Manghystau oblysynda әleumettik mәselelerdi sheshkenge qaraghanda, kәsipkerlerge negizsiz aiyp taghudy jón sanay ma?!

Enbek daulary Janaózen halqy ýshin ýirenshikti jaghdaygha ainalghan. Alayda, aimaqta búl mәselelerdi sheshu erekshe әdispen jýzege asyp jatyr.Yaghni, jeke kәsipkerlerge qysym kórsetu arqyly kórinis tapty.Osy orayda «Kezbi» JShS ókilderi kompaniya basshysy Erjan Kezbaevtyng qamaugha alynu sebebin jergilikti biylikting osynday ailaly әdisinen kóredi, dep habarlaydy bas tilshi.

Esterinizge sala keteyik, «Kezbi» JShS basshysynyng ústalghany turaly Manghystau oblysynyng ekonomikalyq tergeu departamenti 3 qarashada habarlaghan bolatyn. Habarlamada kýdiktining «ÓzenMúnayGaz» AQ qyzmetkerlerining jalaqysyn tóleu ýshin bólingen 321 million tengeni jymqyruda jәne 1,5 milliard tengege juyq salyq tólemegeni ýshin aiyptalyp jatqany aityldy.

Búl jaghdaygha baylanysty redaksiyagha Erjan Kezbaevtyng júbayy Elivira Kezbaeva jýgindi. Ol kýieuine qatysty qylmystyq isting negizsiz ekenin atap ótip, olardyng otbasynyng әrqashan aimaq túrghyndaryna qoldau kórsetuge tyrysqanyn aitty. Eliviranyng sózinshe, «Kezbi» JShS qiyndyqtargha qaramastan, qyzmetkerlerining jalaqysyn jәne salyqtardy uaqytyly tólep otyrghan.

Suret: kezbi.su saytynan alyndy.

2022 jyly Kezbaevtar otbasy orny tolmas qayghygha dushar boldy – olardyng úly Meyirhan Biytim, Qazaqstannyng Shekara qyzmeti akademiyasynyng kursanty, qantar oqighalary kezinde qyzmet babynda qaza tapty. Ol el mýddesin qorghauda kórsetken erligi men janqiyarlyghy ýshin III dәrejeli «Aybyn» ordenimen marapattaldy.

Elivira Kezbaevanyng әdildikke jetu jolyndaghy kýresin «Kezbi» JShS ókilderi qoldap otyr. Olar memleket, ETD atynan әreket etip, kompaniyany «joyyp jatyr» dep sanaydy.

«Biz «Kezbi» JShS basqarushy diyrektory Erjan Kezbaevqa taghylghan aiyptarmen kelispeymiz. 2024 jyldyng kókteminde «ÓzenMúnayGaz» AQ-nyng audiyti 2022 jyly jalaqy qorynyng 71%-y jәne 2023 jyly 93%-y qyzmetkerlerge tólengenin rastady. Búl kórsetkishter kompaniyanyng osy kezendegi ýlken shyghyn shekkenin eskergende jón dep sanaymyz» – dedi «Kezbi» JShS zang mәseleleri boyynsha bas diyrektordyng kenesshisi Rimma Salina.

Salina atap ótkendey, 2021 jyldyng kýzinde kompaniyada jalaqyny arttyru talabymen 300-den astam qyzmetkerding qatysuymen ereuil boldy.

«Búl aimaqtaghy eng tómengi júmys brigadasynyng tariyfine baylanysty oryn aldy. Kompaniya jalaqyny 50%-gha kóteruge mәjbýr boldy, ol ýshin býkil mýlkin kepilge qoyyp, nesie aldy. Qúryltayshy Biytim Kezbaevtyng jeke jyljymaytyn mýlki de osy maqsatqa paydalanyldy. Osylaysha, 2022 jyldyng qantarynda qaqtyghystar men әleumettik shiyelenisti boldyrmau mýmkin boldy,» – dep eske aldy Rimma Salina.Alayda, onyng aituynsha, qantar aiyndaghy qiyn kezendi ótkergennen keyin, nauryzda «Kezbi» qyzmetkerleri basqa kompaniyalardyng talaptaryna erip, jalaqyny 20%-gha arttyru jәne 11 saghattyq júmys uaqytyn 12 saghatqa ózgertu turaly jana talap qoydy.

«Sodan keyin «Kezbi» qyzmetkerleri de jalaqyny arttyrudy talap etti. Búl bir-birine әser etken jaghday. Nәtiyjesinde, 2022 jyldyng 11 nauryzynda enbek arbitrajy qúrylyp, júmysshylardy 12 saghattyq rejimge kóshiru jәne enbekaqyny 15%-gha arttyru turaly sheshim qabyldandy. 2022 jyldyng mamyr aiynda «ÓzenMúnayGaz» AQ-men kelisimshart jasalyp, tarif 76 036 tenge jәne qosymsha koeffisiyent 1,1442 bolyp bekitildi. Biraq 2023 jyly tapsyrys berushiler búl koeffisiyentti eskere otyryp, tólem jasay almady, búl 1,8 milliard tenge tapshylyqqa әkeldi,» – dep týsindirdi Rimma Salina.

Sol jyly, kenesshi Rimma Salinanyng aituynsha, «tapsyrys berushilerding aldynghy basshylyghynyng negizsiz tenderlik sayasatynyn» saldarynan tarif 58 600 tengege deyin tómendedi. Búl sheshim sotta shaghymdanyp, Jogharghy sot kompaniyanyng talaptaryn qanaghattandyrdy. Alayda, osy aralyqta «Kezbi» JShS búrynghy kelisimsharttar boyynsha enbekaqy tóleudi jalghastyrghandyqtan, kompaniyanyng shyghyndary artty.

Jogharghy sot bizding talaptarymyzdy qanaghattandyrghanymen, «Kezbi» JShS osy uaqyt ishinde kelisimshart boyynsha jalaqy tóleudi jalghastyrdy, búl ýlken shyghyndargha alyp keldi. Osyghan baylanysty 321 million tenge jymqyryldy degen aiyptar negizsiz jәne oidan shygharylghan. Qarjylyq sheshimderding saldary retinde qarastyrylatyn búl aiyrmashylyq qylmystyq әreketke jatpaydy. Al salyq boyynsha qaryzdar birden payda bolghan joq, jәne memlekettik organdar aimaqtaghy әleumettik shiyelenisting ósuin eskere otyryp, kompaniyanyng aldymen jalaqy tóleu mәselesin sheshuge tyrysyp jatqanyn bilgen.

Kompaniya eng aldymen enbek aqysyn qamtamasyz etuge tyrysty, óitkeni ortasha jalaqy shamamen 800 myng tengeni qúrady. Búl basqa manyzdy shyghyndargha – otyn, tamaq, logistika – әreng jetkilikti boldy, – dep týsindirdi zanger.

Kompaniya salyq tóleu boyynsha óz mindetterinen bas tartpaytynyn atap ótti.

– Barlyq mәseleler qoldanystaghy Qazaqstan Respublikasynyng zannamasyna sәikes bólip tóleu arqyly rettelui mýmkin dep sanaymyz, – dep qorytyndylady «Kezbi» JShS ókilderi.

Redaksiya saraptamalyq pikir alu ýshin «istus» zang konsulitanttary palatasy kenesining tórayymy Dana Janadilge jýgindi. Ol jeke kompaniyalardyng jalaqy tóleuge qatysty mәselelerin qylmystyq qúqyqtyq kenistikke kóshiru ornyna, azamattyq zannama ayasynda sheshu qajet dep sanaydy.

– Ashyq derekkózderden alynghan aqparat pen qazirgi ýrdisterdi eskere otyryp, azamattyq-qúqyqtyq qatynastardy qylmystyq qudalaugha kóshiruding búl jaghdayy teris qúqyqtyq tәjiriybening aiqyn mysaly bolyp tabylady degen oidamyn. Biznes payda tabugha zandy týrde qúqyly, al paydany bólu menshik iyesining sheshimine baylanysty. Salyqtar boyynsha qaryzdardy bólip tóleu zannama normalaryna qayshy kelmeydi jәne әli kýnge deyin jýzege asyrylmaghan, – dedi sarapshy.

«Qazaqstan zan-kenes» zang konsulitanttary palatalary qauymdastyghy kenesining tóraghasy Farid Áliyev te aimaqtaghy kәsipkerlerding jalaqyny kóbinese ózderine ziyan keltiruge mәjbýr ekenin aita ótti.

– Memleket biznesten belgili bir әleumettik mindetterdi oryndaudy talap etedi, biraq mening oiymsha, biznes búl mindetterdi әrdayym orynday almaydy. Kәsipkerlerge qatysty qylmystyq ister qozghau, eng aldymen, olardyng júmys isteuine, jalaqy men salyq tóleuge jәne júmys oryndaryn saqtaugha mýmkindik bermeydi, – dep sanaydy Farid Áliyev.

Sarapshylar «Kezbi» JShS-nyng ekonomikalyq qiyndyqtary memleketting tenderlik sayasatynyng jalpy mәselelerimen, uaqytyly tólemderding bolmauymen jәne sheneunikterding burokratiyalyq kedergilerimen baylanysty ekenin algha tartady. Olar kompaniyanyng salyqtar men jalaqy tóleu boyynsha belsendi týrde júmys isteuge mýmkindigi bolghanyn, biraq qazir onyng qyzmeti toqtap qalghanyn aitady.

Janaózende әdettegi jaghdaygha ainalghan narazylyqtargha osynday qatang әdister arqyly jauap beru jeke biznesti odan әri yghystyryp, búl problemagha toly ónirden investorlardy bir qadam artqa shegindirdi. Qaytalanyp jatqan jaghdaylargha azamattyq-qúqyqtyq negizde jauap beru ornyna, qylmystyq qudalaugha auystyru Qazaqstannyng jalpy iskerlik bedeline kólenke týsiredi.

Osynday jaghdayda kәsippen ainalysu nemese investisiya tartu mýmkin be? Ár kәsipker kez kelgen sәtte barynan aiyrylyp qaluy mýmkin bolsa, qalay júmys isteuge bolady?

«Kezbi» JShS ókilderi biylik pen qúzyrly organdardyng búl mәselede shekten shyqqanyn týsinip, aqylgha qonymdy sheshimge keletinine ýmittenedi.

Abai.kz