Aytuly aqyn, jauhar jazushy, publisist, Qazaqstan Respublikasyna enbegi singen qyzmetker, Qazaqstannyng Qúrmetti jazushysy, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty, «Parasat», «Barys» ordenderinin, Sergey Esenin atyndaghy Altyn medalining  iyegeri, Shymkent qalasynyn, Týrkistan oblysynyng jәne Saryaghash audanynyng Qúrmetti azamaty, Hanbiybi Esenqaraqyzynyng 75 jasqa tolghan mereytoyy kýnshuaqty ónirde keng kólemde zor saltanatpen atap ótildi.

AQYN TOYY TÝRKISTANNAN BASTAU ALDY!

Týrkiler tóri - tәbәrik Týrkistandaghy «Farav» ghylymiy-әmbebap kitaphanasynda aituly aqyn Hanbiybi Esenqaraqyzynyng 75 jasqa toluyna arnalghan «Ómirin ólenimen órnektegen Hanbiybi» atty әdebiy-sazdy kesh ótti. Múnda kelushiler aldymen arnayy jasaqtalghan taqyryptyq kitap jәne fotokórmemen tanysty.

Saltanatty jiyndy  aqyn, Qazaqstan Jazushylar odaghy basqarmasy tóraghasynyng orynbasary, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty Qasymhan Begmanov jýrgizdi. Týrkistan oblysy әkimining orynbasary Ertay Kenjebekúly Altaev qúttyqtau sóz sóiledi.  Sóitip, ol ónir basshysy Darhan Amangeldiúly Satybaldynyng atynan mereytoy iyesine qúttyqtau hat tapsyryp,  ayryqsha syi-qúrmet kórsetti.

«Kongress-holl» kópsalaly keshenining «Jana lep» újymy kórermender nazaryna «Ómirge ghashyq jýrekpen» dep atalatyn sazdy-poetikalyq qoyylymyn  úsyndy. Mereytoy iyesi ózining birneshe ólenin oqyp, jinalghan júrtshylyqqa  rizashylyq sezimin bildirdi.

Kesh barysynda birqatar aqyn-jazushylar men audan, qala әkimdikterining ókilderi ózderining jýrekjardy tilekterin jarysa jetkizdi. Ánshi, sazger, «Eren enbegi ýshin» medalining iyegeri Qúralay Sәtmúhambetova, әnshi, «Qúrmet» ordenining iyegeri Hadisha Shalabaeva, Mәdeniyet salasynyng ýzdigi Gýlmira Qalybekova aqynnyng sózine jazylghan әnderdi oryndap, kórermenderdin  ystyq yqylasyna bólendi.

«HANBIYBINING BIYIGI»

Shyrayly Shymkent shaharynda mereytoylyq saltanat eki kýnge sozyldy. 28 qarasha kýni Shymkenttegi «Qaratau» dәstýrli óner mektebinde aqyn, Hanbiybi Esenqaraqyzynyng 75 jasqa tolghan mereytoyyna arnalghan  «Hanbiybining biyigi» atty respublikalyq jazba aqyndar mýshәirasy ótti. Atalmysh jyr jarysy ýsh ay búryn jariyalanyp, ólender onlayn  jýiesinde qabyldanghan bolatyn. Oghan egemen elimizding týkpir-týkpirinen eluge juyq aqyn qatysty. Osylaysha Qaratau jaylauy jaqút jyrgha bólenip, onyng shyny «Hanbiybining biyigine» ainaldy.

Shymkent qalasynyng mәdeniyet, tilderdi damytu jәne arhivter basqarmasynyng úiymdastyruymen  ótken respublikalyq mýshәiragha aqyndar – Memlekettik syilyqtyng laureaty  Ghalym Jaylybay (tóragha), Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining deputaty Qazybek Isa, Múqaghaly Maqataev atyndaghy syilyqtyng laureaty  Bauyrjan Jaqyp, filologiya ghylymynyng kandidaty, Lev Gumiylev atyndaghy Euraziya Últtyq uniyversiytetining dosenti Onaygýl Túrjan, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty Baqytjan Aldiyar qazylyq jasady.

Nәtiyjesinde, Bas jýlde (1 000 000 tenge) almatylyq  Iranbek Orazbaevqa (Iran Ghayyp) búiyrdy. Týrkistan oblysynyng ókili Aqan Sabyrjan birinshi oryndy (700 000 tenge) iyelendi. Astanalyq Ayjan Tәbarakqyzy, Almaty oblysynyng ókili Maghiza Qúnapiyaqyzy  ekinshi oryndy (әrqaysysy 500 000 tengelik) enshiledi. Atyraulyq Marjan Ershu, qyzylordalyq Dostyq Tileubergenov, shymkenttik Balausa Tólbasynyng (әrqaysysy 300  000 tengelik) ýlesine tiydi. Almaty oblysynyng ókili Janylhan Asylbekova, semeylik Ásem Júmaghazina, shymkenttik Dәuren Aymanbetovke  arnayy jýlde (әrqaysysy 150 000 tengelik) nәsip etti.

«SENDEGI MENI ÓShIRME»

Júmat Shanin atyndaghy Shymkent qalalyq akademiyalyq qazaq drama teatrynda 28-29 qarasha kýnderi aqyn Hanbiybi Esenqaraqyzynyng 75 jasqa toluyna arnalghan shayyr ólenderining jelisimen qoyylghan «Sendegi meni óshirme» atty poetikalyq tolghauynyng premierasy bolyp ótti. «Otan otbasynan bastalady» degen danalyqty ústana otyryp, qazirgi jahandanu zamanyndaghy últtyq qúndylyqtarymyz ben otbasy institutynyng ózektiligin talqygha salatyn airyqsha qoyylym júrtshylyq nazaryna úsynyldy. Spektakli bastalardan aldyn búqaralyq  aqparat qúraldaryna arnalghan baspasóz brifingi úiymdastyryldy.Onda spektakliding qongshy rejisseri, talantty aktrisa,  Qazaqstan Respublikasy mәdeniyet salasynyng ýzdigi Móldir Aydarqyzy men aqyn Hanbiybi Esenqaraqyzy kópshilikting súraqtaryna jauap qayyrdy. Kórermender atynan qúttyqtau sóz sóilegen Aqjarqyn Núrtazina  piesa avtory men rejisserine shygharmashylyq sәttilik tiledi.

«Otan - otbasynan qúralady» desek, jahandanu jaghadan alghan sәttegi Otannyng kýii qanday?!. Tabaldyryghyn bekitetin qos qazyghy - Erkek pen Áyel  desek, býgingi jastar  shanyraqqa qanday dәrejede uyq bolyp qadaluda?!. Álde, qadalyp ýlgermesten opyrylyp qúlap jatyr ma?!.  Qanshama qasiretti kezenen aman-esen  ótken   qazaq últy әrdayym Otbasy kodeksine adal, berik  bolghan. Endeshe, búl qoyylym «Mamyrajjay uaqytta jastar arasynda ne sebepten ajyrasu  kýrt kóbeyip otyr?»  - degen saualgha  jauap izdep tabady.

Spektakliding kórkemdik jetekshisi - Shynghys Aytmatov atyndaghy Halyqaralyq syilyqtyng laureaty Quandyq Qasymov. Qongshy suretshisi - Jomart Dýisebekov.  Qoyylymdaghy rólderdi  oryndaghan - Aqerke Dәurenbekova, Bauyrjan Segizbaev (birinshi júp), Aqmaral Amangeldi, Meyirhan Ájibaev (ekinshi júp), Aqmaral Ádilbekova, Erjan Túrymbekov (ýshinshi júp), Damira Qúmarbek, Samat Ázimqúlov (tórtinshi júp), Laziza Kenesbay, Shәkәrim Saghymbay (besinshi júp), Aqbota Smailova, Azamt  Jayynbay (altynshy júp), Mukarama Ibatullina, Álisher Qúrmanbay (jetinshi júp) kóziqaraqty kórermenderding ystyq yqylasyna bólendi.  Búl óner tuyndysy kóziqaraqty kórermennin, әsirese jastardyng kónilinen shyqty.

«ÚLT AMANATYN ARQALAGhAN «AQ JOL» JÁNE HANBIYBI ESENQARAQYZY»

Shymkenttegi Ózbekәli Jәnibekov atyndaghy Ontýstik Qazaqstan pedagogikalyq  uniyversiytetinde «Últ  amanatyn arqalaghan «Aq jol» jәne Hanbiybi Esenqaraqyzy» atty Halyqaralyq ghylymiy-teoriyalyq konferensiya ótti. Aqynnyng  mereytoyyna oraylastyryla úiymdastyrylghan  búl basqosugha Qazaqstanmen qosa-qabat Týrkiya, Ózbekstan, Qyrghyzstan, Resey (telekópir arqyly) kelgen qalamgerler, ghalymdar, ziyaly qauym ókilderi men studentter qatysty. Basqosu barysynda kýn tәrtibine baylanysty saliqaly әngimeler aityldy.

Konferensiya mynaday tórt seksiya boyynsha júmys istedi:

1.Hanbiybi Esenqaraqyzynyng shygharmashylyq әlemi.

2.Hanbiybi Esenqaraqyzy jәne qughyn-sýrginge úshyraghan últ ziyalylarynyng taghdyry.

3.«Aq jol» gazeti jәne Hanbiybi Esenqaraqyzy.

4.Últtyq tanym jәne tariyh.

Konferensiyany atalmysh joghary oqu ornynyng basqarma tórayymy –rektor mindetin atqarushy Gýljan Sýgirbaeva qysqasha qúttyqtau sózben ashyp, odan әri jýrgizip otyrdy. Júrtshylyq nazaryna aqyn ómirinen beynebayan úsynyldy. Shymkent qalasy әkimining orynbasary Sәrsen Abayúly Qúranbek qúttyqtau sóz sóiledi.

Tórtkýl әlemning 65 elin aralaghan  ghalym, Ókiletti kenesting tóraghasy  Orazaly Sәbdenov kóne  Rimge IH  ghasyr bolsa, al Týrik imperiyasynyng ghúmyr keship kele jatqanyna HIII ghasyr bolghanyn tilge tiyek etti. Býginde jer jýzinde 220 million týrki halqy  jasaytynyn aita kele týrki birligin nyghaytugha kýsh salu qajettigine toqtaldy. Qazaqstannyng Batysynda  Fariza Ongharsynova, Aqúshtap Baqtygereeva, Ontýstiginde Hanbiybi Esenqaraqyzy sekildi aqyn qyzdarymyz shyqqanyn maqtanysh etken ghibratty ghalym jerles aqyngha «Ózbekәli Jәnibekov atyndaghy Ontýstik Qazaqstan pedagogikalyq uniyversiytetining Qúrmetti professory» ataghy berilgenin habarlap, oghan arnayy  kuәlikti  saltanatty jaghdayda tabystady. Sóz orayy kelgende ol búghan deyin 2019 jyly Atyraudaghy Halel Dosmúhamedov atyndaghy uniyversiytetting Qúrmetti professory atanghanyn tilge tiyek ete keteyik.

Týrkiyadaghy 90 jyldyq tarihy bar Gazy uniyversiytetining professory Musa Yyldyz qúttyqtau sóz sóiledi. Ol OQPU-da Gazy uniyversiytetining filialy ashylghanyn aita kele qos elding ghalymdary men studentteri aldaghy uaqytta tyghyz qarym-qatynasta júmys  jasaytynyn mәlimdedi.

Aqyn, respublikalyq «Qazaq әdebiyeti» gazetining Bas redaktory, Qazaqstan Jazushylar odaghy basqarma tóraghasynyng orynbasary, Qazaqstan Respublikasy Últtyq Ghylym akademiyasynyng korrespondent-mýshesi  Bauyrjjan Jaqyp ózining qúttyqtau  sózining  sonynda mereytoy iyesine arnaghan ólenin oqydy.

Búdan keyin aqyn jayly arnau ólender men estelikter toptastyrylghan «Kóktemmen qoshtaspaghan jaz» kitabynyng túsaukeser rәsimi ótkizildi.

Almatydaghy Abay atyndaghy Qazaq pedagogikalyq uniyversiytetining professory Hangeldi Ábjanov sóz sóiledi. Qazaqtyng túnghysh astanasy - Alash (qazirgi Semey) qalasy ekenin aitty. Onda «Saryarqa» degen gazet shyqqan eken. Gruziyanyng astanasy - Tiflistegi (qazirgi Tbilisi) «Volinyy gores» basylymynda qazaq jastarynyng Japoniyagha sayahattap barghany jayly habar jariyalanghanyn tilge tiyek etti. Shetelderden kelgen ghalymdar men Ózbekәli Jәnibekov atyndaghy OQPU-ding prorektory Barshagýl Isabekova  bayandama jasady.

«HAN QYZYNDAY HANBIYBI»

Keshkilik Shymkenttegi «Týrkistan» saltanat sarayynda «Han qyzynday Hanbiybi» atty mereytoylyq әdebiy-sazdy shygharmashylyq kesh ótti. Múnda kelushiler aldymen aqyn ómiri men shygharmashylyghyna arnalghan taqyryptyq kitap jәne fotokórmemen tanysty. Keshke  aqyn, respublikalyq «Qazaq әdebiyeti» gazetining Bas redaktory, Qazaqstan Jazushylar odaghy basqarma tóraghasynyng orynbasary, Qazaqstan Respublikasy Últtyq Ghylym akademiyasynyng korrepondent-mýshesi  Bauyrjan Jaqyp moderatorlyq jasady. Qala әkimi Ghabit Ábdimәjiytúly Syzdyqbekov qúttyqtau sóz sóilep, aqyngha airyqsha syi-qúrmet kórsetti. Ol qazaqtyng Batyr qyzdary – Áliya Moldaghúlova, Mәnshýk Mәmetova men aqyn qyzy Fariza Ongharsynovanyng jolyn senimmen jalghap jýrgen aqyn apasynyng enbegin kezinde    qazaqtyng qabyrghaly  qalamgerleri joghary baghalaghanyn tilge tiyek etti.  Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Senatynyng deputaty Aygýl Qapbarova, Shymkent qalalyq mәslihatynyng tóraghasy Bahadyr Narymbetov, ghibratty ghalym Orazaly Sәbden, qalalyq mәslihattyng deputaty Dulat Quashbaev qúttyqtady. Orazaly Sәbden Hanbiybini Abaydyng tolyq adamy men Shәkәrimning qadirli adamyna balady. Ár 15  minut sayyn bir sәby dýniyege keletin Shymkentte әli talay Hanbiybiler tuylatynyn tilge tiyek etti. «Aq jol» partiyasynyng ókilderi aqyndy «Alash» medalimen marapattady. Ánshi, sazger Qúralay Sәtmúhambetova aqynnyng sózine jazylghan «Altynay» әnin shyrqady. Mýshәirada Bas jýlde, birinshi jәne ekinshi jýldelerin alghan aqyndar – Iranbek Orazbaev (Iran Ghayyp), Aqan Sabyrjan, aijan Tәbarakqyzy, maghiza Qúnapiyaqyzy, Bauyrjan Jaqyp óz ólenderin oqydy. Qalamgerler atynan sózge shyqqan Ghalym Jaylybay, Onaygýl Túrjan, Bauyrjan Babajanúly, Qatira Jәlenova, Batyrhan Sәrsenhan shayyrgha shygharmashylyq tabys tiledi.  Dәstýrli әnshi, termashi, Qazaqstan Respublikasynyng enbek sinirgen mәdeniyet qyzmetkeri, «Parasat», «Barys» ordenderining iyegeri Tatiyana Burmistrova aqynnyng sózine jazylghan «Jaryghym» әnin shyrqady. Rejisser Sergey Ázimov, Bekbolat Baysaghatov , Ózbekәli Jәnibekov atyndaghy OQPU-ding basqarma tórayymy - rektor mindetin atqarushy Gýljan Sýgirbaeva, Múhtar Áuezov atyndaghy Ontýstik Qazaqstan memlekettik uniyversiytetining Shyrshyq qalasyndaghy filialynyng diyrektory Dariya Qojamjarova, ghalym Saltanat Tólegenqyzy Aybergenova qúttyqtau sóz sóilep, aqyngha  syi-siyapat kórsetti. Hanbiybi Esenqaraqyzyna Sәken Seyfullin medali tabys etildi. «Qazyna» by ansambli óner kórsetti. Ánshi Gýlmira Qalybekova sazger Tólegen Múhamedjanovtyng «Hanekeme arnauyn» oryndap, aqyngha qazaqtyng últtyq muzykalyq aspaby - dombyra tartu etti. Saltanat Júmadildaeva men Núrjan Jýsipbekov «Mahabbat - ómir», Hadisha Shalabaeva «Dos izdedim», Qúrmanghazy Ibragimov Lesbek Amanovtyng «Qayteyin?» әnderin shyrqady.

Shymkent qalasynyn  әkimi Ghabit Ábdimәjiytúly Syzdyqbekov pen   Ózbekәli Jәnibekov atyndaghy OQPU-ding Basqarma tórayymy – rektor mindetin atqarushy Gýljan Sýgirbaevanyng atynan mereytoy iyesine Yqylas gýlderi úsynyldy.

Mereytoylyq saltanat «Úlytau» meyramhanasynda óz jalghasyn tapty. Onda da kesh keyipkerine arnap jýrekjardy tilek aitushylardyng qatary kóp boldy.

HALQY SÝIGEN HANBIYBI

Hanbiybi Esenqaraqyzy - Saryaghash audanynyng tumasy. 1949 jyly 30 mausymda pedagogtar otbasynda dýniyege kelgen. Ata-anasynyng azan shaqyryp qoyghan esimi – Hanbóbek túghyn. Qaghylez qyz  jastayynan ólendi ózine etene serik etken. Toghyzynshy synypta oqyp jýrgen kezinde ózining ólenderin audandyq «Qyzyl tu» - «Krasnoe znamya» gazetterining redaksiyasyna aparghan qyzdyng bolashaghyn baghdarlaghan aqiyq aqyn Tólegen Aybergenov oghan  aq batasyn bergen eken.  Sóitip, oqushy dәpterining bir shetine:

«Sen shyqqan biyik joq әli,
Sen shyqpaq biyik joghary.
Qayralmay jatqan jas talant
Qiyp týssem dep soghady.

Úshugha qanat qomdaghan,
Aqquday kókke samghaghan.
Qúralay kózdi aqyn qyz
Aqúshtap izin jalghaghan.

Ashylghan gýldi aptasa,
Tútanghan otty aqpasa.
Bolghanmen shyndar ne payda,
Syldyrap búlaq aqpasa», - dep qoltanbasyn qaldyryp: «Týbi sen bala bir qaragha jetip jyghylasyn», - dep ýlken ýmit artqan eken. Osylaysha Han apa alpys jyldan beri parasatty poziyany ózine etene serik etip keledi.

1972 jyly Shymkent pedagogikalyq institutynyng (qazirgi Ózbekәli Jәnibekov atyndaghy Ontýstik Qazaqstan pedagogikalyq uniyversiyteti) filologiya fakulitetin syrttay oqyp bitirgen. Anton Semyonovich Makarenko atyndaghy orta mektepte ústazdyq qyzmet atqvrghan. 1968-1972 jyldary Saryaghash audandyq «Qyzyl tu» - «Krasnoe znamya» gazetterinde әdeby qyzmetker bolyp istegen.

Shymkentke kelgennen keyin 1973-1977 jyldary oblystyq halyq shygharmashylyghy ortalyghynda bas maman, 1975-1980 jyldary oblystyq radiohabarlaryn taratu bólimining redaktory qyzmetin atqarghan. 1989-1992  jyldary oblystyq «Qazaq tili»  qoghamyn basqarghan. «Til turaly» Zannyng jobasyn jasaugha qatysqan. 1992-1994 jyldary Ontýstik Qazaqstan oblystyq mәdeniyet basqarmasyn basqarghan. 1994-2003  jyldary oblystyq filarmoniyanyng diyrektory lauazymyn atqarghan. 1996 jyly atalmysh óner ordasyna Shәmshi Qaldayaqovtyng esimin beruge yqpal etken. 1998 jyly filarmoniyanyng aldyna úly sazgerding keudemýsindik eskertkishin ornatugha múryndyq bolghan.  2003-2017  jyldary oblystyq sayasy qughyn-sýrgin qúrbandary muzeyinin  diyrektory qyzmetin atqaryp, qúrmetti enbek demalysyna shyqqan.

«Qanat qaqty» (1972), «Búltsyz aspan» (1978), «Júldyzym» (1982), «Jangýlim» (1989), «Jan aiqayy» (1993), «Mahabbatym - mәngilik» jyr jinaqtary (1997), «Shyndyqqa qaray jýzdim men»   estelikter, derekti hikayat; qostomdyq tandamaly shygharmalar jinaghy (1997), «Jyr kitaby»; «Syr kitaby» prozalyq jinaq  (1999), «Jan shuaghyn tosasyn»  jyr jinaghy; «Han qyzynday Hanbiybi» prozalyq jinaq (qúrastyrghan aqyn  Narmahan Begalyúly, 2003), «Ay tuady bozaryp» jyr jinaghy; «Kún shyghady qyzaryp»  prozalyq jinaq(2004), «Alash arystary»  prozalyq jinaq; «Qan jýrekti qayghylym...» prozalyq jinaq (2006), «Shydam ber, sabyr qylayyn» prozalyq jinaq  (2007),  alty tomdyq shygharmalar jinaghy (2009), «Sholpan» jurnaly (2010), 25 tomdyq «Aq jol» gazeti (2011-2020), «Dialog» súhbattar, esseler, maqalalar; «Egiz - lebiz»  lebizder, arnau ólender, jana ólender, әngime, oi-tolghamdar (2014), on tomdyq shygharmalar jinaghy;  «Jibek» prozalyq jinaq; «Men daghy tabighattyng bópesimin» jyr jinaghy (2018), «Esseler» jinaghy (2020),  «Eske alsang kónil jadyrar», ózbek jazushysy Nasyr Fazylovtyng qazaq qalamgerleri jayly  tuyndylarynyng audarmasy  (2024) kitaptary jaryq kórgen.

Qazaqstannyng halyq jazushysy, Memlekettik syilyqtyng laureaty Ábdilda Tәjibaev: «Hanbiybi «Nayzaghayly týn» degen ólenin:

«Dirildetip, dýbirletip kók beldi
Nóser alyp kele jatty kóktemdi.
Aru aspan asyghystau kókteydi
Altyn jippen jyrtyq qara shekpendi»,  - dep bastapty. Adal shynym, men osy ólendi ózim jazbaghanyma ókindim. Bir shumaq ólende qansha epikalyq quat, kórkem suret bar. Altyn jippen jyrtyq búlttardy kókteu - tabighat qúdiretinin, tabighaty quatty aqynnyng ghana qolyna keledi...», - dep odan ýlken ýmit kýtken eken.

Bizding keyipkerimiz ólenmen qosa-qabat әngime, novella, hikayat, esse jazumen de tanymal. Búghan onyng Bauyrjan Momyshúly, Qasym Qaysenov, Ázilhan Núrshayyqov, Ábish Kekilbayúly, Safuan Shaymerdenov, Fariza Ongharsynova, Reseyding Kemer oblysyn basqarghan Aman Tóleev, ózbekting satirik jazushysy Said Ahmad, halyq aqyny Áselhan Qalybekova jayly jazghan estelik, esseleri mysal bola alady.

Tashkentte jaryq kórgen «Sholpan» jurnaly men «Aq jol» gazetin tóte arab jazuynan kirillisagha kóshirgen. Sóitip, qazaqtyng tautúlghalarynyng tuyndylaryn tughan halqymen qayta qauyshtyrghan.

Hanbiybi Esenqaraqyzynyng aqyndyq túlghasy, shygharmashylyghy jayly qanshama qalamgerer men әdebiyettanushy ghalymdar ózderining jýrekjardy oilaryn bildirgen. «Adamzattyng Aytmatovy» atanghan Qyrghyzstannyng halyq jazushysy, Memlekettik syilyqtyng laureaty  Shynghys Tóreqúúly Aytmatovtyn: «...Alghashqy ólenderinizding ózi-aq shynayylyghymen, jangha jylu darytatyn óreli poeziyagha tiyesili sanasymen, erekshe nәziktigimen, әielge tәn biyazylyghymen oqyrmandy baurap alady. Olardyng kópshiligi jastar sýiip shyrqaytyn  әnge ainalsa, teginnen tegin emes. Áli de jas, әdemi qalpynyzdasyz. Eshtenemen de baghalaugha kelmeytin osy asyl qasiyetiniz siqyry poeziyanyzgha serik bolsyn», - dep jazghany bar.

Qazaqstannyng halyq jazushysy, Memlekettik syilyqtyng laureaty Ábish Kekilbayúly: «Hanbiybi Esenqaraqyzy kýiip-janyp sóileydi, kýizele tebirenedi. Sergeldeng sezim men sapyrylystaghy sana ghana sóz ónerin qúnarlandyra alady. Hanbiybide sonyng ekeui e molynan bayqalady. Onyng shabyty - әli aryny qayta qoymaghan albyrt shabyt. Óleng ólkesine ayaq basqany kýni keshe bolmasa da әu bastaghy ekpinin eseley týspese, tejey qoymaghan. Aqtýtek shabyt. Bizding poeziya jaqsy aqyndar men jaqsy ólenderge eshqashan kende bolyp kórgen joq. Qazir de solay. Jigitterimizdi bylay qoyghanda balausa qaryndastarymyz - Gýlnәr Salyqbaeva, Hanbiybi Esenqaraqyzynyng lirikasy meni qatty tebirentedi...

Eldik pen kisilik qatar syngha týsip túrghan tarihy kezende  búghyp qalmay, kóldeneng kók atty ókpe-bopsanyng shylauynda ketpey, tәuelsizdimizding nyghangyna, keleshegimizding kemeldenuine qayausyz jyrlarymen, qaltqysyz enbegimen sýbeli ýles qosa beretinine senimdimin. Shyn aidyny  men aibynyn jan-jaqty tanytqan Hanbiybi Esenqaraqyzynyn  aqyndyq júldyzynyn  barghan sayyn jarqyray  týserine kýmәnim joq», - dep onyng shygharmalaryna joghary bagha bergen.

Aqyn, Qazaqstannyng halyq jazushysy, Memlekettik syilyqtyng laureaty Fariza Ongharsynova: «Jaqsyly-jamandy aqyn ataulynyng bәri Almatyda túryp qana ýlken suretker bolady» degen  jansaq pikirler bar. Talanttar Astanada túrmay-aq, kirpishtey kitapptaryn jyl aralatyp shyghara almay jýrse de qazaq jyrynyng babalar kótergen ala tuyn týsirmey keledi. Búl oiymnyng bir dәleli – aqyn Hanbiybi Esenqaraqyzynyng jýrekten tughan jyrlary. Taghy bir qaytalap aitamyn, orystyn  úly jazushysy Mihail Aleksandrovich Sholohov - Mәskeude nemese ortalyq qalalarde emes, ózining derevnyasynda jatyp-aq orys әdebiyetin әlemdik dәrejege kóterip tastaghan jan. Sonday-aq Hanbiybi de   - ózining Shymkentinde Saryaghashynyng saumal suyna qanyp jýrip-aq ýlken aqyn bolyp qalyptasyp, biyik dengeyge jetken adam.

Qazaq jyrynyng kirispesi Búqar jyraudan bastalatyn ýlken bir tom bolsa, Hanbiybining aqyndyq shygharmashylyghy osy altyn әripti tomnyng aishyqty bir beti deuge әbden layyq», - dep әriptes sinlisine ýlken senim jýgin artqan túghyn.

Jazushy, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, Halyqaralyq «Alash» әdeby svylyghynyng laureaty Marhabat Bayghúttyn: «Kemenger suretker,  danyshpan oishyl Múhtar Omarhanúly Áuezov qúrdas-dostyn, qúrby-dostyng barynsha qymbat bolatúghynyn, biraq ini-dostyn, agha-dostyng airyqshylyghy alabóten ekenin ereksheley jazghan edi. Hanbiybi Esenqaraqyzy hanymdy men dos-qaryndas sezinemin. Dos-qaryndastyn, yaky qaryndas-dostyng jóni jýdә basqasha. Ini-dos sekildi. Bәlkim, odan da ózgeleu.  Dos-qaryndasymmen qúrdastardan beter qaljyndasamyz. Keyde auyzsha, keyde jazbasha aitysatynymyz taghy bar. Ekeumiz turaly týrli-týrli әngime qozghalatynyn bilemiz. Bilemiz de kýlemiz. Ázilge berilsek te әzәzilge berilgenimiz joq. Óleni - ózgeshe óre óristi órnek. Órimi bólek, órkeni erek dýniye. On tomdyghynyng segizinshi tomy - qara sóz. Qaryndastyng qara sózi. Qayran qalar ghajayyptar búl janrda da jeterlik. Kezinde «Baukeng bata bergen. Hanbiybining hikayalary haqynda» degen dýniyemizde dos-qaryndas qalamgerding «Talant taghdyry» deytin derekti hikayatyna biraz-biraz toqtalyp, taldanqyraghanbyz. Ol pikirimizdi qaytalaghymyz joq. Odan bergi onshaqty jyldyng ishinde jauhar jyrlarymen, ótkir ólenderimen qatar qara sózdi de ókpelete qoyghan joq. Talay-talay tamasha tuyndy jaratty», - dep jazghany da jadymyzda.

Aqyn, dramaturg, audarmashy, sazger Israil Saparbay:

«Ol - aqyn ghoy, perishte ghoy endeshe,
Senbegender ózi bilsin senbese.
Adamgha da, Allagha da ayan ghoy,
Ómir sýre almaytyny pendeshe...», - dep tebirene tolghanady.

Hanbiybining azan shaqyryp qoyghan Hanbóbek esimin onyng ójet minezine baylanysty qalamdastastary san mәrte qúbyltqan. Atap aitqanda, Ábish Kekilbayúly «Aqtýtek», Serik Túrghynbekov «Han qyzynday Hanbiybi», «Aqynnan shyqqan aq túighyn»,  Temirhan Medetbek «Tarpang minez, soy aqyn», Tólegen Qajybaev «Án-biybi», «Marhabat Bayghút «Jalghyz jolbarys», Myltyqbay Erimbet «Ontýstikting ot shaynaghan aqyny», Sәrsenbek Sahabat «Halqy sýigen Hanbiybi», Qanybek Sarybaev «Qanqúily», Shymkent shaharynyng jastary «Han apa» dep dәripteydi.

Búghan qosa-qabat Hanbiybi Esenqaraqyzy jurnalist retinde baspasóz betinde san aluan taqyryp pen janrda qalam terbep jýrgen jan. Búqaralyq aqparat qúraldarynda ol turaly da az jazylghan joq. Sonyng biri - osy joldar avtorynyng  2012 jyly 21 qyrkýiektegi qalalyq «Shymkent kelbeti» gazetining №39 sanynda  jariyalanghan «Siz búl jiynnan ne kýtesiz?» degen súhbatyn  oqyp, tanysularynyzgha bolady. Onda Qazaqstan Jazushylar odaghynyng kezekti XIV Qúryltayyna qatysu ýshin sapargha shyqqan  Marhabat Bayghút, Ábilda Aymaq, Hanbiybi Esenqaraqyzy, Kendebay Ahattyng pikirleri berilgen. Atalmysh Qúryltay ótkennen keyin Shymkentte shyghatyn «Shúghyla» gazetining qazan aiyndaghy №18-19  sandarynda «Qúryltaydan kýterimiz kóp» degen kezekti súhbaty jaryq kórgen.

Qoryta aitqanda, Han qyzynday Hanbiybi Esenqaraqyzy býginde naghyz babynda, óndirte jazatyn shaghynda. Biz mereytoy iyesine úzaq ta baqytty ghúmyr, shygharmashylyq tolaghay tabys tilep qalamyz. Jazar әdeby dýniyeniz  kóbeysin, aqyn  әpke!

Ábdisattar Álip,

jurnalist, aqyn, audarmashy, Qazaqstan Jurnalister jәne Halyqaralyq Jazushylar odaqtarynyng mýshesi.

Shymkent qalasy.

Abai.kz