Júma, 27 Jeltoqsan 2024
Janalyqtar 393 1 pikir 3 Jeltoqsan, 2024 saghat 21:55

Beybitshilik, әdil sot – adamzattyng asyl qúndylyqtarynyng biri

Suret: syrboyi.kz

Halqymyz «birligi joq el tozady, birligi kýshti el ozady», — dep beker aitpaghanyn bayqaymyz. Oghan sebep Qazaqstan әrtýrli últtyng beybitshilikte ómir sýretin el bolyp әlemge tanyluy.

130 astam últtar  beybit ómir sýrude. Olar bir atanyng balasynday bir shanyraq astynda enbek etip, tatu tәtti kýn keshude. Qanshama jyldan beri yntymaqta, birlikte ómir sýrip kelui qazaq halqynyn  qonaqjay ekendigin kórsetedi. Beybitshilik – adamnyng eng úly, eng asyl qúndylyghy ekeni sózsiz. Kýlli әlemdegi tynyshtyqtyn, beybitshilikting eng basty kilti –  sayasy diplomatiya, adamy qarym-qatynas, memleketaralyq syilastyq. Bir memleketting basqa memleketting territoriyalyq tútastyghyn, ishki sayasatyn qúrmetteui. Preziydent Qasym-Jomart Toqaev óz Joldauynda atap ótkendey, Qazaqstan damuynyng negizgi mindetterine Túraqty damu maqsattary ayasynda jýrgiziletin júmystar birinshi kezekte atqaryluy tiyis. Túraqty damu maqsattary (TDM)» — búl Birikken Últtar Úiymyna mýshe memleketter 2030 jyldyng sonyna deyin qol jetkizuge baghyttalghan maqsattardy qamtityn әmbebap әreketke shaqyru.Túraqty damu maqsattaryna jetu ýshin eng bastysy el ishindegi tatulyq manyzdy.

Kez-kelgen elding tilegi de, onyng armany da halqynyng beybitshiligin saqtau ekeni sózsiz. Elining ekonomikasyn damytyp, halqynyng qauipsizdigin nyghaytu arqyly ishki túraqtylyqty qamtamasyz etedi. Óitkeni, beybit ómir baqyt, bereke, birlik әkelumen birge, órleu men órkendeuge jol ashady. Dana halqymyz «Baylyq baylyq emes, birlik – baylyq» dep beker aitpasa kerek. Búqara halyq әrdayym ty­nysh­tyqta, mәngilik beybit ómir sýrudi armandaydy. Beybitshilik degen – adamzattyng óz elinde erkin ómir sýrip, shuy joq ortada óz bolashaghyn qúruy. Beybit zaman barlyq elding basyna qonatyn baq qúsy emes. Álemde tanynyng tynysh atyp, kýnining tynysh batqanyn armandaytyn talay adamzat ómir sýrip jatyr. Úrpaghy­nyng amandyghy keleshegining kemel­digin bildiredi. Býgingi elimizding beybitshiligi – bizding ortaq enbegimizding nәtiyjesi ghana emes, keler úrpaqqa ónege ­bolyp qalaryna senemin.

Ál-Faraby atyndaghy QazÚU zang fakuliteti zang fakuliteti keden, qarjy jәne ekologiyalyq qúqyq kafedrasy óz tarapymyzdan jogharyda atalghan maqsattargha jetu jolynda ýlesimizdi qosudamyz. Oqytushylar qúramy studenttermen dóngelek ýstel,aksiyalar,pikirsayys t.b ótkizude.Bolashaq zang salasynyng mamandaryna qara qaq jarghan әdiletti bolugha shaqyramyz. Býginde últymyzdyng basty maqtanyshy — ótkennen qalghan ónegeni ýlgi tútatyn, jýregi últyna degen mahabbatqa toly jastar desek qatelespeytin bolarmyz. Elim dep emirenip, júrtym dep jýregi soqqan ziyaly jastar aramyzda az emes. Endeshe, ensesi biyik osy jas buynnyng basty mindeti — beybit te shuaqty kýnderdi baghalay bilip, jana asulargha úmtylu, elimizdi jana belesterge jeteleu. 

Ibragimov A

әl-Faraby atyndaghy QazÚU-dyng zang fakuliteti keden, qarjy jәne ekologiyalyq qúqyq kafedrasynyng oqytushysy

Lay S

әl-Faraby atyndaghy QazÚU-dyng zang fakuliteti keden, qarjy jәne ekologiyalyq qúqyq kafedrasynyng bilim alushysy

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1673
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2052