Songhy kezde keybirler aitushylyq dәstýrding asyl arqauy bolyp tabylatyn epikalyq tuyndy men aidyng didaryn kórui mýmkin emes qara týn sekildi qarsy baghyttaghy erotikanyn, osy aralyqta birikpes kerte jasap túrghan epikalyq repertuardyng jayyn ajyrata almay jýrgenge úqsaydy. Múny osylar búryn da ajyratyp pa edi?

Jalpy, repertuary arqyly jyrshynyng kim ekenin, onyng ómirlik ústanymyn, jaghdayatyn, býkil bolmysyn tanyp, biluge bolady. Áytpese Maghjannyng «Sýi, jan sәulem…» degen ólenin maqamgha salyp jabayy eksperiyment jasau arqyly masqarapaz bolyp, jyrshylyqtaghy tәlim-tәrbiye, ósiyet-ónege, eldik-erlik sekildi asyl ózekti ayaqasty etpes edi ghoy. Birden anyghyn aitu kerek, búl sopylyq poeziyadaghy «sәruar saryn», Jaratushyny qúlay sýy sazy emes, kәduilgi tәn lәzzaty, erotikalyq hәldi suretteytin tuyndy. Keybireuler múnyng astarynan Qúdaygha mahabbat ispetti birdeneler izdegisi de keledi eken. Aqiqatynda «Sýi, jan sәulem, taghy da sýi, taghy da! / Jyly, tәtti u tarady qanyma. / Búl lәzzattyng bir minutyn bermeymin, / Patsha taghy, býkil dýnie malyna» degen shumaqtaghy yntyzar jýrek lýpilin jastyq jalyn, ot sezim qúshaghyndaghy ekeuding kýitti kýiinen izdegen jón. Jalpy, týp pighyldy jasyru ýshin jaragha juyspaytyn nәrselerding basyn shatudyng týkke qajeti joq. Qosh, Maghjan aqyn odan әri, «Qúshaqtatyp nәzik talday belinnen, / Sýigiz, sәulem, tәtti balday tilinnen. / Boy shymyrlap, talyqsidy jýregim, / Balqyp denem, baram erip deminnen» deydi. Týsinikti ghoy, Haq didaryn ansaghan jan ne aitsa da «belinnen qúshaqtat, tilinnen sýigiz» demesi anyq, endi. Olay bolsa, búl basy ashyq әngime. Al, jalpy Maghjannyng sózin aitu mindet bolsa, «Batyr Bayan» poemasy bar.

Jaqynda bir ýlbiregen termeshi qyzdyng oryndauynda, onyng úlyq ústazynyng bipazdap habarlauynda, epikalyq dәstýrding zandy iyegerleri – Syr sýleylerining aqyl, naqyl, ósiyet aityp jýrgen sәruar sazben Maghjannyng tәn lәzzatyn ansau arqyly Erot qúdaydy úlyqtaytyn kupidondyq yntyzar niyetti maqamdatqanyn kórip, jaghamdy ústadym: «Kir qoynyma, qypsha beling búralyp, / Tarqat shashyn, jatsyn jibek oralyp. / Janym! Janym! Tezirek tiysin tóske tós, / Kóz júmuly, jii ystyq dem alyp» degende kirerge tesik, qashyp shyghargha esik tappaghan tyndaushylar da suyq terge shomyp ketken bolu kerek. Odan әri әlgi on ekide bir gýli ashylmaghan balang aitushy, «Shashyng – qara, deneng aq búlt, jýzing – Ay, / Tising – meruert, kózin, sәulem, qúralay. / Lәzzat, raqat, baqyt – bәri qoynynda, / Súramaymyn endi újmaq – jaqsy jay!» dep әueletkende qúlaghymdy jaba qoydym. Obal-ay, mynau ne sonda, mәtin tanymastyqtyng saldary ma, әlde múnyng astarynda biz bilmeytin basqa bir qúpiya syr bar ma? Mýldem týsine almadyq. Shyraghym-au, búl degening týp tabighatynda maqamgha salyp jyrlaugha emes, búiyghy otyryp ýnsiz oqugha arnalghan mәtin ghoy. Negizi, sahnada nemese belgili bir topta, alqagha qaratylatyn qay repertuardyng bolsyn er azamattyng (jigittin, jasamystyn), sonday-aq qyz balanyng (qyz-kelinshek, әielderdin) aituyna qolaylysy men qolaysyzy bolady. Mysaly, joly jinishke qauym ókilderi «Ey, qalqa, tilindi әkel auzyndy ashyp» dep qalay aitady? Osyny ajyratyp, parqyna jetu ýshin de ýlken aqyl men bilim kerek bolghany ma?

Jalpy, keyingi tәlipterge belgili bir oqu oryndarynda osynday repertuar tәlimi ýiretilip jatqany ghoy. Rapertuargha qatysty sauatsyzdyqtyng salqyny degen – osy. Áytpese, múnyng jayyn qalay basqasha týstep, týsinuge bolady? Sonda qazirgiler, sonyng ishinde óz taghdyryn ónerge bәsire etip baylaghan nәzik jandy qauym, sahnada múnday әn men jyr mәtinin aitu әbes bolatynynan da beyhabar bolghany ma? Jalpy, jyrshylyq joldy tútynamyn degen talapkerler jyrshynyng negizgi repertuary tek qana epikalyq tuyndylar qatarynan túratynyn úmytqany ma, әlde búl «dәstýrli» dep atalatyn zamanauy oqu jýiesining әbden kýiregendigining belgisi me? Osy «ústazy myqtynyng ústanymy myqty» dep ýnemi kýpinip jýretinder qayda? «Sýi, jan sәulem, taghy da sýi, taghy da! / Jyly, tәtti u tarady qanyma. / Jasaghannan bir-aq nәrse tileymin, / Ótpese týn, atpasa eken tany da» dep tizginsiz ketkender attyng basyn sәl tartynqyramasa, songhy kezde әbden súiyldyq, shәiip kettik. Sonda shәkirt tәrbiyesine jauapty «súnghylalar» qayda qarap otyr? Bir zamanda kómeyinen ot býrkip, marjan tókken sýleylerding sarqyty, senderge ne bolghan, bastaryna múnsha ne kýn tudy, әlde Syrdyng suyna qosa sózi de sarqylyp, siyrqúiymshaq bolugha ainalghan ba? Adasqannyng aldy ózine qansha «jón» bolghanymen sonyndaghy soqpaghy talaydy joldan taydyratynyn úmytpayyq hәm epika men erotikany shatastyrmayyq. Búl da sol, Týrkiya men Tursiyanyng tildik maghynasyn ajyrata almay, ol azday ekeuin Týrikmenstanmen shatystyryp jýrgen mening әjua keyipkerimning әumeser әreketindey birdene ghoy, basqa eshtene de emes.

Berik Jýsipov,

foliklortanushy

Abai.kz