidiyalary tólenbey, jýzdegen milliardtaghan qaryzdyng jinaqtaluy – daghdarystyng kórsetkishi.  Biz búl turaly ashyq aituymyz kerek.

Jalpy, men memlekettik organdargha daghdarysqa qarsy baghdarlamany qolgha aludy úsynar edim. Shaghyn bolsa da, manyzdy baghyttardy qamtityn múnday baghdarlama qajet, әitpese barghan sayyn tólemder men qaryzdardyng batpaghyna belsheden bata týsemiz.

Búl býginde bir dollar 518-ge jetken tengening qúnsyzdanuynyng әserin әli qarastyrmaghanymyzgha qaramastan.

Jyl basynda shetelden qúral-jabdyqtar men materialdargha tapsyrys berip, sol «Damu» qorynyng subsidiyasyna sengen kәsiporyndar býginde búl tauarlardyng aqysyn tóley almaydy. Jeltoqsan aiynda olargha keshiktirilgen subsidiyalardy tóley bastaghanda, olar qajetti somany ótemeydi, al bankterding payyzdardy qazirding ózinde ósip jatyr. Sizderding kinәlarynyzdan olarda kassalyq jetispeushilik payda bolady.

Sondyqtan subsidiyalardy tóleudegi túraqty jәne ailap keshiktiru mәselesin sheshu qajet. IYә, uәjderiniz týsinikti, budjet tapshylyghy men budjetti josparlaudyng sәtsizdigi aiqyn, biraq búl sizderding jauapkershilik aimaqtarynyz.

Bankterge biznesten barlyq payyzdyq somany alugha tyiym salynyzdar, qúrmetti qorlar, subsidiyalardyng keshiktirilui boyynsha sizdermen tikeley sheshsin mәseleni.

Nemese, qúrmetti memlekettik organdar, Últtyq ekonomika ministrligi, Ýkimet, «Damu» Qoryna jәne ANK tólem jasay alghangha deyin ekinshi dengeyli bankter kәsiporyndardan tólemdi talap etpeui ýshin kepildik hattar beruge ókilettik berinizder.  IYә, keyin keshiktiru ýshin de tóleuge tura keledi, biraq búl sizderding sheshimderiniz.  Al búl biznesti shyghyngha úshyratqannan jaqsy.

Ne kәsipkerler banktermen óz mәselesin ózderi sheshsin desenizder, onda olardyng uaqytynda tólem jasau ýshin keyde qosymsha nesie alugha mәjbýr bolatynyn eskerinizder. Sodan keyin osy shyghyndargha qatysynyzdar.

Qazir «Damu» qory "búnyng bizge qatysy joq" deydi. Keshiriniz, biraq búl sizderge tikeley qatysty, sizderding júmystarynyz. Áriptesterimning aityp otyrghany dúrys – onda sizder de subsidiyany keshiktirip jatqanday – mausymnan jeltoqsangha deyin jalaqy almanyzdar.

Ekinshi mәsele.  Kәsipkerler sizderding birqatar úiymdarynyzda qoldau sharalary ýshin kepilden bólek, kәsip iyelerinen, olardyng tuystary men balalarynan «jeke kepildik» talap ete bastaghanyn habarlady.

Búl «qosymsha jeke kepildik» dep atalady.  Kepildikterding ózi tómendetilgen qúnmen baghalanady, sonymen qatar olardan kepilge ýi, jeke kólik jәne t.b. qoi talap etiledi. Biraq zang tek nesiyege kepildik aludy qarastyrady ghoy. Basqa qanday jeke kepildikter? Búl mýldem zansyz talap. Sizder adamdardy kepilge alyp jatyrsyzdar.

Jalpy, sol JShS turaly zang boyynsha JShS qúryltayshynyng mindettemeleri boyynsha jauap bermeydi, qúryltayshy JShS mindettemeleri boyynsha jauap bermeydi.  Mindettemeler JShS-ning menshik qúqyghy shenberinde ghana tuyndaydy.

Tipti jeke kәsipker turaly aitatyn bolsaq, onda nesie alu ýshin osy nesiyege kepildik beriledi.  Kepilden basqa «jeke mindettemeler» degenimiz ne?

Múnday zansyz normalar tek banktermen ghana emes, memlekettik damu instituttarymen de iskerlik qarym-qatynasta oryn alatyny tang qaldyrady.

Últtyq ekonomika ministrligi men Qarjy ministrligining nazaryn búl qatynastardy zangha sәikestendirip, zansyz talaptardyng jolyn kesu qajettigine audarghym keledi.

Kelesi súraq: ShOB pikirinshe, «Damu» subsidiyasynyng tez bituining bir sebebi – qarajattyng negizgi bóligin óndirushi salalardaghy iri jobalar tandaydy.

Memleket ekonomikany nesiyelendirudi yntalandyrmay, ne ózi barlyghyn arzan aqshamen qamtamasyz ete almaytynday bolghandyqtan, basymdyqtardy shesheyik.  Resmy týrde joghary qosylghan qúny bar óndelgen ónimderdi shygharu basymdylyq bolyp tabylady. Oghan qoldau kórsetu kerek.

IYә, konsentrat, tipti metall óndiru shiykizatty óndiru ghana emes, sonymen qatar óndeu.

Biraq ónimdi óndeuding ýsh dәrejesi bar: bastapqy, ortasha jәne joghary. «Damu» men sol QDB ayasynda qarajat limiytin sol ónimdi óndeu dәrejesine qaray bóleyik: joghary óndeu dengeyine jәne tehnologiyalyq ónimderdi óndiruge kóbirek;  bastapqy óndeu ýshin – azyraq aqsha rezervteu kerek.

Kelesi.  Endi sol «Damu» arqyly biznesti qamtudy bir mezgilde arttyryp, qoldaudy basym baghyttargha shoghyrlandyru qajet ekeni turaly dúrys aityldy.

Osylaysha, bir kezderi ónerkәsiptik kәsiporyndar boyynsha júmys istegen «Damu Óndiris» baghdarlamasy óte tiyimdi bolyp shyqty.  Biraq 2007-10 jyldardaghy daghdarys kezinde shekteuler alynyp, sauda ortalyqtaryna da, qyzmet kórsetu salasyna da qoldau kórsetile bastady.  Nәtiyjesinde óndiris qalyp qoydy.

Preziydentting ekonomikanyng quatty óndiristik negizin qúru jónindegi tapsyrmasyn eskere otyryp, óndiristi atauly qoldaugha qayta oraluymyz kerek dep esepteymiz. Ekonomika ministrligi men «Bәiterek» tiyisti saraptama bolady dep sendiredi, búl dúrys.

Qamtu mәselesine kelsek, býginde «Damu» qory 2 million kәsipkerding 30 mynyna, yaghni, 1,5%-na ghana kómek kórsetedi.

Demek, sizderding qoldau sharalarynyzdy tek tandaulylar ghana alady.

Qarajat jetkiliksiz bolsa da, tengerimdi týrde bóluge bolady.  Mysaly, bizge bir qúral (subsidiyalar nemese kepildikter) ayasynda biznesting qaytalap qoldau aluyn shekteu úsynyldy jәne t.b.

Áytpese, qoldaudyng bәri belgili bir biznes subektilerine ghana tiyedi, búl – josyqsyz bәseke. Osydan súraqtar tuyndaydy: ne bireuding banktermen qarym-qatynasy jaqsy (sebebi sheshimdi EDB qabyldaydy), nemese búl jerde sybaylas jemqorlyqtyng izderi bar.

Kezinde Preziydent QDB turaly "dostargha barlyghy, qalghandaryna zang boyynsha" dep aitqan bolatyn. «Damu», sizder de osyghan qaray birte-birte jyljyp kelesizder. ShOB-ty qoldau sharalarymen qamtudy keneytinizder.

«Úzaq» (úzaq merzimdi) nesiyelerge qatysty taqyryp óte manyzdy. Qazir Taraz ben Ekibastúzdan kelgen biznes ókilderi qysqa merzimdi nesiyelerge óndiristi damytu mýmkin emes ekendigin aitty, óndiristi iske qosu ýshin 1,5-2 jyl demalyspen 7-10 jyldyq nesiyelik jeliler qajet.

Últtyq ekonomika ministrligi búl mәsele Ýkimette zerdelenip jatqanyn rastady, mening oiymsha, biz de aralasyp, biznesti qoldauymyz kerek. Deputattardyng qashan jәne qalay qatysuy qajet ekenin aitynyzdar – biz dayynbyz.

Bizneske memlekettik qoldaudy tartuda deldaldyqtardy joi jóninde úsynystar aityldy.  Rasynda da, býginde sol nesiyelerdi subsidiyalaudan ekinshi dengeyli bankter negizgi payda tabushy, benefisiarlargha ainaldy.  Olar Últtyq bankting bazalyq mólsherlemesi dengeyinde jәne odan joghary kepildendirilgen kiris alady, al biznes 9 payyzben nesiyege ghana qol jetkizedi.

Biraq múnday payyzdy ózgening tauaryn saudalau arqyly ghana óteuge bolady.  Óz óndirisiniz ýshin 7% -dan qymbat nesiyeler (tipti demalyssyz) qazirding ózinde auyrtpalyq bolyp tabylady.  Al auyl sharuashylyghy ónimderin óndirushiler men óndeushiler ýshin jalpy alghanda 3% ontayly bolyp tabylady.

Mine, deldaldyqtyng aiqyn mysaly: baspasózde Turizm jәne sport ministrligi «Bәiterekti» jәne QDB-ny 85 milliardqa nesiyeleydi dep jazyp jatyr.  Olargha 0,1 payyzben budjettik nesie berse, olar bizneske 7 payyzben nesie beredi.  Búl rette QDB jeke investisiyalardyng 15 payyzyn budjettik investisiyanyng 85 payyzyna qosa tartuy tiyis. Yaghni, kólem tek altydan bir ese, al qymbattylyq 70 ese artady!

Búl kәsipkerlerdi qoldau emes, búl «Bәiterek» pnn QDB-ny qoldau.  Múnday qoldaudyng mәni nede?  Búl aqshany tikeley bizneske 0,1% baghyttanyzdar.  IYә, olardy 15% az kәsiporyndar alady, biraq 70 ese arzan!  Al múnday qoldaudyng ekonomikalyq tiyimdiligi 70 esege artady.

Reseyde kommersiyalyq bankterdi memlekettik qoldaudy bóluden alyp tastaytynyn qazirding ózinde talqylap jatyr.  Resey Federasiyasynyng Ortalyq banki sifrlandyru qúraldary arqyly biznesti qarjylandyrugha dayyndaluda, deldal bankterdin, olardyng menedjerlerinin, baghalaushylardyn, tirkeushilerding jәne t.b. týk qajeti bolmaydy. Qaryz alushynyng mýlki men qarajatynyng barlyq qozghalysy onay tirkelip, baqylanady jәne qajet bolghan jaghdayda túiyqtalady.

Búghan bizde de bәri dayyn. Halyqtyng kiristerin deklarasiyalaudan bas tartyldy ghoy, óitkeni 20 million azamattyng әrqaysysyna qajetti aqparat bar. Al, 2 million kәsipkermen tipti qiyndyq bola qoymas.

Kelesi: qoldau sharalaryn rәsimdeudegi burokratiya.  QDB-da kәsiporyndardyng eki-ýsh jyldap jýrip, әrkezde jana bir qújattar tapsyruyn talap etetindigi turaly mysaldar bar. Osy uaqyt ishinde jobanyng ózektiligi joghalady, jabdyq pen qúrylys baghasy ózgeredi, baghalau jәne saraptama eskiredi.

Nesie beru, subsidiyalau nemese qoldau sharalary qanday formatta jәne qanday kólemde bolsa da, ÓDQ kóptegen saraptamany talap etedi. Nesie beruding kýrdeliligi men kólemine baylanysty proseduralardy әrtaraptandyrghan dúrys shyghar – neghúrlym qarapayym jәne arzan bolsa, burokratiya azayatynday.

Sonday-aq, artyq talaptar bar - mysaly, bolashaq satyp alushylardan kompaniya tek óndirudi josparlap otyrghan ónimdi satyp alu ýshin kelisimsharttar talap etiledi.  Biraq alda qúrylys (kem degende bir jarym jyl), óndiristi iske qosu, ónimning ózindik qúnyn esepteu prosesteri bar, sonyng ishinde, býgingi kýni óte qúbylmaly bolyp tabylatyn naryqtyq jaghdaylardy eskeru kerek.

Múnday jaghdayda qanday baysaldy satyp alushy kelisimshartqa nemese tipti memorandumgha qol qoyady?  Múnday «úzaq uaqytqa sozylatyn» burokratiya men shyndyqqa janaspaytyn talaptardy joyynyzdar.

Kelesi.  Qazir dәrigerler otandyq óndirushilerden әleuetti satyp alushylargha medisinalyq tehnikagha lizingtik qyzmet kórsetuge qatysty óte manyzdy mәseleni kóterip otyr.

Biraq tek medisinalyq qúral-jabdyqtar turaly ghana emes, jalpy kýrdeli qúral-jabdyqtardyng otandyq óndirisin qoldau turaly aituymyz kerek.  Býkil әlemde eksportty qoldau kompaniyalary bar (nemisting «Hermes» nemese Polishadaghy, Chehiyadaghy úqsas saqtandyru kompaniyalary), olar satyp alushylargha olardyng jabdyqtary men basqa da tauarlaryn satyp alu ýshin nesie beredi.

Osy baghytty damytayyq.  Satyp alushy kimning tehnikasyn satyp aludy tanday alady, biraq lizing arqyly memleket otandyq ónimdi satyp aludy yntalandyrar edi.

Onyng ýstine, jergilikti atqarushy organdar ýshin lizing qúraly arqyly ýlken bir rettik shyghyndarsyz azamattyq jәne óndiristik infraqúrylymdy auqymdy janghyrtudy úiymdastyrugha bolar edi.  Jalghyz talap – satyp alynatyn jabdyqtaghy qazaqstandyq qamtudy qatang baqylau.

«Bәiterek» pen memlekettik organdardan qazaqstandyq óndirushilerdi qoldaudyng osy sharasyn zerdeleudi súraymyz.

QDB men ÓDQ-gha qatysty taghy bir eskertpe – kәsipkerler birqatar jaghdaylarda shetel valutasynda, atap aitqanda qytay yuaninde 9%-ben balamasyz nesiyeler úsynylatynyn habarlady.

Salystyru ýshin, Reseyding Ónerkәsipti damytu qory resey rublimen 3%-ben qarjylandyrady. Al búl EAEO ayasyndaghy bizding basty bәsekelesterimiz.

Kommersiyalyq bankter valutalyq tәuekelderdi qaryz alushylargha audaratyny týsinikti.  Biraq sizder memlekettik emessizder me! Damu instituttarysyzdar! Jәne últtyq valutasy tenge bolyp tabylatyn óz elderinizde júmys istep jatyrsyzdar.

Búl tәuekelderdi óz moyyndarynyzgha alynyzdar. Áytpese, býgingidey jaghdayda tenge qúldyrap jatqanda, sizding kliyentteriniz jәne bizding kәsipkerler ómir sýre almaydy.

Reseymen saudagha keletin bolsaq, býginde sanksiyalyq shekteulerge qatysty kýrdeli mәsele bar.  Qazirding ózinde kommersiyalyq bankter de, damu instituttary da ónimderin reseylik seriktester satyp alyp jatqandyqtan nesie beruden bas tartyp jatqan kәsiporyndardan ótinishter az emes. IYә, búl tehnologiyalyq ónimder (quat transformatorlary, qosalqy stansiyalar, kabelider jәne t.b.), biraq olar sanksiyalar tizimine kirmeydi.  Degenmen, qarjy instituttary saqtanuda, búl da týsinikti.

Ýkimetke, Últtyq ekonomika ministrligine, Qarjy ministrligine, Sauda ministrligine, Syrtqy ister ministrligine ótinishim bar.  Eksportqa baghdarlanu – ekonomikalyq sayasatymyzdyng bir tiregi.  Dәl osyny eskere otyryp, kәsipkerler shekaralas aimaqtarda joghary tehnologiyalyq ónerkәsiptik kәsiporyndar saldy, olardyng keybireulerining 80-90% ónimi Resey Federasiyasyna jiberildi;

Olar endi ne isteui kerek?  Jabyluy kerek pe?  Enbek újymdaryn taratuy kerek pe?

Bizding kәsipkerlerdi búl mәselemen jalghyz qaldyrmanyzdar. Mýmkin Syrtqy ister ministrligi tarapynan Europalyq Odaqpen, Memlekettik departamentpen konsulitasiyalar jәne basqa da qadamdar qajet shyghar. Biraq kidiruge bolmaydy, eger óndiris prosesin toqtatsa, ony qayta iske qosu qymbatqa soghady, sonday-aq mamandardy janadan jinau qiyn, olardyng kópshiligi býginde enbek kýshi jetispeytin kórshilerge ketedi.

Taghy birneshe jayt.  Jaqynda «Aq jol» fraksiyasy jergilikti әkimdikterding memlekettik satyp alu kezindegi aila-sharghylaryna qatysty deputattyq saual joldaghan bolatyn. Onda tenderlerdi «qajetti» merdigerlerge beru ýshin satyp alular «qúpiya» dep jariyalanyp (DSP griyfimen) jәne bir kózden alu әdisimen jýzege asyryldy. Bizding saualymyzdan keyin Bas prokuratura kórsetilgen faktilerdi tekserip, birqatar oblystarda múnday qulyqtyng zansyzdyghyn rastady.

Búl mysal otandyq tauar óndirushilerding mýddesin qorghaudyng qanshalyqty manyzdy ekenin jәne búl mәselege keyde jergilikti jerlerde qanshalyqty әdiletsiz qaraytyndyghyn kórsetedi.

Mәselen, Lokomotiv zauyty tehnikalyq sipattamalary jaghynan otandyq óndiristen tómen sheteldik lokomotivter men temirjol jabdyqtaryn satyp alugha tyiym salu turaly birqatar úsynystar jasady.

Basqa mashina jasau zauyttary da investorlardy tartu ýshin jergilikti biylik sheteldik seriktesterge qazaqstandyq kәsipkerlerding ózderi esh jenildiksiz jәne odan da joghary standarttarmen óndiretin ónimderdi óndiruge kóptegen preferensiyalar (sonyng ishinde AEA-da salyq jenildikteri) beretinin habarlaydy. Búl, әsirese, otandyq investorlargha qatysty josyqsyz bәsekelestikti tughyzady.

Sondyqtan, investisiya tartu sayasatynyng bir bóligi retinde biz jana óndiristing qazirgi otandyq óndirushilerden jaqsy boluy tiyis ekenin eskerudi súraymyz, búl artyqshylyqtar tehnikalyq sipattamalardy taldau arqyly jәne teng bәsekelestik jaghdayynda dәleldenui tiyis;

Auyl sharuashylyghyn jәne auylsharuashylyq ónimderin qayta óndeudi qoljetimdi qarjylandyru ýshin memlekettik Agroónerkәsip bankin (Anas Ahatúly aitqanday) qúru siyaqty basqa da birqatar úsynystar bar. Ýkimet bas tartqanymen, búl sheshimdi izdeudi jalghastyru qajet dep sanaymyn.

Sonday-aq otyrysqa qatysushylardy Komiytetting úsynymdaryna engizu ýshin basqa da bar úsynystardy jiberudi súraymyn.

Azat Peruashev

Abai.kz