Men әdebiyetten basqa nәrse emespin

Álem әdebiyeti turaly pikir aitqanda Kafkany ainalyp óte almaysyn. Kafka әdebiyet әlemine modernistik aghymmen kelgen jәne onyng negizin qalaghandardyng eng aldynghy qatarynda túrghan qalamger. Ol eshkimge úqsamaytyn jazu mәnerimen әdebiyetke zor silkinis jasap, HH ghasyr әdebiyet tarihyna óshpes enbekter qaldyrdy. Biyl Kafkanyng dýniyeden ozghanyna 100 jyl, al әdebiyet әlemine kelgenine 120 jyl tolyp otyr.  

Mening sanamda bir ken, sheksiz әlem bar

Osydan 120 jyl búryn, Súgúrta kompaniyasynyng qyzmetkeri Kafka әr kýni júmystan týsip ýiine kelgen song estelik dәpterine qúddy týs sekildi әngimelerin jazatyn.

Kafka kýndegi әdetinshe keshki saghat 11 den bastap jazu ýsteline otyryp, týnning bir uaghyna deyin jalghastyratyn. Key kýnderi tang agharyp atyp ketetin. Sonda da ol júmysynan qalyp, ne keshigip kórgen emes. Bәlkim solkezdegi onyn  jazugha degen qyzu mahabbaty men qaytpas jigerin eshkim de týsine almaghan bolar.

Kafka estelik dәpterining betine bylay dep jazatyn:

Mening sanamda bir ken, sheksiz әlem bar, ony әdebiyet arqyly beyneley almasam, ol mәngi arman bolyp ketedi.

Men әdebiyetten basqa nәrse emespin, basqa nәrse bolmaymyn jәne bolghym da joq.

Kitap sózsiz adamnyng sanasyndaghy múz qúrsanghan tenizden jaryq (sanylau) ashatyn balta (búrghy) boluy kerek.

Qalam – jazushynyng qaruy ghana emes, bәlkim denesining bir bólshegi bolar.

Úiqtau men oyanu, oyanu men úiqtau onysyz da ýnemi qaytalana beretin bir qalypty ómir...

Sýiinu (sýi) degen ne? Búl – әdette aitugha onay óte qarapayym sóz. Alayda ómirimizdi qalyptastyratyn, shyndaytyn, qiynshylyghyn jenildetetin jәne sanamyzdy bayytatyn nәrselerding bәri sýiinu. Tym biyiktik pen asa terendikti jalghaytyn, oghan dәneker bolatyn nәrseler de dәl sýy.

Áriyne, Kafkanyng kýndelikterine jazylghan búl dýniyeler sol dәuirding sana-sezim, týisiginen alqyp ketken. Biraq Kafka shygharmalaryn әdette dәl osylay әdispen jazatyn jәne óte az jariyalaytyn. Ol kóptegen keyipkerlerine jóni týzu at (esim de) ta qoymaytyn. Tipti bas keyipkerlerding ózine kónilsiz, jónsalau «K» dep at qoya salatyn-dy. Kafkanyng jasampazdyghynda, kýndelik jazu men jasyryn sәlem hat jazu 20 jyldan artyq, ómirining sonyna deyin jalghasqan. Mine, osynday bir jazushynyng «Forma ózgertu esteligi» atty povesti modrnzim әdebiyetining bastalu kezeni dep sanalady.

Kafka әdebiyetke qayta qan jýgirtuge sebepker bolghan jazushy. Modernizm әdebiyetining kósh bastaushylarynyng biri. Qiyal jәne simvolizm әdebiyetin barlyqqa keltirushi. HH ghasyrda óte siyrek kezdesetin talantty jazushylardyng biri. Simvol qashanda jalpylyq sipat alady, onyng mәnin anyq týsindim degeninizben, shygharma avtory ony isharlap qana ketedi. Ony sózbe-sóz týsinu mýmkin emes. Odan syrt, sivoldyq tuyndyny týsinuden ótken qiyn nәrse joq. Sondyqtan ony jiktep-jiliktep, kómeski mәnin quarlaghannan góri, shygharmany ózimizge әser etuge talpynsaq, ony týsinuding senimdi jolyn tapqan bolar edik.

Kafka óz ómirinde ýsh roman, onnan artyq povesti, 120 gha tarta әngime (eng qysqa әngimesi jarty bet, eng úzyn әngimesi 20 bet kóleminde), ýsh tom kýndelik estelik, ýsh tom sәlem hat, «Segiz dana segiz formattyq estelik dәpter» qatarlylardy jazghan. Uәkildik shygharmalarynan «Qamal» (roman), «Forma ózgertu esteligi» (povesti), «Ashyqqan ónerpaz» (әngime), «Ýngir» (povesti), «It haqynda zertteu» (povesti), «Dau» roman («Sot» dep te atalady), «Ghayyp bolushy» roman («Amerika» dep te atalady), «Akamediyagha doklat» (әngime), «Zannyng qaqpasy aldynda» (әngime), «Shelekke minip kelgen adam» (әngime), «Ýige qaytu» (әngime), «Siyrenalardyng sóketi» (әngime) qatarlylar bar.

Kafkanyng ómiri men shygharmashylyghy

Kafka 1883 jyly 3 shildede Pragada qalasynyng manyndaghy shaghyn eldimekende tughan. Ákesi keyin otbasyn Pragagha kóshirip әkelgen. Onyng shyqqan tegi evrey bolghanymen, ata-anasy idish tilining yqpalyna úshyraghan nemis tilinde sóileytin. Biraq sol kezdegi qoghamdyq, әleumettik jaghdaylargha baylanysty ata-anasy balalaryn ortaq nemis tilinde tәrbiyelegen. Balalarynyng ýlkeni Kafka bolatyn.

Kafkanyng әkesi shaghyn mәlish dýkeni bar saudager edi. Minezi qaradýrsindeu, balalaryna óte qatal kisi bolatyn. Ákesining osy qatal minezi balasy Kafkanyng psihologiyasyna keri yqpal etken. Keyin Kafka «Ákeme hat» degen úzyn-sonar hatyn jazady. Ol hatyna: «Sening kesirinnen men ózime degen senimimdi joghalttym. Tek ózimdi ómir boyy kinәlap, jazghyrumen ótetin shygharmyn» dep jazady. Demek, Kafkanyng balalyq shaghy jalghyzdyqta ótken. Al anasy bolsa juas, aq kónil әiel bolghan. Keybir derekterde aityluynsha, anasy әkesine qaraghanda bilimdi, azdap jazushylyqpen ainalysatyn óneri bar kórinedi. Demek, Kafkanyng jazushy boluy – anasynyng qanynmen kelgen, daryghan qasiyet bolsa kerek.

1889-1893 jyldary, bolashaq jazushy bastauysh mektepte oqidy.

1893 jyldan 1901 jylgha deyin Pragada nemis tilindegi joghary qoghamdyq ghylymdar gimnaziyasynda bilim alady. Ol gimnaziyanyng songhy oqu jyldarynda materialistik, panteistik kózqarastaghy filosof Benedikt Spinoza, әigili aghylshyn ghalymy, tabighat zertteushisi, biologiyalyq evolusiyanyng negizin salushy Chalz Daruin jәne әigili nemis filosofy jәne filology Fridrih Niyse qatardlylardyng enbekterine jolyghyp, onymen tanysady. Osy kezden bastap Kafka әdebiyetke bolghan qyzushylyghyn ózining ortasyna  bayqata bastaydy.

1901-1906 jyldary Kafka Pragada nemis tilinde oqyp jýrgende, alghashqy eki mausymynda Germaniya әbebiyetin oqyp ýirengen. Keyin ol zang mamandyghyna auysqan.

1903 jyly Kafka ózin jazushylyqqa arynap, óleng jәne әngime jazudy eptep qolgha ala bastaydy. Biraq Kafkanyng әdebiyetke bolghan qyzyghushylyghyn elep-eskergen әke bolghan joq. Kerisinshe әkesi ony zang fakulitetine (qúqyqtanu mandyghy boyynsha) oqugha týsuge mәjbýrleydi.  Sonymen Kafka sol jyly zang mamandyghyna eriksiz emtiqan tapsyryp, oqugha týsedi. Student kezinde jas jazushy uniyversiytetting mәdeniy-ruhany is-sharalaryna qatysyp, teatr qoyymdaryn úiydastyryp jýredi.

1904 jyly nemis aqyny, oishyly, tabighattanushy IY.V.Gete, fransuzdyng realist jazushysy G.Flober, orys jazushysy F.M.Dostoevskiyding shygharmalaryn oqugha yntasy auyp qalady. Jazushylyq jaghynda nemis jazushysy Gofmannyng  yltipatyna ie bolghan. 1904 jyldan 1905 jylgha deyin túnghysh tuyndysy «Alysu әserin» (povesti) jazady.

1906 jyly Kafka «Zang doktory»  ataghyn alghanan keyin, sol jyly qazan aiynan bastap Praga sot mekemesinde praktikada bolady. Osy kezde «Kýzetu» jinaghyna engen «Bas tartu» qatarly әngimelerin jazghan.

1907 jyly, әmbabap «Súgúrta» kompaniyasynda qarapayym qyzmetker bolyp júmys istegen. Búl kezde «Auyl toylary» (povesti) qatarly tuyndylaryn jazady.

1908 jyly shilde aiynan bastap, júmysshylardyng júmys ýstinde jazatayym oqighalarynan jaraqat alghandardyng isin qaraudy Súgúrta kompaniyasyna tapsyrady. Osy isterdi zanmen retteu qyzmetin kompaniya Kafkagha jýkteydi. Ár kýni qaytalana beretin qyzmet ótelimi men qayghy jútyp, aldyna kelgen adamdardy qabyldau onysyz da týniluge beyim Kafkanyng jan dýniyesin odan ary azapqa salady. Biraq ol bar jan tynyshtyghyn shygharmashylyqtan izdegen. Óikeni, shygharmashylyq ol ýshin «Qúdaygha siynudyng basqa bir joly» bolghan, Kafka óz kýndeliginde solay dep jazghan. Osy júmysta jýrip ol «Kýzetu» jinaghyna engizilgen segiz shygharmasyn jazyp, ony jariyalaydy.

1909 jyly Kafka Italiyanyng Rouasyna baryp demalghan. Osy kezde Brazyliyada aeropualandy úshyru synaghyn tamashalaghan sәttinen keyin ol «Braziliyada aeropulan kýzetu» atty shygharmasyn jazyp shyghady.

1910 jyly ol «Bohimiya» jurnalynda bes әngimesin jariyadanghan. Sol jyly mamyr aiynan bastap, kýndelik jazudy bastaghan. Estelik jazudy 1923 jylgha deyin jalghastyrghan. «Kafkanyng kýdelik esteligin» ýsh kitapqa toptastyryp bastyrghan. Odan basqa kók tysty әngime dәpteri bar bolyp, ony «Segiz parsha segiz fomattyq estelik dәpter» atymen baspadan shygharghan.

1911 jyly Italiyagha baryp demalghan jәne Parj, Surih qatarly jerlerge sayahat jasaghan. «Kýzetu» jinaghyna engizilgen birneshe shygharmasyn sonda jazghan.

1912 jyldyng qantar aiynda «Ghayyp bolushy» atty romanynyng birinshi tarauy «Ot jaghushynyn» («Ot jaghushy» sol kezde óz aldyna әngime bolyp jariyalanghan) alghashqy núsqasyn jazady. Kafka Germaniyanyng tarihy men mәdeniyetining oshaghy sanalatyn, Gete men Shillerding tughan jeri Vimargha baryp sayahattaghan. Tamyz aiynda túghysh әngimeler jinaghy «Kýzetu» kitabyn qúrastyryp, jeltoqsan aiynda baspadan shygharady. Tamyz aiynyng 13-kýni, Filisiya Bauer  hanymmen tanysady. Osy aidyng 20-kýni oghan alghashqy mahabbat hatyn jazyp ýlgiredi. Eki kýnnen keyin týnimen «Ýkimdi» jazyp bolyp, Felisiyagha syigha tartu etken. Sol jyly qyrkýiekten bastap, 1913 jyly qantar aiyna deyin, «Ghayyp bolushynyn» alghashqy jeti tarauyn jazyp bitirgen. Qazan aiynan bastap, Filisiyagha arnayy sәlem hat jazudy bastaghan. Qarasha aiynyng ortasynan jeltoqsan aiynyng basyna deyin «Forma ózgertu esteligin» (ataqty povesti) jazyp bolady. Jeltoqsan aiynda túnghysh ret Pragada ótkizilgen ashyq diklamasiya festivaliyna qatynasyp, jana tuyndysy «Ýkimdi» ózi diklamasiya jasaghan.

1913 jyly Berlinge baryp Filisiyamen taghy jolyqqan. Sәuir aiynda Troyagha baryp bir aidan asa uaqyt baghbanshylyqpen ainalysady. Mamyr aiynda, ekinshi ret Berilinge baryp, «Ghayyp bolushynyn» birinshi tarauy, «Ot jaghushy» (әngime ýlgisinde) jәne «Akamediyada», «Ýkimdi» jariyalaghan. Mausym aiynda Filisiyagha ýilenu turaly sóz salady. Qyrkýiek aiynda Vena, Venesiya, Ruvagha barghan.

1914 jyly ol taghy Berlinge barady. Mausym aiynyng birinshi kýni Filisiyamen ýilenu toyyn jasaugha uaghdalasady. Alayda Kafka shildening 21 kýni ýilenu toyyn toqtatyp, jalghyz ózi Baltyq tenizi jaghasyna sayahattap ketedi. Osy aidyng 28 kýni birinshi dýniyejýzilik soghystyng oty tútanyp ketedi. Tamyz aiynyng basynda «Daugha» («Sot») qalam terbeudi qolgha alady. Bilak kóshesinen ýy jaldap alghan Kafka qazan aiynda «Surgungahta» atty povestin jәne «Ghayyp bolushynyn» eng songhy tarauyn jazyp bitiredi. Jyl sonynda «Auyl múghalimi», «Týs» qatarly shaghyn әngimelerin jazdy. Osy jyly Grit Biloh hanymmen tanysady.

1915 jyldyng qantar aiynda, Filisiyamen taghy kezdesedi. Aqpan aiynan bastap, «Kәri boydaq» atty shygharmasyn jazghan. Qazan aiynda «Fontana» syilyghyn enshileydi. Germaniyada shyghatyn әdeby ailyq jurnalynna «Forma ózgertu esteligin» jariyalaghan, keyingi jyldary ony arnayy jinaq etip bastyrghan.

1916 jyldan bastap Kafka auru men úiqysyzdyq dertin qatar tarta bastaydy. Mamyr aiynda ýsh apta demalyp, Filisiya men Malinbadqa baryp demala jýrip emdelgen. Qyrkýiek aiynyng sonynda, «Ýkim» jeke kitap bolyp basylyp shyghady. Qarasha aiynda Munhende ótkizilgen ashyq deklamatsiya festivaliyna ekinshi ret qatynasyp, «Surgungahta» tuyndysyn diykelamasiya jasaghan. «Auyl dәrigeri» jәne keyin sol attas jinaqqa kirgizilgen «Kórshi auyl», «On bir úl», «Aghasyna qastyq» qatarly shygharmalaryn jazghan.

1917 jyly «Auyl dәrigeri» atty jinaghyn qúrastyryp bitirgen. Shilde aiynda Filisiyamen jәne kezdesken. Kafka ýnemi sozylmaly jәne psihologiyalyq aurulardan jii zardap shegedi. Qyrkýiek aiynda dәriger Kafkadan  tuberkulez auruynyng tayaqshasyn anyqtaydy. Osydan keyin ol ýshinshi qaryndasy Ottiliyening janyna qaytyp barghan. Jeltoqsan aiynda, Filisiyamen ýilenu toyynan taghy bas tartqan. Onyng eng sýiikti filosofy – daniyalyq filosof jәne teolog, aqyn, әleumettik synshy Seren Kierkegor bolghan. Kafka Kierkegordyng enbekterimen tanysyp, ony zerttey bastaghan. Óitkeni, «Ýmitsizdik – ómirlik dert» degen naqyldy aitqan Kierkegor bolatyn.

Kafka 1920 jyly «Ol»-dy jazghan. Keyin «Kafka haqynda әngimenin» avtory Gostat Yanushpen tanysqan. Sәuir aiynanan bastap Italiyanyng Milan qalasyna baryp emdelgen. Alghashqy shygharmalarynyng chek tiline audarghan Mirina Ishnskamen sәlem-hat jazysyp jýrip, onymen jyldam mahabbattasady.  Tipti oghan ólerdey ghashyq bolady. Kafkanyng kózi tirisinde shygharmalaryn jaqsy baghalaghandardyng qatarynda osy talantty jurnalist Mirina da bar edi. Biraq Milana otbasyly әiel bolghandyqtan, ol auqatty banker kýieuinen ajyrasugha onsha asyqpaydy.

Osy jyly «Auyl dәrigeri» jariyalady.  Jәne Kafka «Kollektiyv», «Týn», «Zang mәselesi turaly», «Synaq», «Áskerge alu», «Qúmay» (Býrkit), «Rólshy», «Qysqa mysal», «Núr» (zyryldauyq), «Ýige qaytu» qatarly tuyndylaryn jazghan. Alayda onyng búl shygharmalary ózining tiri kezinde jariyalanbay qalghan.

1921 jyly Mirina qaytys bolady. Osy jyldyng kýzinde Kafka Pragagha qaytyp kelip, «Jolgha shyghu», «Aqtaushy», «Alghashqy azap» qatarly qysqa shygharmalaryn jazady.

1922 jyly aqpan aiynda Kafka arnayy demalys alyp emdelgen. Shilde aiynda densaulyghyna baylanysty merzimnen búryn amalsyz zeynet demalysyna shyghady. Mausym aiynyng sonynan qyrkýiekting ortasyna deyin ýshinshi qaryndasynyng ýiinde túrghan. Qantar aiynan qyrkýiekke deyin «Qamaldy» jazghan, sol jyly jaz aiynda, «Ashyqqan ónerpaz» ben «It turaly zertteudi» jazghan. Jәne «Erli-zayypty», «Istinara turaly» qatarly shaghyn әngimelerin jazghan.

1923 jyldyng mausym aiynda, Baltyq tenizi jaghalauyna baryp demaludy jalghastyrghan. Shilde aiynda Dora Diamant hanyshayymmen tanysady. Dora auqaktty, tekti әuletten shyqqan qyz bolatyn. Jazushy Dora Diametpen birge Berlinge barudy josaparlaydy. Biraq osy kezde Kafkanyng densaulyghy jar bermegendikten búl jospary oryndalmay qalady. Osy jyldyng qysynda Kafka ataqty povesti «Ýngirdi» jazady.

Kafka ómirinde  Felisiya Bauermen eki ret jәne Yuliya Vohryshekpen nekelesken.  Ol sýie bilgen, sýiikti de bola bilgen. Biraq nekesin qiyp, ýilenu toyyn jasar kezde sytylyp qashyp kete bergen. Onyng sebebteri, Kafkanyng kýndelikterinde jazylghan

1924 jyly Kafkanyng densaulyghy óte qatty nasharlap ketedi. Nauryz aiynda ol tughan jeri Pragaga qaytyp keledi. Eng songhy әngimesi «Áyel әnshi Iosifon nemese tyshqansha tyng tydaushy» – ny jazady. Sәuir aiynda dәriger Kafkadan kenirdek (qyzyl ónesh) qaterli isigi baryn anyqtaydy. Auru tósediginde jatqan ol «Ashyqqan ónerpaz» atty shaghyn shygharmasyn naqyshyna keltirip oqyp, kóz jasyn kóldete, kenkildep úzaq jylaydy. Mausym aiynyng 3-kýni kóz júmyp, o dýniyege attanady. Ol qaytys bolghannan keyin úzaq ótpey «Ashyqqan ónerpaz» atty әngimeler jinaghy basylyp shyghady.

1925 jyly «Ýkim» atty romany, 1926 jyly «Qamal» atty romany, al 1927 jyly «Ghayyp bolushy» atty romany jaryq kóredi. Kafkanyng búl shygharmalary qoghamda kýshti dýmpu tudyryp,  oghan ýlken abyroy, danq әkeldi.

1936 jyly «Kafka shygharmalary» jinaghy oqyrmanymen jýzddesedi.

Tasty da әngimege ainaldyratyn Kafka

Kafka qaytys bolarynyng aldynda jaqyn dosy Maks Brodqa bir parsha ósiyethatyn jazyp qaldyrady. Ósiyet hatta: «Barlyq jazbamdy órtep jiber, osyny senen ótinemin!» delingen. Biraq búl ósiyethatta jazylghandardyn  kóbin Kafka әlde qashan ózi oryndap qoyghan bolatyn. Onyng ýiinen kólemi jaghynan on qalyng estelik dәpterding múqabasy ghana tabylghan. Onyng ishki betterin týgel joghalghan. Odan basqa da birneshe estelik dәpteri órtelgen. Alayda, dosy onyng ósiyetin oryndaudyng ornyna, kerisinshe qalghan qoljazbalaryn týgel rettep baspadan shygharady. Osy kezden bastap Kafkanyng shygharmalary adamdardy art-artynan zilzalagha salyp, tanghaldyrumen bolady. Áligedeyin tanghaldyrumen keledi.

Óitkeni, onyng úzaq jәne sansyz qaranghy týnde, balauyz shamnyng týbinde otyryp jasyryn jazghan tuyndylary dәl osynday úrpaqtan-úrpaqqa jalghasqan ruhany eskertkish bolyp qala berdi. Sol sebepti, dosy Brodtyng Kafkagha jasaghan birden bir «opasyzdyghy» әlem әdebiyeti tarihynyng aspanynda mәngi jarqyrap túratyn júldyzdy barlyqqa keltirdi.

Kafka shygharmalary HH jәne HHI ghasyrdaghy kóptegen jazushylargha, synshylargha, óner iyelerine jәne filosoftargha zor әser etti. Olardyng birde-bireui Kafkadan attap nemese ailanyp óte almaghan. Mәsilen, Argentinkalyq jazushy, aqyn jәne publisit Horhe Luis Borhes, fransuz filosofy, publisist, romanist jәne dramaturg Jan.Poli Sartr, fransuz jazushysy, estetik jәne dramaturg Alibrt Kamu, kolumbiyalyq jazushy, jurnalist, Nomeli syilyghynyng laurety Garsia Markes, orys jәne amirkan jazushysy, synshy Vladimir Nabokov, amerikalyq jazushy, Nobeli syilyghynyng iyegeri Uiliyam Folkner, amerikalyq jazushy jurnalist, Nobeli syilyghynyng iyegeri Ernest Heyminguey, Chek jazushysy, dramaturg, synshy Milan Kundera, týrik jazushysy, Nobeli syilyghyn iyegeri Orhan Pamuk, ataqty japon jazushysy jәne audarmashy Haruky Murakami, Alan Rubiyn, amerikalyq jazushy, romanist jәne esseshi Kurt Vonnegut, Qytay jazushysy, Nobeli syilyghynyng laueariyaty Mo Yan qatarlylardyng barlyghy Kafkanyng yqpalyna úshyraghandar.

Kafkanyng әdebiyettegi ornyna bagha berip, maqala jazghandardyng shygharmalarynan Kafkanyng kólenkesin anyq kóruge bolady.

Horhe Luis Borhes Kafkanyng shygharmalaryn berile oqyp, ony ispan tiline audarghan.

Garsia Markes Kafkanyng shygharmalaryn alghash oqyghanda, «Ángimemdi osylay da jazugha boldady eken ghoy!» dep tanghalghan.

Milan Kundera, «Kafkanyng shygharmalarynda HH ghasyr adamdarynyng әseri eng joghary mýmkinshilik satysyna jetken» depti.

Jan.Poli, «Kafkanyng shygharmalarynda qiyaldan shyn dýnie barlyqqa kelgen» deydi.

Alibrt Kamudyn, «Kafkanyng tuyndylary oqyrmanyn qayta-qayta oqugha mәjbýrleydi» degen.

Roberto Bolanio óleninde: «Men dýniyeni týsindim, onyng qasiretin kórip bilgen birden bir adam dәl Kafka ghana» degen eken.

Al Mo Yan: «Hikaya men romandardy qúddy týske úqsatyp  jazalaytyndardan tek Kafka ghana bar» dep tamsanghan.

Qytaydyng taghy bir tanymal jazushysy Gau Shiyausúng sózin әzilge ainaldyryp, «Biz eseygen jyldary Kafkany oqymaghan bolsaq, qyzdardy qolgha qondyra almas edik» depti.

Dýniyeni bir sәt Kafkasyz elestetu qiyn

HH ghasyr әdebiyetinde barlyqqa kelgen sana aghymy, simovolizm aghymy jәne basqa әrtýrli әdebiyet aghymdary Kafkanyng kýndelik estelikterinen bastau alady. Ótken ghasyrdaghy әdebiyet әlemindegi irlandiyalyq jazushy Jeys, angliyalyq jazushy Virjiniya Vulf jәne fransuz jazushysy Marseli Purust qatarly jazushylarmen qatar modernistik әdebiyetting negizin qalaghandardyng biri jәne bir egeyi Kafka bolatyn.

Álem әdebiyetinde belgili orny bar, britandyq әdebiyetshi, filosof Terry Iglton, amerikalyq tarihshy, әdebiyetshi, medenit teoretiygi, synshy Garolid Blum, amerikalyq jazushy, әdebiyetshi, óner, teatr jәne kino synshysy, filosof Siuzan Zantag, nemis mәdeny teoretiygi, synshy Voliter Beniyamin qatarlylar Kafkanyng әlem әdebiyetinndegi tendessiz ornyn tiktedi.

Ádebiyet teoretiygi men әdebiyet tarihshylary әr uaqyt modrnizim әdebiyetining  negizin salushylar men ony damytushylardy sóz etkende, Kafkany olardyng bәrining aldyna qoyady. Kafka turaly angliyalyq tanymal qalamger, «jazushy jәne ol jasaghan dәuir túrghysynan alyp aitqanda Kafkany Dante, Shekspiyr, Gete sekildi úly kllassiktermen qatar ataugha bolady» degen eken.

Býgingi zamanda adam aqylyna simaytyn kezdeysoq ister, logikadan alqyp ketken әdister (stili), jayshylyqta aitylatyn әrtýrli alyp-qashpa sózderge qarata adamdar, «Sol bayaghy Kafkasha ghoy» (dýniyeni bir sәt Kafkasyz elestetu qiyn) dep aitudy әdetke ainaldyrghan.

Árkýni kezekshilik istep, qymquyt qoghamdyq, әleumettik mәselening tirliginen sharshap, ruhany basymdylyqqa tap bolghanda;

Tuys-tughan, dos-jaranmen barys-kelis siyrep, әiel men balanyng arazdasyp, pikirlesu barghan  sayyn azayyp ketkende;

Ýlken qalada kóp jyl túryp jәne de eshqanday tәueldi týisikti sezine almaghanda.

Kafka shygharmalary ómirding mәnin týsinuimizge jәne ruhani  auyrtpalyghymyzdy jenildetuimizge kómektesedi. Kafkany oqyp, týsingenderge basqalargha qaraghanda terenirek oilanugha, aldyn boljaugha, mәselelerge jan-jaqtyly qaraugha mýmkinshilik beruden derek beredi.

Kafkagha ýnligende, shygharmalaryn týsinip oqyghanda, qiyaly men real dýniyeni qatar eske alamyz. Búl dәl Kafkanyng bizge beretin sezgirlik jәne aldyn ala boljau týisigi.

Kafkanyng oqyrmandary ne aityp edi?

Jan-Poli Sartr: «Kafkanyng prozalarynda beynelengen dýniyeler qiyalgha, múngha toly. Qylday qiyanaty joq, berik jәne shyn dýniyeler. Onyng shygharmalary әdeptilikten azdyrushylardy shang qaptyryp, ókindirip ketedi».

Al, Alibrt Kamu: «Kafkanyng sheberligi oqyrmanyn qaytalap oqugha mәjbýrleydi. Shygharmalarynyng qattaluy nemese qattaluynyng shala qaluynyng belgili sebepteri bar. Biraq búl sebepter shygharmada anyq jazylmaghan. Oqyrman logikagha úqsas búl әngimelerdi basqa qyrynan qaytalap oqu arqyly týisinui kerek. Key әngimeleri mýlde  úqsamaghan eki týrli әdispen sharyqtauy mýmkin, sondyqtan ony oqyrmannyng ýshinshi ret oquyna tura keledi. Mine búl da avtordyng kýtkeni bolar. Eger bireu Kafkanyng shygharmasynyng astaryn býge-shegesine deyin týsindiruge tyryssa, onda ol qatelesip túiyqqa tireledi» dese, Milan Kundera:

«Kafkanyng prozalarynda qiyal men realdyq qatar úya salghan. Onyng shygharmalary zamanauy әlemge jýgirtilgen eng sergek sana bolumen birge, eshqanday shatyspaghan, týiilmegen әser. Kafka aldymen estetika janalaushy, ghajayyp óner tapqysh. Kafkanyng eng ýlken ýlesi – tarihtyng damuyna jana qadam tastau emes, odan da manyzdysy – adamnyng aqyly jetpeytin bir esik ashyp, proza sekildi bir ghajayyp dýniyeni kórsetu. Qiyal qúddy týstey saghymdanyp, prozadan qútylu qiyn bolghan shyndyqtan sytylyp shyqty» deydi.

«Men Kafkanyng kóshbasshy jazushy ekeni turaly izdendim. Basynda men Kafkany әdebiyet sahanasynda ejelden bayqalmaghan siyrek talant iyesi sanaghanmyn. Onyng shygharmalaryn qansha kóp kórgen sayyn úqsamaghan orta jәne әr dәuirdegi san aluan shygharmalardan ózgeshelenip túrghanyn bayqadym... Kafka qymquyt jaghday men ýnemi jolyghyp túratyn isterdi qiyalgha ainaldyru.  Ol ózining taza stiyli arqyly shytyrman týsti jazghan... Onyng shygharmalary uaqyttyq shekteuine úshyramaghandyqtan әdebitting júldyzy bolyp túr» deydi, Horhe Liuis Borhes.

Al, Valiter Beniyamiyn: «Kafkanyng әlemi, dýniyening teatry sekildi. Onyng oiynsha, adam balasy dýniyege shyr etip kelgen kýnnen bastap osy teatrda rólin somdaydy... Kafka óz problamalaryn basqa qyrynan kórkem shygharmagha ailaldyratyn siyrek talant iyesi. Biraq kez kelgen sharyqtau onyng problamalaryn týsindirip bere almaydy. Kerisinshe ol eng tamasha әdisterdi qoldanu arqyly sharyqtau kenestigin bos qaldyrghan emes» deydi.

«Kafka, ataqty, bәlkim eng ataqty qiyal-ghajaptyng has sheberi bolsa kerek. Múnday әdeby janrgha qarata aitqanda, synshylardyng ózi auyzyn jabugha mәjbýr boldy. Kafka algha basar óner iyesimin, erekshe jaratylghan adammyn dep eshqashan oilaghan emes. Kafkanyng mýmkindigi, onyng shygharmalaryna baylanysty aitqanda, kezdeysoqtyq. Eger kimde kim ózin «Adamgershilikten ruhtanugha qúmarmyn» dese, ol mýmkin Kafka bolar edi» deydi,

«Eger Kafkanyng «Forma ózgertu esteligin» oqyp bolyp, ony qasyretke toly jasampazdyq qiyaldar emes eken dep qarasanyz, onda sizdi qúttyqtaymyn. Siz tandauly, úly oqymandar qataryna kiresiz... Kafkanyng stiyline nazar audaru kerek: anyq, dúrys jәne shynayy intonasiya men shygharmadaghy shytyrman týstey mazmyn men forma kýmәnsiz ýilesim tabady. Sheber úqsatular arqyly aghy – qaghaz, qarasy – siya siyaqty әngimelerin taldap, saralap otyrudyng qajeti joq. Kafkanyng anyq stiyli shygharmasyndaghy qiyalgha tәn boyauyn kýsheytken. Salystyru jәne sәikestru, әdis jәne mazmún, forma jәne sujet tyghyz qabysu satysyna jetken» deydi Viladimir Nabokov.

Kafkanyng әrbir tartqan azaby raushan gýl

Kafka әrbir bastaghan isin sonyna alyp shyghara almaghan, sәtsiz jenimpazdar sekildi sezinetin. HH ghasyrdyng úly qúbylysy ómirining songhy kezderinde dosy Maks Brotqa ómirboyy jazghan qoljazbalaryn týgel órtep jiberudi mindettegeni tegin emes-túghyn. Kafkanyng әkesine jazghan «Ákeme hat» atty úzyn-sonar hatynan-aq onyng jan kýizelisin sezinu qiyn emes. «Olardyng barlyghy әdebiyetti únata bermeydi. Men jek kóremin... Maghan olargha qonaqqa baru qyzyq emes. Tuystarymnyng qorqynyshy men quanyshy da maghan sheksiz kónilsizdik syilaydy...».

Ákesi júmystan qaytyp kelgende Kafkany qaydaghy bir mәn-maghanasyz ispen ainalysyp, uaqyttyndy bosqa ótkizding dep jazghyryp dýkenine júmysqa jekken. Sol sebepten de onyng (olardan) onashe jerde jasyryn shygharmashylyqpen shúghyldanuyna tura kelegeni anyq. Ol: «Men ýshin búl qorqynyshty qos ómir. Onda, mýmkin, birghana shyghu joly bolsa, ol – naqúrystyq» dep jazady kýndeligine. Demek, Kafkanyng әdebiyetpen ainalysuyna otbasy men jaqyn tuystaryn qoldau tappaghyn bayqaysyn.

Bәlkim, Kafkanyng ómirinde ózining armany boyynsha istegen birden-bir eng sýiikti isi – jazushylyqpen ainalysyu ghana bolsa kerek.

Kafka әdette ashyq-jarqyn, sózmer, basqalargha jaqsylyq jasap, ylghy kómektesip jýrse de, biraq estelikterinde ózining kónilsizdigi men auyr taghdyryn jasyra almaghan. Onyng shygharmalarynda ýzdiksiz terendeu men qaytalana qazyla bergendikten, bas keyipkeri ýnemi múngha toly qiyalmen jalghyz jýredi. Ómiri qansha kónilsiz bolsa da, ruhy tym sergek, jigerli bolady. Kafkanyng «qiyaldauy» jilik mayyna deyin jetken bolsa da, biraq týn ortasynda ayaq astynan ashylghan «raushan gýlinin» júpar iysine kónilin audarumen, sodan lәzzat tabumen ómir sýrgen.

Ómir ritiyimining barghansayyn jyldamdauyna ilesip, estelik jazu onyng ómirlik ermegine ainaldy. Kafkanyng shygharmalaryn kónil qoyyp oqyp, onymen syrlasu óte qiyn is bolyp qalady. Ghylym-tehnikanyng damauy men aqparat mólsherining arta týsui adam men adamnyng arasyn jaqyndastyra almady. Kerisinshe  adamdy qiyal men realdyq sekildi eki aralgha ainaldyryp jiberdi.

Sodan beri bir ghasyr ótken býgingi kýnde, Kafkaning shygharmalaryn qayta oqysaq, jәne de sol tәmsil men tarshylyq týisigin eske alamyz. Qiyaldyng kógildir ekranyn óshirip kózdi ashyp-júmghansha, Kafkagha ainalyp ketemiz. Ómir baqy aralda jalghyz qalyp qoyghanday sezinemiz.

Ádette Kafkanyng oqyrmandary bizge qysqa әngimelerinen bastap, kólemdi shygharmalaryna deyin oqu turaly úsynys aitady. Kafkanyng tuyndylaryn jalyndaghan jas kezinde bir ret, orta jas kezinde bir ret, ómirining songhy kezderinde bir ret oquy kerek. Kafkany úqsamaghan jas kezinde oqysanyz, úqsamaghan әserde bolasyz.

Kafka ózin eshuaqytta jazushy sanamaghan. Tipti jazghan dýniyelerine kónili tolmaghan. Biraq oghan bola ol jazuyn toqtatqan emes.

Sóz sonynda, әlemdegi barsha qiyal ruhtarynyng әruaqyt «shang basqan» jýz jyldyq úshpu hattaryn oqyghanynda, Kafkanynyng kezdesip qaluyn ýmit etemin.

Álimjan Áshimúly

Maqalada paydalanghan Kafka turaly derekter Qytaydyng әrtýrli әdeumettik jelisinen alyndy.

Abai.kz