Osy zaman Qytay qazaq әdebiyetining kórnekti ókilderining biri, sonau 1950 jyldary-aq poeziya men prozada óz biyigine kóterilip ketken aqyn, jazushy, dramaturg, satiriyk, aktor Qausylqan Qozybayúlynyng dýniyege kelgenine biyl 100 jyl, ómirden ozghanyna 45 jyl boldy. Soghan oray әdebiyettanushy, ghalym, Shynjang qazaghynan shyqqan túnghysh professor Ahmetbek Kirshibaydyng aqyn-jazushy Q.Qozybayúlynyng ómiri menjasampazdyghy turaly jazghan enbegin nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

Qausylqan Qozybayúlynyng ómiri men shygharmalary

Qausylqan Qozybayúly 1924 jyly Tarbaghatay aimaghy Toly audanynyng Jәiir tauylynda dýniyege kelgen. Onyng әkesi miner at, isher asqa jarymaghan kedey adam edi. Sondyqtan ol jastayynan mal sonyna erip, on jasynda jazda qozy, qysta jasan toqty baqty. Qausylqan 1935 jyldan 1936 jylgha deyin auyldaghy diny mektepte oqyp, 1936 jyldyng basynan bastap auylda ashylghan jana mektepke barady. Sóite túra joqshylyqtyng kesirinen ol keyde oqyp, keyde oqy almay, ýzip-júlyp bilim alyp jýrip, bastauysh mektepti 8 jylda әreng bitiredi. Ol kezde qazaq saharasynda bastauysh mektep bitiru de darday bilim edi. Qausylqan jas kezinen ólen-jyrgha qúmartyp, ertegi, jyr-dastandardy qyzyghyp tyndaytyn.

Mektepte sauatyn ashqannan keyin halyq ishine taralghan «Alpamys», «Ertarghyn»,  «Qobylandy», «Tәuke batyr», «Bógenbay batyr», qatarly batyrlyq dastandardy, «Qyz Jibek», «Qalqaman-Mamyr», «Enlik-Kebek», «Múnlyq-Zarlyq», «Qúralay súlu» siyaqty ghashyqtyq dastandaryn, «Birjan men Sara aitysy», «Áset pen Yrysjannyng aitysy», «Qaysabay men Qarghanyng aitysy» tәrizdi el ishinde kóp taralghan danqty aitys ýlgilerin, «Baqtiyardyng qyryq bútaghyna» jatatyn qisalardy izdep jýrip kóshirip, shamasy kelgenshe jattap alyp, jiyn-toylarda óz yrghaghymen aityp beruge әuestenushi edi.

Qausylqannyng óz aituyna qaraghanda halyqtyng auyz әdebiyetine qúmartyp, oghan eliktey jýrip, ózi de 1942 jyldan bastap óleng jaza bastaydy. Sol tústa shaghyn habarlar men shaghyn maqalalar jazugha nedәuir mashyqtanady. Biraq ol kezde qazaq tilindegi gazet aptasyna eki-aq ret shyghatyn bolghandyqtan, Qausylqannyng jazghan ólenderi men maqalalarynyng bәri birdey jariyalanuy da mýmkin emes edi.

Qausylqan 1939 jyly kýzde Ýrimjige baryp, 1944 jylgha deyin monghol-qazaq mektebinde bilim alyp, oqu bitirgennen keyin ol qoghamdyq iske aralasyp, audarmashylyq jәne múghalimdik júmystar isteydi. 1946 jyldan bastap sol tústaghy «Qazaq-qyrghyz úiymynda» kәsipten tys әrtis bolady. Sol kezde «Qyz Jibek»,  «Shúgha» qatarly sahnalyq shygharmalarda ol qosalqy rólderdi oinap,  óner saladaghy talantyn da jetildirgen.

Qausylqan Qozybayúly endi tynbay ólen, basqa da shygharmalar jazumen shúghyldandy. Ol 1944-1948 jyldar aralyghynda «Jana túrmys», «Jaz toyyna», «Kórkem mamyrgha», «Berlinge shashylghan shashu Tokiogha da shashylady», «Japongha qarsy úrystyng segiz jyldyghyn eske alumen tang sәulesi» jәne «Endigining ghashyghy», «Oqyrmangha», «Dәuir turaly», «Aqiqat ne», «Neni sýiem, kim iyem», «Sýigen anam – El men jer», «Shyn jetim» qatarly ólender men «Kim jazaly?» atty shaghyn dastan jazdy. Sonday-aq «Ornynan shyqpaghan ýmit» atty piesany dýniyege әkeledi.

Q.Qozybayúlynyng osy shygharmasy sol kezdegi «Qazaq-qyrghyz úiymynyn» oiyn-sauyq ýiirmesinde dayyndalyp, birneshe ret sahnada oinalghan da edi. Qausylqan әrtis bolyp, bir mezgil drama ýiirmesinde de aralasty. 1954 jyldan bastap «Shynjang әdebiyet-iskusstvosy» (qazirgi «Shúghyla») juranlynda redaktor bolyp,qyzmetin jalghastyrdy.

Ol әdebiyetting tabaldyryghynan aqyn bolyp attap, óz shygharmashylyghyn poeziyamen bastaghan. Onyng jazghan ólen, jyrlary nedәuir barshylyq. Keyin prozagha auysyp, talantyn osy salada kóbirek kórsetti. Qausylqan alghash 1954 jyly «Shaghylghan tósek», 1958 jyly «Qyryqbay» atty shaghyn komediyalar jazdy. Búl shygharmalar kezinde sahnalanyp júrttyng kózayymyna ainalghan.

Qausylqan 1957 jyldan 1965 jylgha deyin «Alghashqy adymda», «On jyldyqtyng ozaty», «Hat», «Tamasha ómir», «Jana jaylau» qatarly әngimeler jinaqtaryn art-artynan baspadan shyghardy.

Jazushy jәne «Qyraghy qyz», «Estelikter», «Kezdesuler» atty әngimeleri men «Ózgergen ónir», «Tughan auylda», «Gýl jaynaghan Kýnes» syndy birneshe maqala, ocherk, surttemelerin júrtshylyq nazaryna úsyndy.  1965 jyly «Auyl kóktemi» degen әngime, ocherkter jinaghyn baspadan shyghardy. Osy mezgilde poeziyalyq shygharmalary da oqyrmandarmen tabysyp jatty.

Qausylqan Qozybayúlynyng sol jyldarda jiyrmagha juyq kitap shyghardy. Ár týrli taqyryptaghy 100-den asatam ólenderin oqyrman jyly qabyldady.

Ol 1966 jyldan bastalghan 10 jyldyq «Mәdeniyet zor tónkerisinin» qudalauyna úshyrap, qyzmetten alastatylyp, qarapayym  enbekke jegildi. «Solaqay sayasattan» keyin qayta qyzmetke alynyp, әdebiyetke qayta oraldy. Talant iyesi 1977 jyldan 1979 jylgha deyin «Ras pa әke?», «Sylamnyng qúrdasy» degen birneshe әngime jәne «Jylap otyr eki jetim», «Shoq, shoq» degen ólenmen eki felieton jazdy. Jazushy jalghastyryp jýrgen enbekterin ayaqtay almastan, 1979 jyly 27 jeltoqsanda jýrek talmasynan qaytys boldy.

Qalamgern qaytys bolghannan keyin «Qausylqan Qozybayúly shygharmalary» degen atpen onyng tolyq shygharmalar jinaghy Últtar baspasy jaghynan aiyrym kitap bolyp shyqty. Qausylqan Qozybayúly Qytay jazushylar qoghamynyn, Qytay jazushylar qoghamy Shynjang bólimshesining túraqty mýshesi jәne kәsipqoy daryn iyesi bolghan. 

Qausylqan Qozybayúlynyng ólen, jyr әlemi

Qausylqan Qozybayúlynyng shygharmashylyq qyzmeti 1943 jydan bastaldy. Ol Qytay qazaq әdebiyetining damuynda ýles qosqan aldynghy buyn ókilderining biri.

Onyng shygharmashylyq bel-belesterine ýniler bolsaq, 1943-1949 jyldar aralyghynda shabytty ólender jazghan eken. 1949 jyldan keyin ol talantyn prozada synaghan belgili jazushy. Sol tústa ol prozasymen qatar poeziyany da irkimsiz ilgerilete beredi. Sondyqtan talantty qalamgerding shygharmashylyghyn eki kezenge bólip qarastyrugha tura keledi. Birinshi kezeni – 1943 jyldan 1949 jylgha deyingi aralyq. Búl kezde ol ólen, jyrlar jazumen ghana ainalysty. Al ekinshi kezeni – 1954 jyldan 1979 jylgha deyingi aralyqta talantyn prozada tanyta bildi.

Ol «Songhy ýstemdik bizdiki», «Sonda ghana», «Jaz toyynda», «Japongha qarsy soghystyng segiz jyldyghyn eske alyp», «Berlinge shashylghan shashu Tokiogha da shashylady», «El men jer», «Neni sýiem, kim iyem» «Aqiqat nede», «Bos ótpesin». «Oqyrmangha», «Kel qatargha», «Kenes» qatarly ólenderinde Japon-Qytay soghysynyng betperdesin ashyp berdi.

Aqynnyng birin-biri tolyqtyra týsetin ólenderinde aqyliya, kenes bolyp órilgen tolghanystary da bar.

«Kórgen kýn bәri kýngirt ata-anasyz,
Qudalandy týrtkide ol sanasyz.
Tilegin ata-ananyng tanymastan,
Esirik erkelegen er sanasyz» – dep bastalatyn «Sýigen anam» atty óleninde aqyn ata-anasyn tanymay, ardan bezgende sóz jebesin qúnygha atqylaydy.

«Ata-ana sen tughanda tilegi bar,
Tilekting tereng tileu tiregi bar.
Qymbatty ata-ananyng tilegi ýshin,
Er isteri erinbesten jýregi bar»  – dep, әke-sheshening adal tilegimen dýniyege kelgender eshteneden qaytpay er jýrekti bolyp keletinin jan dýniyesimen sezinedi.

«Tapqanda meni anam úl dep tapqan
Isteytin últ, otangha «qúl» dep tapqan.
Er enbegi eldiki adal tusa,
Últ, otannyng jolynda bol dep tapqan».

Áke-shesheden tuyp, «adamzattyng balasy bol» deytin, anam meni últyna, otanyna «qúl» bol dep dýniyege әkelgen deui asa jarasty týsinik. Ólenning sonynda:

«Sondyqtan elim – atam, jerim – anam,
Elsiz, jersiz ótken kýn bәri qaran.
Qoldyng qúly, qulyqtyng qúryghy bop,
Ishken as, kiygen kiyim bәri aram.
Jalpy jas eske saqta bolsa sanan,
Bilmegen búl mindetti naghyz nadan.
Sýiiktisi sýienetin sýieu tirek,
Sondyqtan el men jerim sýigen anam».

Elsiz, jersiz, ata-anasyz sýrgen ómir bәri de beker. Ishken as, kiygen kiyiming de aram. Áke-sheshe meyiri men ótken ómiring qúrysyn dep jegen asty da adaldap jeuge bet búrghyzady. Eli men jerin sýng barlyq azamattardyng abyroyly boryshy ekenin nazaryna salady.

Shabyt iyesining halyqty óner-bilimge, bereke-birlikke, otyryqty ómirge mәdeniyetke shaqyrghan aqyliya ólenderi de barshylyq. Qausylqan qazaq saharasyndaghy jartylay feodaldyq, jartylay rulyq qoghamdy,  «qasiret qaynaghan», «tar qogham» dep tanidy. Qoghamda nalyp: «shydatpaydy újdanym janyp kýiim» dep, kektenedi. Ol osy «temir qúrsaudy» shaghyp, «ezilgendi el qylugha» ýndeydi.

«Aqiqat nede» degen óleninde:

«Aqiqat dep oilaydy ózi oiyn,
Shyn aqiqat qayda túr búrmaydy moyyn.
«Aqiqat» dep keybireuler bas paydasyn,
Quanyshpen toylap jýr sonyng toyyn.
Keybireu aqiqatqa talasyp jýr,
Talaylar aqiqatpen janasyp jýr.
Keybireuler aqiqattan ýmit kýtip,
Izdesem tabamyn dep bal ashyp jýr.
Keybireu tapqan aqsham aqiqat dep,
Aqiqat arnasynan adasyp jýr.
Aldamshy týlki minez key adamdar,
Qaylalap shyqpas jangha talasyp jýr».

Múnda aqiqattyng ne ekenin týsinbey, adasyp jýrgendi maqtamen bauyzdamay soyady. Bireuler bas paydasyn, bireuler tapqan enbek aqysyn, endi biruleri sol kýngi quanyshyn «aqiqat» dep shatasyp jýrse, zerdeliler shynayy aqiqattan ýmit kýtip jýrgenin aityp, jalghan ómir sýrushilerdi batyl mineydi.

«Aqiqat» anyghynda nemene ózi,
Jetedi aqiqatqa kimning kózi.
Ár qaysy aqiqat dep kýpildep jýr,
Shyn aqiqat shyndyq pa sonyng ózi» – degen bir túnghiyq ekenin nazaryna iliktiredi. Sóitedi de:

«Masattanba jigitter, bos aptyqpa,
Aqiqatty kórsetshi alyp shyq ta.
Aqiqatty qúrap kep bireu-aq qyl,
Aqiqat erkindik pen azattyqta» – degen ol el erkindigi men azattyghynda ghana shynayy kórinis tabatynyn qorghasynsha eritip, miyna qúyady.

«Kemistik endi biri birligining az,
Tirlikte qaryn toysa bolamyz mәz.
Ornyna óner-ghylym dau sabalap,
Ótedi óneshtenip qys penen jaz».

Osy tústa aqyn kenesi eldi bereke-birlikke, óner-bilimge ýndeydi.

Qusylqannyng «Halqyma sәlem», «Oqyrmangha» degen ólenderinde jogharydaghy oy saralana nasihattalyp, jalghasyn tabady.

Talantty qalamger enbekshilerding óskeleng moralyn, әielder tendigin de sóz etken. Baryn jyrlap, joghyn joqtaghan. Keyingi úrpaqqa ósiyet aityp, ýlgi kórsetken. Ol jat minez, jalghan mahabbat, jasyryn qiyanattardy syn tezine alyp, batyl әshkerelegen. Qausylqannyng erkindikti, azattyqty ansap jazghan tuyndylaryna «Kim jazaly?» atty shaghyn dastany tolyq mysal bola alady.

«Kim jazaly» dastany

«Kim jazaly» dastany aqynnyng poeziyalyq shygharmalarynyng ishindegi kólemdi tuyndysynyng biri. Dastan 1948 jyly jazylghan. Múnda aqyn óz-ózinshe zamandastary qatarly әielder tendigi mәselesin sóz etken. Yaghny shygharmagha qazaqtyng diny nanym-senim, salt-sanasynyng qúrbany bolghan qazaq qyzdarynyng qayghyly hali arqau bolghan.

Naqtylay aitqanda Satbay degen bay ózining asyrap alghan jiyeni - Sәlim atty úlyna әieldikke әperu ýshin jesir kempirding segiz jastaghy qyzy Qazigha 60 baytal qalynmal berip, qúda týsedi. Arada segiz jyl ótip, Qazy on alty jasqa tolady. Qalynmal iyesin tauyp, yrym-jyrymy týgel jasalyp, toy toylanugha tayaghanda, Sәlim qaytys bolyp ketedi. Satbay salt boyynsha Qazigha jesir jelegin býrkep, qyzdy basqa jaqqa jibergisi kelmey, ózining balasy Aqjolgha qosugha niyettenedi.

«Satbaydyng kindiginen jalghyz Aqjol,
Búl kezde qyryq jeti jasqa tolghan.
Jasynda jer oshaqtan qúrt tógilip,
Tartylyp sodan ong jaq qoly qalghan»  – deydi aqyn. Jyly úlghayghan әri kemtar Aqjol óz jesirine tezirek qol jetkizuge yqylastanady. Ári kemtar, әri әkesindey adamgha әieldikke barugha jany daualamaghan jas qyz ashynghan anasymen birge sotqa barady. Sot búlardyng dauyn «qazaqtyng sahara salty boyynsha sheshim etsin» dep, el ishindegi qazy men biyding ýkimine jóneltedi. Qaziyding sheshesining zang aldynda әdil sheshim qabyldanar degen  armany oryndalmaydy. Jesir dauy feodaldyq qoghamnyng tórelesining qolyna týsedi.

Dastannyng ekinshi bóliginde Alshy biyding auylynda Aqjoldyng jesir dauy men Qazidyng bas bostandyghyn alu mәselesi jayynda salttyq jiyn ótedi.

Feodaldyq qoghamnyng óktem ókilderi: «Jesir erden ketse de, elden ketpeydi, agha ólse inige, ini ólse aghagha miras» degen kónergen qaghida boyynsha Qazy Aqjoldyng basybayly әieli boluy tiyis degen toqtammen jiyn taraydy. Bas erkindiginen ýmit kýtken qyzynyng kýnirengen kóz jasyna kýiingen, sorly ana da sharasyzdyqtyng shyrmauynda qalady. Aqjol qalyndyghyn tez alu ýshin qarbalas qimyldaydy. Bir kýni kýieu qalyndyghynyng auylyna úryn keledi.

Ádet boyynsha kýieu kelgende, baldyzdar men jengeler ony qadirimen kýtip alady. Sol kýngi keshtegi auyl tirshiligi de ózgeshe bolady. Yrym-jyrymdy qughan auyl әielderi erinderin sylp etkizip, әbigerge týsedi. Jelayaq jengeleri jengetay joralghylaryn alghandaryna mәz. Qonyr keshtegi Qazidyng qasiretine nazar audarayyq:

«Kelindi alamyz dep qúda, kýieu,
Kýn bata toptasyp oda keldi.
Baqyttyng endi esigi bekigenin,
Oylandy da oigha alyp Qazy kórdi.
Azyraq qabaq qatyp otyrdy da,
Selt etti, seziktendi kónil bóldi,
El qoyyn qoralaghan mezglinde,
Jamylyp qara shapan asty beldi».

Búl jerde qyz abyr-dýbirden tys óz erkindigine qol jetkizuding jolyn izdep, qara shapan jamylyp, týn qaranghysynda bel asyp ketkeni sóz bolady.  Dastannyng keyingi bóliminde:

«Jamylyp qara shapan kezeng asty,
Qolyna ap jaulyghymen kózin basty.
«Jasaghan, janyng maghan ashymady-au»,

– dedi de móltildetip tókti jasty».

Qazy sol ketkennen inir qúshaghyna jútylyp, auyl syrtyndaghy belden asyp baryp, biyik qara jartastyng úshpa basyna shyghady. Jan úshyrghan qyz biyikte túryp, kózining jasyn kóldetip, beysharalyq halin sher ghyp tógedi. Múny inirde dyr-du, toy kýibenining tirshiligindegi auyl sezbeydi. Ómir qyzyghynan mýlde suynghan qyz zar shegip túryp, jas ómirimen, elimen, jerimen qoshtasady. Kóz búlauyna  kómilgen anasyn oilaydy. Aqyry keng әlemnen bir basyna erkin ómir sýrerlik meken tappaghanyn ishine býgip, bar qayratyn boyyna jiyp alyp:

«Qosh, apa! Aradaghy ayalaghan,
Meni oilap qasiretke siz qalasyz» – dep, kóz jasyn kóldetip, biraz túrady da:

«Tәtti anam, kórkem jerim bezdim senen...» –
dep, ómirmen songhy ret qoshtasyp:

«Qosh endi, úlan baytaq kórkem dala,
Men boldym ómirimde sorly bala.
Enkeyip qúz jartastan úsha berip,
Shyrqyrap zar enireydi: «qosh, qosh ana!».
Kýnirenip tau men tas ta «qosh, qosh!» dedi,
Qazidyng dýniyeden bitti kegi.
Qapaly qara týnde tastan úshyp,
Bop jatty arsha ishinde qúzghyn jemi».

Qúzjartastan qúlady. Sol keshte joghalghan qyzdyng deregi tabylmaydy. Jyl uaghyna deyin ólimtiginen de habar bolmaydy. El auzyndaghy әrtýrli joramaldyng bәri bos sózge ainalady.

Aynalyp jyl ótkende sol ýiding Jaybasar atty qoyshysy mal baghyp jýrip, arqa tastan quraghan sýiekti kórip, búl ne qylghan sýiek dep, manaylap qarap jýrip, tot basqan eki bilezikti tauyp alady. Jaybasar eki bilezikti qyzdyng sheshesine әkelip berip, kórgenin aitady. Búl jaydan manaydaghy el habarlanady. Moldalar Qazidyng saudyraghan sýiegin jidyryp, dorbagha salghyzyp әkeldirip, janazasyn shygharady.

Qazidyng sheshesi qalghan maldy jalghyz qyzdan nesin ayaymyn dep, qyzynyng pediyasy men shatyna júmsaydy. Keshe Aqjolgha zorlyqpen qospaq bolghan moldalar endi onyng shaty men pediyasyna qúlqyndaryn meylinshe toyghyzady. Dastannyng sonynda aqyn:

«Qúlaqty qaq jarghanday boldy azany,
Moldanyng kóterilip keng sazany.
Arttan bir sybyrlaghan dauys shyqty,
«Beyshara osy jasqa kim jazaly?» – dep, eskilikting qúrbany bolghandargha «Kim jazaly?» degen súraq qoyady. Aqyndy da kek kernep:

«Áueli búghan әdet-salt jazaly,
Toqtam bolyp toqtatqan shart jazaly.
Sharttyng kiltin shaldyrlap baylap alghan,
Shadyrlyqpen shatasqan qart jazaly» – deydi. Erkindik, tendik, bostandyq jolynda qúrban bolghan qyz ben úldyng qanyn arqalaghan bi, qazy molda, qoja, din basylaryn laghnet jaudyrady. Olardyng ishki peyilderin әshkereleydi. Dastan osylayshy tragediyamen ayaqtalady.

Q.Qozybayúly keyin prozagha oiysty. Dese de songhy jyldary jazghan ólenderi sapa jaghynda aldynghy dәuirdegi ólenderinen әldeqayda joghary bolghany әriyne dausyz. Jazushy shygharmashylyghyn Qytaydaghy qazaq әdebiyetining damu tarihyna kiristire tanystyru layyq dep oilaymyz.

Qausylqan Qozybayúlynyng prozadaghy jetistigi

Qausylqan Qozybayúlynyng prozalyq kórkem tuyndylary – onyng shygharmashylyghynyng ekinshi kezenin qúraydy. Qazirgi qazaq әdebiyeti túrghysynan qaraghanda Q.Qozybayúly әdebiyetimizding keyingi óreni. Qytay qazaq әdebiyeti baqshasynda molynan olja salghan ony el-júrty ózderining beldi qalamgeri Qausylqannyng shygharmalary (1949 jyldan keyingi) iydeyalyq jәne kórkemdik jaghynan da jana әdebiyetimizde qosylghan qúndy dýniyeler. Óitkeni ol tústa poeziya, proza, dramaturgiya janrlarynyng bәrine de aralasty. Dese de prozalyq shygharmalary júrt nazaryna kóbirek ilikti. Iri Qytay qazaq proza janrynyng irge tasyn qalap, shanyraghyn kóterushilerding biri boldy. Onyng jazghan keybir әngimeleri Qytaydaghy az últtar әdebiyetindegi proza janrynyng ozyq ýlgisine ainaldy.

Qalamgerding «Alghashqy adymda» әngimesimen bastaghan aluan taqyryptaghy әngime, drama, ocherk, shalqymalary ómir janalyghyn ózek etip, tiptik obrazdar jasauymen erekshelenip, Qytay qazaq әdebiyetinde ghana emes, býkil Qytay әdebiyetinde de ózindik oryn aldy. Onyng shygharmalary basqa últ tilderine audarylyp, ózge elderge de tanyldy.

«Alghashqy adymda» qatarly birqansha әngimesi qytay, aghylshyn, úighyr, orys tilderine audarylyp, memlekettik jurnaldarda basyldy. Qytay memleketindegi osy zaman jazushylarynyng tandamaly әngimeler jinaghyna kirip, joghary mektep oqulyqtaryna engizildi.

Onyng әngime, drama, ocherk, shalqymalary 1963 jyly «Alghashqy adymda» degen atpen bir jinaq, 1965 jyly «Auyl kóktemi» degen atpen qytay tilinde bir jinaq bolyp baspadan jaryq kórdi.

Proza janrynda qalamger – jana ómirding keng tynysyn, san-salasyn, oiy men qyryn qoghamdyq ózgeristerding bel-belesterin, onyng qoynauynda bolghan iri-iri oqighalarmen kórkemdep beruimen oqyrmandar yqylasyna bólendi.

Ol kerbaqpa iydeya, keranau oidyng iyelerin ayausyz ajualady. Tyng tirshilikke sýiindi. Uaqyt aghymyna say dara obrazdar jasady.

«Alghashqy adymda» әngimesinde jazushy Qytaydaghy qoghamdyq jana ózgeristeri mol dabyraly jyldaryndaghy jekemenshikke kóshudegi sosialistik joldyng ózgertip, kollektivti kooperasiyalastyru әreketterin, ózge qalamgerlerden búryn, alghashqy bolyp shygharmasyna arqau etti. Ári jat pighyldargha ayausyz soqqy berdi. Jana qogham adamdarynyng belsendi isterin madaqtaydy.

Kooperasiyalasu isi bastalyp, halyq qauyrt soghan júmylyp, auyl-sharuashylyghyndaghy kollektivtendiruge bettegende Japalaq ózining aldyndaghy bes-alty qaran-qúranyn oghan qosugha qimay sheginshekteydi. Ol osy maldyng ósimimen otbasyn asyraytyn payda tabamyn dep esep qiilastyrady.

Al onyng әieli Mәriya osy az qaran-qúrang alghashqy moyynserikke birleskennen keyin ghana qoragha kelgenin aityp, qoldap, aqyly tayazdau, kýigelek kýieui Japalaqqa jón silteydi. Áyelding búl zerdesin tanyghan Uang Ly men osy iygilikti júmysqa bastamaqshylyq jasap jýrgen Asqar Mәriyagha rizashylyq tanytady. Ol kópting qoldauyna ie bolyp, kooperasiyanyng alqa mýshelerining biri bolyp saylanady.

Júmys ónimdi jýredi. Jan-jary arqyly Japalaqqa da ýgit, nasihat júmysy jýrgiziledi. Osy tústa auyl adamdaryn kýni býginge deyin ezip-qanap kelgen bay Qúdiyar búl janalyqqa qarsylyq tanytady. Ol Japalaqtyng anghaldyghyn, qorasyndaghy qaran-qúranyn qimay jýrgenin estiydi. Ári  Japalaqtyng әieli Mәriya kórikti de aqyldy, sanaly bolghandyqtan Uang Ly men Asqardyng ony tәrbiyelep jýrgenin Japalaqqa kerisinshe jamandyqqa jory týsindirip, onyng qyzghanyshyn qozdyrady. Mәriyanyng birneshe jyldan beri bala kótermey jýrip, osy júmysqa aralasyp, Asqarmen jaqyndasqannan keyin qúrsaqty boluy Asqarmen ashynalyghynan dep, Japalaqtyng qyzghanyshyna taghy da ot kóseydi.

Búny estigen Japalaq Asqargha tisin basyp, óshigedi. Adal jan-jary Mәriya ekeuining arasyna ot týsedi, araqatynasy ózgeredi.

Qúdiyar kezdesken sayyn Japalaqtyng basyn ainaldyryp, ony ózine әbden bas shúlghytyp alyp: «Asqar Uang Lidyng asyrandy qyrghiy. Búdan bylay qytaylardan irgendi aulaq ústa. Ákem marqúm taqua, sofy adam edi. Qytaylarmen ydys-ayaghyndy aralastyrsan, lastanasyng deytin», – dep, Japalaqty jýnjitip jiberedi.

Mysyq tileules Qúdiyar Japalaqty Asqargha jauyqtyryp, endi kooperasiyadan eldi bezdiru, últtar arasyna býlik salu әreketine ony aidap salyp, syrtynan baqylaydy.

Qúdiyargha imanday úiyghan Japalaq auyrdym dep, enbekke de, jiyngha da barmay, ýiine jatyp alyp, týn jastanyp kooperasiya újymynyng mýlkin qiratugha kirisedi. Ol Asqar bastaghan újymnyng búlyghynyng bir dóngelegin týnde baryp, shygharyp alyp, jerge kómip tastaydy.

Ol Asqargha jau yqqany sonsha, onyng sonynan izin andydy. Kooperasiya bas alqalarynyng jiynynyng manyzy ózine týsindiruge Mәriyamen birge ýiine kelgen Asqardy syrtynan baghyp túryp, ýiine ile-shala, sondarynan kirgen ol: «Mәriyamen birge jatqanda ústap aldym» dep, janjal shygharyp, auyldan bóline kóshedi. Qúdiyardyng bergen aqylymen bir shalghayda jalghyz ýy otyrady. Mәriya bosanghannan son, balasynyng ózine tartqanyn óninen kórip, balagha, Mәriyagha jibiyin dese de Qúdiyar «bala seniki emes, týrine aldanba» dep, taghy azghyrady. Búl әreketting arghy syryn Mәriya angharyp, bәrin býldirip jýrgen Qúdiyar ekenin kooperasiyagha mәlimdeydi. Qúdiyar qolgha alynady. Japalaq qateligin týsinip qosylady.

Ángimening oqighasy tartymdy, qúrylymy shymyr, tili kórkem.

Q.Qozybayúlynyng әngimeleri men dramalaryndaghy tiptik obrazdar

Qausylqan Qozybayúly «Shaghylghan tósek» atty komediyasynda eskilikting etegine oshaghanday jarmasyp, dindik búghau shyrmauyna matalyp, jana adamdargha kýdikpen qarap, oqu dese basy auyratyn Órikbaydy mysqyldy kýlkige ainaldyrady.

Qalamger «On jyldyqtyng ozaty» әngimesinde sol uaqyttaghy jana adamdardyng ýzdik iydeyasy men enbektegi ozyq jetistikterin ózgelerge ýlgi etti. «Tamasha ómir» әngimesinde әr últ halyqtarynyng birligin tu etip kóterip, últtar dostyghynyng el ekonomikasyn jetildiruge qosqan ýlesin marapattady.

Talant iyesi «Qyryqbay» atty komediyasy men «Hat» әngimesinde jana ómirdegi júrt ýstinen payda tapqysh, suyqqoldylardy ayausyz syn tezine alady. Al «Ras pa әke?» әngimesinde «Solaqay sayasattyn» el tirshiligin torghayday tozdyryp otyrghanyn ashyna kýlkige ainaldyrdy. Ol, әsirese, sasattaghy asyra silteuding saldarynan azap shekken halyq búqarasy men ziyalylar qauymyna qabyrghasy qayysty. Endi Qausylqannyng әngimelerindegi kórkemdikti saralap kóreyik.

Jazushy «Alghashqy adymda» әngimesindegi jana qoghamnyng jana tynysyn sezingen Mәriya, oghan keri býldirgish Qúdiyar, «On jyldyqtyng ozatyndaghy» enbek maydanyndaghy Tiyanaq pen Dәmetken, olardyng qarsylastary Núrghali, «Shaghylghan tósek» komediyasyndaghy Órikbay, «Hat» әngimesindegi Kýlay, «Qyryqbay» komediyasyndaghy Qyryqbay, «Ras pa әke?» әngimesindegi shynayy enbek ókili Tóleubay, onyng adymyn ashtyrghysy kelmeytin «Saryqúlaq» dúijan, (otryad basshysy) taghy basqa shygharmalaryndaghy kóptegen keyipkerleri ómir shyndyghynan súryptalghan tiptik túlghalar. Búlar qatang talghamnan, jazushy sheberligimen dýniyege keltirilgen obrazdar. Keybiri qoghamdyq belsendiligimen kózge týsse, kelesisi adal mahabbattyng qúrbandary.  Óshpendilik pen jiyirkenish tughyzatyn, jana dәuirge jat pighyldar da el arasynda bolghan, bolugha tiyis keyipkerler.

Osylardyng ishinde «Alghashqy adymdadaghy» Mәriya obrazyna oy jýgirteyikshi. Ol Qúdiyardyng sózimen aitqanda Japalaqtyng baghyna jolyqqan jan. Ol óng dese óni bar, minezi biyazy, biyik talghamdy, ózindik órelik oiy bar kelinshek. Ósek-ayangha jelp ete qoymaytyn, ústamdy, sabyrly әiel. Ol anghal da kýigelek qosaghy Japalaqqa adal. Ol óresi tar kýieuining teris әreketterine de sabyrmen tóze biledi. Asyqpay is-әreketting sonyn baghyp, parasat, payymymen bәrin de oryn-orynyna keltiredi. Mәriya óz ortasynda sol ortadaghy qayshylyqtar kýresining jenimpazy retinde birge eseyip, sanasy jetilip kele jatqan belsendi. Onyng qatelikke jany qas, biraq ony da ózi-ózin tanyghansha qate biledi. Erli-zayyptylyq túrghysynan qaramaydy.

Mәriyanyng harakteri janasha ómirge, órken jaya bastaghan qoghamgha, el birligine, últtar yntymaqtyghyna qarsy әreket jasaushy Qúdiyar tektes adamdargha qarsy kýres barysynda ashylady. Mәriya qazaq saharasyndaghy kózi ashyq, kókiregi oyau, újymgha adal, artqa qarap, aldygha ozyp bara jatqan qarapayym auyl әielining shoqtyghy joghary tiypi.

«On jyldyqtyng ozattaryndaghy» Tiyanaq jasy úlghayghan adam bolsa da, qajyrlylyqpen baqqan qoylarynan jyl sayyn kóp tól alyp, bylayghylargha ýlgi kórsetedi. Ol óz ómirin әbden qadirleydi. Ómir tәjiriybesin dәuirine tartu etken, kollektivting mýlkine óz mýlkindey qaraytyn kirshiksiz, adal jýrekti, ozat shopan. Al onyng qyzy Dәmetken – ómirding tepkisinen qútylyp, tendikke qoly jetken, jana dәuirge, jana túrmysqa shynayy riza, zerdeli de qayratty, kolhozdasqan jana auyldaghy ozyq, oily әielderding biri. Búlar jazushy Q.Qozybayúlynyng qalamynan tughan únamdy keyipkerlerding kórnekti túlghalary.

Endi el ómirindegi janalyq ataulyny moyyndaghysy kelmeytin órkeude keyipkerler de barshylyq. Olardyng kópshiligi qayshylyqty qaqtyghystar kezinde boy kórsetedi. Qalamgerdin  «Alghashqy adymda» әngimesindegi Qúdiyar jana dәuirge, qoghamdyq sayasatqa barynsha qarsy, ailaly keyipker. Ol ózi jarymjan bolsa da, әielqúmar. Qyzghanshaq minezdi Japalaq syndylardy iyleuine tez kóndiredi. Bylysha aitqanda óz oiyndaghysyn jýzege asyra biletin yqpaldy beyne

«On jyldyqtyng ozatyndaghy» Núrghaly da jana qoghamgha degen qarsylyghyn qaytys bolyp, aljasyp jýrgen, jasy egde tartqan Shәripting shalaqoylyghyn sәtti paydalanyp, qarsylyq әreketterdi sonyng qolymen jasatady. Kýres ýstinde kimning dos, kimning qas ekeni aighaqtalady.

Q.Qozybayúlynyng shygharmalaryndaghy únamdy-únamsyz keyipkerler әraluan oqighalar qaqtyghysy kezinde jaq-jaqqa iriktelip, qaysybir kýlki obiektisine ainaldyrghandar da óz ortalaryna qaray ynghaylasady. Áriyne, múnyng bәri jazu sheberligimen daralanghan obrazdar.

Únamdy keyipkerler júrtshylyqty sýiindirip, únamsyz keyipkerler jiyirkendirip, ózgermeli keyipkerler arajikti ashyp-qosu qyzmetin atqarady.

«Ras pa әke?» atty «Mәdeniyet zor tónkerisi» taqyrybyna jazylghan, qysqa әngimesinde jazushy Saryqúlaq dýijang (otryad basshysy) harakterin daralay ereksheleui rasynda sheber. Saryqúlaq sol otryadtaghy qarapayym halyq búqarasynyng tilimen aitqanda «ar-úyattan ýsh kýn búryn emes, ýsh jyl búryn tughan, araqqa abyroyyn bergen mansaptyng qúly». Oghan ardyn, úyattyng esh keregi joq. Ol kisilik mansapta ghana dep týsinedi. Onyng tanymynda adam bolu ýshin mansabyng boluy kerek. Al qarapayym adam mansapty adamnan baghynyshtyng qúly. Saryqúlaq sodyrlyq, dórekilik, orasholaqtyq, aqymaqtyq, topastyq, toghysharlyq mansapty adamnyng basynda dep qabyldaydy. Jogharyda aitylghan minezder tek qarapayym búqarada ghana tәn dep óz basyna manaylatpady. Sondyqtan ol ózi ne istese de jarasymdy, әri dúrys dep sezinedi. Búqaramen baylanysyndaghy soraqylyghyna basqalar kýlse de tym biyazylyghy men sýikimdiligimdi saqtadym dep bilgen. Ári ózin búqaradan joghary, mәdeniyetti, bilimdi sezinetin. Ol ózin sayqymazaq etip túrghan elge qarata: «Búl netken әdepsizdik, úyatsyzdyq?» – dep, kók shegir kózin oinatyp, ejireydi. Mine, búl Saryqúlaqqa tiyisti daralyq. Qausylqan keyipkerlerdi tiptendiruge de, daralaugha da sheber jazushy. Saryqúlaqtyng daralyq minezi Lu Shýnning keyipkeri AQ-dyng daralyq harakterin eske týsiredi. Q.Qozybayúlynyng shygharmashylyq túrghydan jetilui Qytaydyng qazaq prozasynda bedeldi orny bar kórnekti әngime jazatyn qalamger ekenin dәleldep-aq túr.

Onyng keyipkerlerining arasynda synalghandary da ómirdegi óz ornyn aighaqtaghan. Ol keritartpa, órkeude, diny salt-sananyng shyrmauynan qútyla almay jýnjigenderdi etek basty qalaqtyqty, paydakýnem obyrlar men topastyqty, kópshilik arasyna ot salghysh býldirgilerdi jerine jete әshkerelep, olardyng portretin tiptendire oinatqan. Talant iyesining әngimeleri men komediyalaryndaghy Japalaq pen Shәrip, Bighaysha men Kýlay jәne kýlkili keyipkerler Órikbay men Qyryqbaylar oqyrmandar kókeyinde saqtalyp qalady.

Qausylqan Qozybayúlynyng obraz jasau ereksheligi

Qausylqan Qozybayúly –  ózining әngimeleri men komediyalarynyn, ótkir pamfletterimen ocherkterining kórkemdiligimen tanylghan daryndy qalamger. Ári ózgelerge úqsamaytyn jeke bas stiylimen erekshelenip, túrghylas jazushylary ortasynan oiyp oryn alghan talant iyesi.

– Qausylqan – tiptik obrazdardy túlghalandyruda keyipkerlerdi tikeley, janama әri qosalqy suretteulermen bayytugha tóselgen jazushy.

Shygharmada tiptik keyipkerlerdi ortaqtyqta daralay suretteuding eki týrli amaly bar. Onyng biri – tikeley, biri – qosalqy suretteu. Tikeley suretteuge – keyipkerlerding qabiletin, kelbetin, tilin, qimyl-әreketin, kónil kýiin suretteu, týiindey aitqanda portretin jasau jatady. Al qosalqy suretteu dep – bayandaushy auzynan keyipkerding ómirbayanyn, әleumettik jay- kýiin iydeyalyq kózqarasyn, azamattyq ústanymyn aitqyzu arqyly keyipkerlerge sipattama berudi aitamyz. Qausylqannyng shygharmalarynda búl әdister jaqsy qalyptasqan. Mysaly, avtor Mәriyanyng portretin bylay beredi: «Kýmis jýzikke ornatqanday qara meruerttey kózi, «júp-júmyr aq tamaghy», «tolyqtau kelgen orta boyy bar», óndi әiel («Alghashqy adymda»). Jәne «Osy siz oilaghan oy mende bolghany qashan, aitayyn desem jasqanam», – dep, Shәrip Núrghaligha sýmireye qarap,  «Jas balanyng ókshesindey qyltan bitpegen qyzyl iyegin uqalay berdi» («On jyldyqtyng ozaty»).

«Onyng quanghany sonshalyq, yrjiyp kýlgende kóikiyip túratyn taqyr iyegin ýstingi ernine jar qabaqtay tónip túratyn úzyn iymek múrny qosylyp kete jazdady» t.b. Biz syrtqy suretter arqyly keyipkerler men jaqyn tanysyp otyramyz.

Tarlan talant iyesining keyipkerlerdi tikeley suretteuindegi taghy bir erekshelik – onyng ishki jәne syrtqy әlemin jymdastyra keyipteu tәsili. Jazushy  qúbylmaly keyipkerler jasauda da týrli әdister paydalanady. Onyng jazudaghy osynday sheberlik әdisterin oqyrmandar óte jaqsy qabyldaydy.

Ásirese, tikeley suretteulerde keyipkerlerding ishki dýniyesin ashu – kez kelgen qalam iyesine onaygha týspeytin búrany mol qiynyraq tәsil. Qashan da psihologiyalyq minezdeu sol keyipkerlerding harakterin tolyq aishyqtaudyng negizgi sharty. Q.Qozybayúlynyng shygharmalaryndaghy keyipkerleri osy psihologiyalyq kónil kýimen de bizge tanymal bolyp otyrady. Búghan mysal, Japalaqtyng búlqan-talqan bolyp, boyyn ashu kerinep, auylynan bóline kóship, kólikterin asyqtyra aidap, auyq-auyq artyna qarap qoyyp, onda da ýmitpen emes, kýdikpen qarap ketip bara jatqandaghy kónil kýiining sureti onyng syrtqy qúbylysyndaghy oqys belgilerining biri. Onyng buryl basynyng otqa kýigendey duyldary ishki dýniyesindegi qayshylyqtyng tolghaghy jetkende syrtqa tepken qúbylysy ghoy.

Jazushy Japalaqtyng ishki dýniyesindegi búlqynystyng shiyelenisting shegine jetken kezdegi syrtqy әreketindegi «dәretim bolmasa da, myna jana tilegim ýshin tәiem soghyp bolsa da oqiyn dep, jýginip otyra qalyp, jer oshaq qazghan búqaday eki alaqanymen topyraqty búrqyldata jóneldi» qatarly suretteuler arqyly onyng harakterining ishki dýniyesin tolyq ashqan. Búl suretter arqyly onyng minezinen mynany anyq kóruge bolady. Kýigelektik Japalaqtyng anghaldyghyna jelkelep minip, onyng túlghasyna boyau bolyp jaghylghan. Biz onyng shygharmadaghy obrazynan osy suretter arqyly, boyynda kemshiligi bola túrsa da jýreginde kómeski, kólenkeli býkpesi joq adam ekendigin sezinemiz. Sondyqtan onyng mini zilsiz kýlki shaqyrta otyryp, oghan degen tilektestikke iytermeleydi. Onyng kooperasiyadan bóline kóshui Qúdiyardyng qoltyghyna su býrkui men Asqardy dúrys týsinbeuinen ghana edi.  Ony barlyq qatelikke úryndyratyn boyyndaghy anqaulyghy. Biz Japalaqtyng búl minezin onyng jandýniyesin qalamgerding tolymdy suretteui arqyly әbden tanimyz. Japalaqtyng kónilkýy ózgeristeri ainadaghyday jarqyrady.

Jazushy kónil kýidegi tolqulardy tabighat suretimen de jymdastyra astastyrady. Tabighat sureti turaly Mau Dun «Qanshama әserli shyqsa da ol kórinis keyipkerding kózqarasyn sol sәttegi onyng ruhty әlemimen úshtastyra almasa, ol peyzajdy tirilte almaghan bolyp qalady. Tabighat qúbylystarynyng sureti, sonday-aq ýi-jay búiymdarynyng kórinisteri keyipker obrazyn molyqtyrugha dәneker boluy tiyis», – deydi.

Mәselen, «Qas qarayyp keledi, taqyr dala, jel barghan sayyn eleurep, aspanda búlt qoylanyp, úshqyndap qar da týse bastady. Kók prashkege dәu bolyp tiyelgen kókpenbek totiyayynday pishenning ýstine otyryp alghan Dәmetken qara jolmen tartyp keledi. Búlt ýiirilip, boran búrqanghan sayyn, Dәmetkenning de qabaghy týiilip, kýdigi kýsheye bastady» («On jyldyqtyng ozaty»). «Qarly boran barghan sayyn ereulep, týndigi joq shanyraqtan jynyn býrikken buraday qardy orap әkep otqa býrkedi. Mazdap janghan qyzyl jalyn oghan pishu dep qana jauap qayyrady» degen tabighat suretteri keyipkerding kónil kýiin asha týsude sheber paydalanylghan.

Al endi jazushynyng tiptik keyipkerlerdi daralaudaghy qosalqy suret arqyly adamnyng harakterin ashu sheberligine kóz jibereyikshi.

Mysaly, «On jyldyqtyng ozatyndaghy» Tiyanaqtyng qyzy Dәmetken auyl әielderining ishinen shyqqan belsendi kadr. Jazushy osy keyipkerding tarihyn Núrghaly men Shәripting dialogy arqyly sheber bergen. Osy ekeuing «apama jezdem say» emessinder me, sen bir qamshynyng sabyn syndyryp, ol bir qazannyng qúlaghyn ústap shyghyp otyr», «Qoranda qoyyn, óriste jylqyng jatqanda sen qay kedeyge baryp «qyzyndy ber» dep jalbarynyp edin, sening lebindi baydan qaytqan bir qatyn týgil, on bes jastaghy qyz qaytaryp kórip pe edi. Shirkin, myna bir baydan qaytyp kelip otyrghan qasang baytaldyng baghyndy basqa teuip otyrghanyn kórding be? –dep, «keyip otyrghan adamday auyr kýrsindi, qabaghy da týsip ketti» degen suretter qosalqy suretter. Búnda jazushy bir jaghynan Dәmetkenning tarihy jaghdayyn, ósken ortasyn, taghy bir jaghynan Núrghaly men Shәripting ishki әlemin asha týsken.

2) Qausylqan Qozybayúlynyng shygharmalaryndaghy tiptik harakterler kórkem til arqyly sәtti daralanghan.

Ádeby shygharmalaryndaghy tiptik keyipkerler jazushynyng tili arqyly da tiri túlghalyghyn tanyta alady. M. Gorikiy: «Ádebiyetting kórnekti qaruy sóz, kórkem sóz, bizding barlyq jan dýniyemizdi, jan-jaqtyly әserli sezimderimizdi, qimyldarymyzdy beyneleydi. Ádebiyet ol sózding kómegi men jandy suretke ainalghan kórkemóner, sózding tereng maghyna, tolyq obrazben túlghalanuy, qanshalyqty qarapayym, týsinikti, aishyqty bolsa, surettelgen qúbylystyng adamgha әser berui, adamnyng harakterin beyneleui, әsirese adamdar ortasyndaghy qarym-qatynasty suretteui sonshalyqty shynayy bekem bola bermek», – degen edi. Osy túrghyda baghalap Q.Qozybayúly ózining til baylyghymen de suretker. Jazushy Q.Qozybayúly eng aldymen shygharma keyipkerlerin túrqy, dýniyetanymy boyynsha sóiletip, keyipker minezin ashady. Mysaly, «Kóp adamdar kedeyding bókterinsheginde bolyp ketti», «Oy, tәiir, myna zamannyng bizden qyry ketip túrghany bolmasa, qyryqtaghy sen týgil, alpystaghy men de on bestegi qyzdy almas pa edim?!», «Asqar ghoy olardyng úshyryp otyrghan qyrghiy», «Sen bir qamshynyng sabyn syndyryp otyrsang da... Ol bir qazannyng qúlaghyn ústap shyghyp otyr» – degen Núrghalidyng sózinen onyng jan dýniyesin, jas shamasyn, bet-beynesin kóz aldymyzgha elestetemiz. Jazushy qarapayym qazaq tili arqyly óz keyipkerlerin jeke-jeke túlghalap, aghynan jaryla sóiletip, is-әreket barysynda kimning kim ekenin tanytady.

Qalamger shygharmalarynda halyq tilin, maqal-mәtelder men qanatty sózderdi orny-ornymen paydalanyp, keyipkerlerining últqa tәn tynys-tirshiligin, arman- mýddesin, tanym-talghamdy bóleksheleydi. Sondyqtan onyng sóilem qúraudaghy maqal-mәtelderi men qanatty sózderi jýiesin tauyp, suretterin kóriktendirip, últtyq boyauyn aiqynday týsedi. Qalamgerding «Bilegi bir sausaqtyn, tilegi bir», «Sekendegen jigitting serkeshining sory», «Ayynda tapqan jigitten, jylynda qúlyndaghan bie artyq», «Múrnyna jaray iskegi, sabasyna qaray pispegi», «Qúzghynnyng qúlqyny toysa da, shúqylauyn qoymaydy», «Jaman qyzyndy maqtansyn deseng alysqa ber», «Ashyq әielden aqymaq er dәmetipti» degen sekildi sheshendik tirkes, sóilemderi, mysqylgha toly epiytet, teneu, metafrolary, kórkem keyipteuleri onyng suretkerlik sheberligining tamasha ýlgisi.

Ahmetbek Kirshibay

Avtordyng «HH ghasyrdyng alghashqy jartysyndaghy Qytaydaghy qazaq әdebiyeti» kitabynan audaryp dayyndaghan Álimjan Áshimúly.

Abai.kz