Álem túraqsyzdanyp barady.

Álem arhiytekturasy ózgerip, jyldar boyyna ózara kompromiske kelip, dýniyejýzilik dengeyde eng basty sheshimderdi qabyldap kelgen yqpaldy ortalyqtar ydyrauda. Olardyng ornyna mýldem jana oiynshylar kelude. Eski alpauyttar kýni keshe ózderining kólenkesinde jýrip, býgin әlemdik sayasattyng tórinen dәmeli elder men odaqtarmen sanasugha mәjbýr.

«Demokratiya ghana el túraqtylyghynyng birden-bir kepili!» degen qaghidat ta eskire bastaghan ba, qalay?

Mәselen, revolusiya arqyly tar jol tayghaq keship, qanshama adamdy qúrbandyqqa shalyp, biylik tarmaqtarynyng tepe-tendigin qamtamasyz etken Gruziyada preziydent pen jana saylanghan parlament (ýkimet) arasyndaghy taqtalas júrtty kósheler men alandargha shyghardy. Olar alghan betinen qaytar týri joq. Qanshama adam zardap shegip jatyr. «Europagha qaray baru, barmau» diylemmasy tútas bir últty qaq jardy.

Mine, osy kýnge deyin Aziyada demokratiyalyq әri ekonomikalyq damudyng klassikalyq ýlgisi bop kelgen Ontýstik Koreyada әdil saylauda jeniske jetken preziydent dәl solay, әdil saylanghan parlamentpen kelispey, әskery jaghday jariyalap, dýniyeni dýr silkindirip әri shoshyndyryp tastady!

Basqasyn aitpaghanda, әlemdik sayasatta óz ornyn oiyp alghan, mýiizi qaraghayday, óz valutasyna kýlli әlemdi telmirtip qoyghan AQSh-ta ertengi kýni ne aityp, ne qoyaryn eshkim bilmeytin, «shash aludyng ornyna bas alugha» әues, kóp mәseleni radikaldy týrde sheshuge ýirengen Tramp biylik basyna keldi. Ótken kadensiyasynda ol qalyptasyp qalghan әlemdik sayasatqa biraz týzetu engizip edi.

Ukrainagha qarsy soghys ashqan soltýstik kórshimiz de batys sanksiyalarynan әbden zoryghyp (biraq onysyn bildirgisi kelmeydi-aq!), syrtqy sayasattaghy óktemdigin kýsheyte týskendey: qúddy bir jaraly ay sekildi ainalasyna «toksichnyi» bop barady. Biluimshe, sol elding basty sayasy kýshteri – Kremli manyndaghy at tóbelindey oligarhtar óz qojayynyna qarsy, ózderin kýnnen kýnge kedeylendirip bara jatqan soghysty toqtatugha ol top әbden mýddeli.

Aynalamyzdyng siqy osy. Múnyng bәrin syrtqy qauip delik. Jәne de olar әrtýrli dengeyde әlemdik sayasattyng bri bóligi bop sanalatyn Qazaqstangha da óz әserin tiygizeri haq.

Óz ishimiz de onyp túrghany shamaly.

«Qatyryp jatyrmyz!» degen ýkimet joq. Kýnnen-kýnge qúldyrap bara jatqan tengemizding týri ayanyshty. Bagha men tarifter ústatpay, sharyqtap bara jatyr. Jalaqy men zeynetaqy olargha ilese almaydy. Budjetti tolyqtyru isi mýldem syn kótermeydi. Bolashaqqa arnalghan Últtyq qordy tauysatynday boldyq.

Toqaevtyng túsynda biyligi pen baylyghynan airylghan «eskiqazaqstandyqtardyn» da bir sausaghy býguli ekeni aitpasa da týsinikti. Ártýrli BAQ- ta merziminen tys saylau boluy mýmkin» degen ekiúshty aqparat taratyluda. «Joq, olay emes! Bәri óz kezinde ótedi», - dep jatqan resmy organdar men aqparat joq. Osyndayda qarapayym el ne oilaydy? Qarjylyq panikagha sayasy panika qosylmay ma?!

Áriyne, qandy Qantardan keyin Qazaqstandaghy túraqtylyq turaly sóz qozghaudyng ózi ynghaysyz.

Desek te, aituymyz kerek!

Syrttaghy túraqsyzdyq el ishindegi túraqsyzdyqty odan sayyn órshitpeuding joldaryn osy bastan izdeuimiz kerek siyaqty.

IYә, preziydent Toqaev «estiytin memleket», «әraluan pikir – birtútas últ», «kýshti preziydent – yqpaldy parlament – esep beretin ýkimet» degen әbden oryndy qaghidattar úsyndy. Onysyn júrt qoldady.

Alayda, osy talaptar is jýzinde jýzege asyp jatyr ma?!

«Estiytin memleket» deydi, alayda jergilikti jәne ortalyq biylikke qatysty ashy syn memleket basshysyna tolyq kólemde jetip jatyr ma?

«Árluan pikir – birtútas últ» deydi, alayda budjetten, yaghny әrbir salyq tóleushining qaltasynan, qarjylandyratyn memlekettik BAQ-ta biylik tarmaqtaryna qatysty balama pikir men syn aityp jýrgender kóptep kórine me?

«Kýshti preziydent – yqpaldy parlament – esep beretin ýkimet» deydi, alayda preziydentting barlyq tapsyrmasy mýltiksiz oryndalyp jatyr ma, parlament shynymen de ýkimetti jerden alyp, jerge sala ala ma, ýkimet shynayy әri elding kónilinen shyghatynday esep berip jatyr ma?

Biylik te beyqam otyrmaghan shyghar. Ózi ishinde osy jәne basqa da ózekti taqyryptarda talqylap jatqan bolar. Alayda rasynda da «estiytin memleket» bolsa, memleket óz ishindegi qúrylymdardy ghana emes, aluanpikirli qoghamnyng da sózine qúlaq asuy shart.

Sol sebepti biylik aldaghy joly qoghamdyq-sayasy taqyrypty talqylaghanda dәl osy – syrtqy jәne ishki túraqtylyq (nemes túraqsyzdyq) mәselesin ashyq, qoghamnyng qatysuymen talqylauy tiyis. Pluralistik qoghamnyng qatysuy mindetti, óitkeni tek qogham ghana memlekettin, eldin, últtyng túraqtylyghynyng birden-bir kepili bola alady!

Ámirjan Qosan

Abai.kz