Býgingi qolyma qalam alghan sebebim - aqyn, QR jazushylar odaghynyng mýshesi, QR mәdeniyet qayratkeri, ústazym Ahmet Kendirbekúly qonyrau shaldy.

«Bauyrym elding súrauymen Qabanbay batyr turaly kitap jazayyn dep edim, sen kóp jyldar boyy әskery salada qyzmet istep edin... Qabanbay batyr atynda әskery bólimshe, orden, tósbelgiler bar ma? Bilip, maghan habarlasshy», - degen edi.

Men әskery joldastaryma, shәkirtterime qonyrau shala bastadym. Qabanbay batyr atynda memlekettik orden, tósbelgiler joq eken. Áskery bólimsheler de joq. Biraz uaqyt ótkennen keyin, aughan soghys ardageri, podpolkovnik Baymuldinov Serikbay habarlasyp: «Osydan on-on bes jyl búryn Shyghys Qazaqstan oblysynyng Ayakóz qalasyndaghy diviziyagha Qabanbay batyr aty berilgen, qazir bar ma, joq pa bilmeymin», - dedi.

Osydan keyin maghan bir úsynys oy keldi

Qazaqstan Respublikasy Qaruly Kýshterinde tórt ónirlik qolbasshylyq bar:

- «Astana ÓK»;

- «Shyghys ÓQ»;

- «Ontýstik ÓQ»;

- «Batys ÓQ».

Osy ónirlik qolbasshylyqqa batyrlardyng atyn berse jón bolar edi.

Ár ónirding elin-jerin qorghap, býgingi kýnge jetkizgen batyrlary bar. Solardy zerttep-zerdelep, sol batyrlardyng atyn berse qúba-qúp bolar edi. Álemde jer kóleminen 9-shy oryn alatyn jerimizdi qorghap, býgingi úrpaqtaryna jetkizgen - batyrlarymyzdyng arqasy.

Mysaly: «Shyghys ónirlik» qolbasshylyghyna Qabanbay batyr babamyzdyng atyn berip, sol ónirding әskery salasynda ýlgili jogharghy kórsetkishter kórsetip jýrgen sarbazdardy ónirlik Qabanbay batyr atyndaghy tósbelgimen marapattap, yntalandyrsa degen oy pikirimdi joldaghym kelip otyr. Óitkeni osy shyghys jerin qorghap qalghan Qabanbay batyr. Sondyqtan, jerimizdi qorghaghan batyr babamyzdyng atyn әskery salada da nasihattap, shygharsaq degen oiymdy aitqym keledi.

Óitkeni әskery salanyng basty mindeti - elin, jerin qorghau!

Audannyn, auyldyn, kóshening atyn bergen dúrys. Degenmen әskery ónirlerdi batyrlardyng atymen atau manyzdy!

Búryn jaugha shapqan kezde «Abylaylap», batyrlarynyng atyn atap, ruhtanyp jaugha shapqan! Batyrlardyng aty әskery qatarda qyzmet etip jýrgen sarbazdargha ruh, jiger beretini sózsiz.

Búl birinshiden - qazaq tarihyndaghy batyrlardy dәripteu bolsa, ekinshiden - óskeleng úrpaqqa patriottyq tәrbie berude manyzy zor!

Sәuirding sonynda Parlament deputattary «Aybyn» ordenining ýsh dәrejesine qazaqtyng ýsh batyrynyng esimin beruge qatysty zangha ózgerister engizudi maqúldady.

«Aybyn» ordenining I-shi dәrejesine Saghadat Núrmaghambetovtyng esimi, II-shi dәrejesine Bauyrjan Momyshúly, III-shi dәrejesine Raqymjan Qoshqarbaevtyng esimi berilgenin quanyshpen qoldap edik. Er esimi әrqashan el esinde bolu kerek!

2010 jyly maghan bir tilshi kelip: «Agha men «Anyz adam» jurnalynyng tilshisi edim. Kelesi nómirimizdi batyr Bauyrjan Momyshúlyna arnayyq dep, material jinap jýr edik. Siz kóp jyldar boyy B.Momyshúly mektebinde júmys atqaryp jýrsiz. Sol kisi jayynda sizden súhbat alayyq dep keldik», - dep qolqa salghan.

Men oghan quana-quana kelistim. «Agha qalay oilaysyz, batyr atamyz B.Momyshúly býginge deyin halyq arasynda ózining ornyn aldy ma» degen súraghyna: «Joq», - degen jauap berdim.

«Sebebi: Elimizding eng ýlken qalasy Almatyda soghys batyrlaryna arnalghan 28-Panfilovshylar parkinde Kenes odaghynyng batyry B.Momyshúlynyng eskertkishi týgili, busti de qoyylmaghan. B.Momyshúlyn «Halyq qaharmany» dep halyq aitqanymen, Halyq qaharmany ataghyn býgingi kýnge deyin alghan joq», - dep jauap bergen edim.

Búl súhbat B.Momyshúly turaly «Anyz adam» jurnaly №19 nómirinde suretimmen qosyp jariyalaghan. Bir jyl ótkennen keyin parktyng kire berisine tolyq boyymen B.Momyshúlynyng eskertkishi qoyyldy. Osy eskertkishting ornatyluyna basty sebepshi bolghan marqúm Bauyrjantanushy, әskery ghylymynyng professory polkovnik Serikbaev Kim Serikbayúly bolatyn. Osy eskertkishting janynan ótken sayyn boyyma batyldyq pen jiger alamyn. Óitkeni osy eskertkishting túruyna ózim de sebepshi boldym dep oilaymyn.

Elimiz, jerimiz ýshin sheyit bolghan batyr babalarymyz ben atalarymyzdy úmytpauymyz kerek jәne óskeleng úrpaqtarymyzgha patriottyq ruhty tәlim-tәrbie berude batyrlarymyzdyng atyn berip, eskertkish qonggha mindettimiz dep oiymdy ayaqtaymyn.

Tóken Smaghúlov,

QR bilim beru isining qúrmetti qyzmetkeri, «Aybyn» ordenining iyegeri QR QK ardageri 

Abai.kz