Jana jyl qarsanynda baghany ústap túru ýshin aimaqtardaghy túraqtandyru qorlarynan ónimder alu bastaldy. Búl turaly Ýkimetting baspasóz qyzmeti mәlim etti.

Premier-ministrding orynbasary Serik Júmangharinning tóraghalyghymen ótken Ýkimettegi keneste 11 aidaghy inflyasiya qorytyndylary men 2024 jylghy boljamdar qaraldy.

Últtyq statistika burosynyng mәlimeti boyynsha, qarasha aiynda azyq-týlik emes tauarlardyng bagha indeksi 0,7%, aqyly qyzmetterding bagha indeksi — 0,8%, azyq-týlik ónimderi — 1,1% boldy.

Aqyly qyzmetterding ósuining bayaulauy bayqalady, olar 2024 jyly «Tarifti investisiyagha aiyrbastau» baghdarlamasynyng bastaluyna baylanysty eng joghary ósimdi kórsetti (jyldyq mәnde 13,3%).

Azyq-týlik inflyasiyasyn tejeu ýshin aimaqtarda kókónis qorlary paydalanyla bastady. Auyl sharuashylyghy ministrligining mәlimetinshe, 159,6 myng tonna kókónis qorynyng 13,4 myng tonnasy satyldy. Eng kóp satylghany — kartop (7,2 myng tonna), sәbiz — 2,1 myng tonna, piyaz — 2,2 myng tonna, qyryqqabat — 1,7 myng tonna.

Serik Júmangharin Auyl sharuashylyghy ministrligine aimaqtarmen birlesip, negizgi azyq-týlik ónimderinin, sonyng ishinde jylyjayda ósirilgen kókónisterding baghasyn túraqtandyryp, jana jyl qarsanynda olardyng jetkilikti mólsherde sauda sórelerinde boluyn qamtamasyz etudi tapsyrdy.

Túraqtandyru qorlarynda osy uaqytqa deyin jinaqtalghan azyq-týlik qoryn ónir naryqtaryna jetkizu jәne ony auyl sharuashylyghy jәrmenkeleri arqyly satylymgha shygharu túrghyndardy jetkilikti mólsherde qamtamasyz etuge әri kókónis jәne basqa ónimderdi qoljetimdi baghada satugha mýmkindik beredi. Búl sharalar jana jyl aldyndaghy negizgi azyq-týlik ónimderi baghasynyng kýrt ósuin tejeuge baghyttalghan.

Abai.kz