Tramptyng Ukraina boyynsha arnayy ókili ózining «beybit josparyn» dayyndap, jariyalapty. Jahan júrty qazir osy jospardy yzu-qyzu talqylauda... Búl turaly Mezgil.kz aqparattyq portaly jazdy. 

«OSW» zertteu ortalyghy Tramptyng Ukraina boyynsha arnayy ókili Kellogtyng josparyn jariyalap, sayasat әlemin ekige jardy desek te bolady.

AQSh-tyng saylanghan preziydenti Donald Tramp otstavkadaghy general Kit Kellogty Ukraina boyynsha ózining arnayy ókili etip saylaytynyn aitqan. Ol Kiyevke de, Mәskeuge de qysym kórsetuding tәsilderin qamtityn Ukraina daghdarysyn retteu jónindegi jeke josparyn әzirledi.

AQSh qaqtyghystyng ayaqtalu joldaryn qalay kóredi jәne Reseyde búl jospardy qabylday ma? Qazirgi әlem sayasatshylary talqylap jatqan basty súraq osy bolyp túr.

Sonymen Kellog ne úsynady?

Kellog 2024 jyldyng sәuirinde Tramp әkimshiligining búrynghy qyzmetkerleri qúrghan «America First Policy Institute» analitikalyq ortalyghyna arnalghan maqalasynda Ukrainadaghy qaqtyghys turaly óz kózqarasymen bólisken. Maqalanyng teng avtory - Tramp janyndaghy AQSh últtyq qauipsizdik kenesi әkimshiligining búrynghy basshysy Frederik Flets.

«Kellogtyng josparynan» ýzip-júlyp oy aitudy qazan aiynyng sonynda Shyghys zertteuler ortalyghy («OSW») bastady, biraq ol Tramp Kellogty tandaghannan keyin ghana talqylana bastady.

* Jospardyng birinshi tarmaghy - Reseyding sayasy oqshaulanuyn toqtatu, Mәskeumen diplomatiyalyq baylanys ornatu jәne RF preziydenti Vladimir Putindi «demonizasiyalaudan» bas tartudy qamtidy.

Kellogtyng aituynsha, Reseyge de, Ukrainagha da qysym kórsetu arqyly bitimgershilik kelissózderdi bastau kerek.

* Kellog Ukrainanyng NATO-gha mýsheligin úzaq merzimge (10 jylgha) keyinge qaldyrudy, Reseyding barlyq okkupasiyalaghan aumaqtardy ózinde saqtap qaluyn, sanksiyalardy ishinara alyp tastaudy jәne eger Resey Ukraina ýshin qolayly beybit kelisimge kelisse, olardy tolyq alyp tastau mýmkindigin úsyndy.

Qysym sharalary retinde Ukrainagha әskery kómekti jalghastyru, onyng qorghanysyn kýsheytu jәne qauipsizdikting úzaq merzimdi kepildikterin beru kórsetilgen.

* Ukraina ýshin yntalandyru sharalary retinde Kellog oghan aumaqtyq ózgeristerdi moyyndamaudy (aumaqty kýshtep qaytaru әreketinen bas tartqan jaghdayda), onyng egemendigine qanday da bir shekteuler qoymaudy, payyzsyz kreditter men qauipsizdik kepildikteri nysanynda әskery kómek kórsetudi jalghastyrudy, sonday-aq reseylik energiya kózderine baj salyghyn saludy jәne týsken qarajatty Ukrainany qalpyna keltiruge baghyttaudy úsynady.

Kiyevke yqpal etu ýshin, Ukraina kelissózderden bas tartqan jaghdayda, әskery qoldaudy toqtatu úsynylady.

Resey búghan ne deydi?

Kremliding manayynda jýretin Reseydegi tereng qaltaly oligarh Konstantin Malofeev «The Financial Times» gazetine bergen súhbatynda: «Putin búl jospargha kónbeydi. Putin Ukrainany tolyq kapitulyasiyalaghysy keledi», - dep pikir bildiripti.

Onyng sózinshe, Putin Reseyding «qauipsizdik problemalaryn» eskermese, beybit kelissózderding kez kelgen josparyn qabyldamaydy.

Resey sayasatkerlerining pikirinshe, Putinning kelissózge kelu ýshin qoyylatyn talaptar mynalar:

* Donald Tramp Kiyevke Resey aumaghyn alystan kózdep, Batys qaruyn paydalanyp soqqy beruge rúqsatty alyp tastauy kerek;

* Vladimir Zelenskiydi biylikten shettetu;

* Tramp pen Putin Ukraina, Europalyq qauipsizdik, Tayau Shyghys jәne Reseyding Qytaymen odaghy boyynsha jeke kelissózder jasauy kerek.

NATO ne deydi?

NATO-nyng Bas hatshysy Mark Rutte Ukrainagha Batystaghy odaqtastary Kiyevke úrys alanynda tabysqa jetuge jәne kelissózder jýrgizu ýshin óz pozisiyalaryn nyghaytugha jetkilikti әskery kómekti tolyq kórsetip bolghangha deyin, eshqanday kelissózge otyrmaugha kenes berdi.

Rutte odaqtastarynyng Ukrainanyng bolashaghy NATO-gha keletindigi turaly búryn aitylghan mәlimdemelerin qaytalady. Ol búghan kópir retinde Kiyevting qauipsizdik kepildikteri turaly aliyanstyng keybir mýshe elderining ekijaqty kelisimderin atady.

Búghan deyin kimder óz josparyn úsynghan edi?

Týrik tarapynyng úsynysyna sәikes:

* AQSh pen Resey eshqanday jaghdayda yadrolyq qarudy qoldanbaytyny, sonday-aq bolashaqta odan birjaqty shyghu mýmkindiginsiz, strategiyalyq qaru-jaraqty shekteu turaly sharttyng qoldanyluyn qayta jandandyratyny turaly mindetteme aluy tiyis.

* Qújatta túraqsyzdyqqa әkelui mýmkin kez kelgen tәsilmen basqa elding ishki isterine aralasugha tyiym salynady. Búdan basqa, býginde maydan syzyghynda bar shekaralar boyynsha jauyngerlik is-qimyldardy toqtatu kózdeledi.

* Sonymen qatar, 2040 jyly referendum ótkizu úsynylady: Referendumdy Ukrainanyng barlyq aumaqtarynda jәne Reseyding okkupasiyalaghan ónirlerinde halyqaralyq baqylaushylar qadaghalaytyn bolady.

* Ankara sonday-aq Ukrainagha 2040 jylgha deyin bloktan tys mәrtebege kepildik berudi, sonday-aq tútqyndardy «tolyq» formulasy boyynsha aiyrbastaudy úsynady.

* Búl rette Resey Ukrainanyng Euroodaqqa kiruine kedergi keltirmeydi.

Ukrainadaghy soghysty retteuding «beybit josparyn» Qytay men Fransiya da әzirlep jatqan.

«Bloomberg» basylymy: «Fransiya preziydenti Makron Qytaygha Resey men Ukraina arasyndaghy kelissózderge әkelui mýmkin beybit jospardy úsynudy josparlap otyr», - dep jazghan edi kezinde. Sy Szinipin jaqynda fransuz kóshbasshysyn «Beyjing Parijding sayasy retteuge әkeletin kez kelgen beybit josparyn qoldaytynyna» sendirdi

Vengriyanyng «beybit jospary» qanday?

Majarstan ýsh úsynys jasady.

Birinshiden, Qytaymen kelesi beybit konferensiyanyng formaty turaly kelisu qajet.

Ekinshiden, Ukrainamen baylanysty jalghastyru kerek, biraq sonymen birge Reseymen baylanys arnalaryn jandandyru kerek, búl Kremlimen tikeley dialogty «onaltudy» talap etedi.

Ýshinshiden, Europadan «jahandyq Ontýstik» elderin óz jaghyna tartu boyynsha ýilestirilgen bastama talap etiledi. Ózining Vashingtongha tәueldiliginen Brusseli ónirde eleuli imidjdik shyghyngha úshyrady.

Týiin: Ázirge AQSh-taghy «Kellogtyng josparyn» dayyn qúral retinde emes, aldyn ala joba retinde ghana qabyldau kerek. Tramp ta, Kellog ta 20 qantargha deyin Aq Ýide qyzmet atqarmaydy. Oghan deyin onyng komandasy jasaghan mәlimdemeler populizm jәne jana әkimshilikting alghashqy qadamdaryn kýtip otyrghan saylaushylargha únaugha tyrysu bolyp tabylady.

Tramp Ukrainany qoldau shyghyndaryn qysqartuy mýmkin dep kýtiledi. «Kellogtyng jospary» osy talapqa say keledi.

Abai.kz