Siriyada Asad әuletining jarty ghasyrlyq biyligi ayaqtaldy. Búl oqigha tek Siriya ýshin ghana emes, býkil әlem ýshin tarihy manyzdy kezeng bolyp otyr. Elu jylgha sozylghan avtokratiyalyq basqaru men birneshe jylgha jalghasqan qandy qaqtyghystar jýzdegen myng adamnyng ómirin qiyp, milliondaghan adamdy tughan jerinen bezuge mәjbýr etti. Halyqaralyq qauymdastyq búl daghdarysty sheshu ýshin әrekettengenimen, búl ýderis óte bayau jýrip, auyrtpalyq siriyalyq halyqtyng iyghyna týsti. Eger sheshimder jedel qabyldanyp, jaghday der kezinde baqylaugha alynghanda, tragediyanyng auqymy әldeqayda jenil boluy mýmkin edi.

Siriya tarihy — halyqaralyq jýiening qazirgi zaman talaptaryna say janghyrtudy qajet etetinin aiqyn kórsetetin qayghyly mysal. Birikken Últtar Úiymy, eger iri derjavalardyng sayasy oiyndaryna tәueldilikten arylyp, shynayy beytarap әri jyldam әreket ete alghanda, búl qaqtyghystyng zardaptary әldeqayda az bolar edi.

BÚÚ-ny reformalau qajettiligi turaly pikirler songhy jyldary jii aityla bastady. Búl mәseleni kóterip jýrgenderding biri — Qazaqstan Preziydenti Qasym-Jomart Toqaev. Ol búl taqyrypty Doha forumynda taghy da qozghap, Birikken Últtar Úiymynyng tiyimdi qyzmet atqaruynyng manyzdylyghyn jәne orta derjavalardyng jahandyq mәselelerdi sheshudegi rólining artyp kele jatqanyn atap ótti.

Preziydent Toqaevtyng aituynsha, qazirgi әlemde orta derjavalar beybitshilik pen túraqtylyqty qamtamasyz etude manyzdy kýshke ainaluda. Sondyqtan halyqaralyq jýiening reformalanuy, sonyng ishinde BÚÚ-nyng tiyimdiligi men beytaraptyghyn arttyru, uaqyt talabyna say manyzdy qadam bolmaq.

«BÚÚ әmbebap úiym retinde adamzat ýshin óte qajet. Sebebi onyng balamasy joq. Ókinishke qaray, iri derjavalar әlemdegi beybitshilik pen túraqtylyqty tolyq saqtay almay otyr. Al býgingi ahual kóptegen eldi, sonyng ishinde Qazaqstandy da alandatady. Sondyqtan Birikken Últtar Úiymy reformalaudy qajet etedi. Iri derjavalar arasynda ymyralastyq boluy kerek dep sanaymyz. Olardyng kelisimge kele almauy saldarynan Qauipsizdik Kenesi tyghyryqqa tireldi. Qazaqstan siyaqty orta derjavalar aimaqtyq dengeyde, sonday-aq jahandyq kenistikte beybitshilik pen qauipsizdikti ilgeriletude óte manyzdy ról atqara alady», – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Suret: spiykerding jeke múraghatynan alyndy.

Sarapshylar Qazaqstan Preziydentining úsynystaryna qoldau bildirip, olardyng manyzdylyghyn erekshe atap ótude. Olardyng pikirinshe, Birikken Últtar Úiymynyng qazirgi qúrylymy men júmys qaghidattary býgingi kýnning kýrdeli talaptaryna tolyqtay jauap bere almaydy. Búl mәseleni zang ghylymdarynyng kandidaty Qazybek Dәuitәli de kóterip, BÚÚ-nyng reformalanuy — zamannyng basty qajettilikterining biri ekenin basa aitty.

«Birikken Últtar Úiymyn qazirgi tanda modernizasiyalau kerek, reformalau kerek, qayta qarau kerek degen súraqtyng kóterilui obektivti. Óitkeni shyn mәninde býgingi kýni Birikken Últtar Úiymy platformalar negizinde әlemdik gumanitarlyq krizisterge yqpal ete almay otyr, jetkilikti dәrejede. Mýldem joqqa shygharugha bolmaydy, onyng qúramynda týrli qúrylymdar bar, әrbir sala boyynsha júmys jasaytyn. Olar óz baghyttary boyynsha kәdimgidey, túraqty tegeuirinde júmys jasap otyr. Dese de búl mәsele, Resey men Ukraina arasyndaghy soghys bolsyn, basqa da qaqtyghystar bolsyn, Birikken Últtar Úiymy búl jerde bir eleuli yqpal etushi oryn dep aita almaymyz, ol dәrejege jete almay otyr. Sondyqtan da búny reformalau turaly úsynys oryndy dep sanaymyn, búl mәseleni qarau kerek, sonyng ishinde, mysaly, Qauipsizdik kenesine qatysty bizding preziydentimiz Qasym-Jomart Kemelúly Toqaev óz úsynystaryn aitty. Qauipsizdik kenesine kóbinese eng ýlken, alpauyt damyghan memleketter ghana kiretin. Ózderiniz jaqsy bilesizder, dauys beru qúqymen. Osyghan búdan bylay damushy memleketterdi kirgizu mәselesi, orta dәrejede damyp otyrghan elder mәselesin kóterdi. Meninshe búl da oryndy, óitkeni býgingi tanda әlemdik sayasatty tek damyghan memleketter ghana emes, sonymen qatar damushy memleketter, aldygha damysaq dep úmtylyp otyrghan memleketter de jasaydy jәne olardyng oryndy úsynysyn eskergen jón. Sonday memleketterding biri, mәselen, Qazaqstan. 21 ghasyrdaghy Birikken Últtar Úiymynda, ókinishke qaray, tendik prinsiypi joq. Eng ýlken alpauyt 6-7 memleket qana Qauipsizdik kenesinde dauys beru qúqyghyna iye, solar әlemning taghdyryn sheshuge qatysty sheshimder qabyldap jatyr. IYә, olar 20 ghasyrda júmys istegen mehanizmder, biraq 21 ghasyrda, ókinishke qaray, qazir júmys istey almay otyrghanynyng bir sebebi sonda. Ekinshiden, tek preziydentimiz úsynghanday, mýmkin, bastapqy kezende damushy elderdi qataryna qosu kerek, aldaghy uaqytta býkil elderde dauys beru qúqyghyna ie boluy tiyis. Biz osynday teng kommunikasiya ornatugha barmay, teng qaramay, әriptes retinde sanamay, úsaq memleketterding mýddeleri men qúqyqtary búzylady, dúrys diskussiya qalyptastyrmaydy. 21 ghasyr, meninshe, osynday ýlken ózgeristerdi qajet etetin taghdyr sheshti uaqyt bolyp tabylady adamzat tarihynda.

Álemde bolyp jatqan jaghdaylargha zer salyp, taldau jasaghan azamattar әdildik saltanat qúrmaghan jerde qaqtyghystar men qayshylyqtardyng jii oryn alatynyn atap ótude. Sondyqtan Birikken Últtar Úiymynyng ayasynda oryn alyp otyrghan mәselelerdi shúghyl әri tiyimdi sheshu qajet dep esepteydi. Búl tek úiymnyng bedelin arttyryp qana qoymay, sonymen qatar әlemde beybitshilik pen túraqtylyqty nyghaytugha yqpal etedi. Eger osy týitkilder óz sheshimin tapsa, jer betinde týsinispeushilikter men qayshylyqtar azayyp, zardap shegetin halyqtyng sany edәuir qysqarady. Álemdik qauymdastyq búl mәseleni nazardan tys qaldyrmay, birigip әreket etu arqyly ong nәtiyjege qol jetkize alady» – deydi.

Suret: spiykerding jeke múraghatynan alyndy.

«Keybir dýniyejýzilik jәne halyqaralyq qújattar tek qaghaz jýzinde qalyp qoyghan jaghdaylar bar. Keybir prinsipter oryndalmay jatyr. Mysaly, bizding preziydentimiz songhy uaqytta «Ádiletti Qazaqstan qúramyz, adal azamat tәrbiyeleymiz» dep aityp jýr. Osyghan sýiensek, dýniyejýzinde adaldyq pen әdilettilik birtindep joghalyp bara jatqanday kórinedi. Men búryn Birikken Últtar Úiymyna erekshe qúrmetpen jәne senimmen qaraytyn edim. Alayda songhy uaqyttaghy geosayasy ahualdar, qaqtyghystar, soghystar jәne pandemiya kezinde Birikken Últtar Úiymynyng әlsizdigin bayqaghanday boldym. Múnday syn saghattarda úiymnyng әlsizdik tanytyp qoyghany bayqalady.Bizde úighyrlarda maqal bar: «Mylqau bolsa da baydyng balasy sóilesin», deydi. Qazirgi jaghday da osyghan úqsas bolyp kórinedi. Mysaly, bir el ekinshi bir elge shabuyl jasasa, shabuyl jasaushy el damyghan memleket bolsa, Birikken Últtar Úiymy sol damyghan elding mýddesin qoldap sóilep jatqanday әser qaldyrady. Ádiletsiz jerde әrqashan qaqtyghys bolady, әdiletsizdik bar jerde soghys bolmay qoymaydy» – deydi «Úighyr Avazi» gazetining redaktory Ershat Asmatov.

Sarapshylardyng pikirinshe, qazirgi tanda Birikken Últtar Úiymy óz aldyna qoyylghan mindetterdi tolyqqandy orynday almay otyr. Úiymnyng tiyimdiligi tómendep, әlemdegi negizgi mәselelerdi sheshude yqpaldylyghy azayyp barady. Búl jaghdaydyng basty sebebi – geosayasy mýddelerding basymdyqqa ie boluy jәne ortasha derjavalar men iri derjavalar arasyndaghy tengerimsizdik. Osy túrghyda ortasha derjavalardyng rólin kýsheytuding manyzdylyghyn erekshe atap otyr.

Ortasha derjavalar, onyng ishinde Qazaqstan, Týrkiya, Malayziya, Ontýstik Koreya siyaqty elder, halyqaralyq arenada beytaraptyqty saqtay otyryp, manyzdy deldaldyq missiyalardy atqarugha qabiletti. Mysaly, Qazaqstan óz tarihynda birneshe ret yadrolyq qarusyzdanu boyynsha bastamalar kóterip, jahandyq túraqtylyqqa ýles qosqan. Sol siyaqty Týrkiya halyqaralyq kelissózderde belsendi ról atqarsa, Ontýstik Koreya ekonomikalyq innovasiyalar arqyly túraqtylyqqa yqpal etip keledi.

Dәl osy ortasha derjavalar Birikken Últtar Úiymy reformalarynyng qozghaushy kýshine ainaluy mýmkin. Olar beytaraptyq pen әdilettilik prinsipterin algha tarta otyryp, úiymnyng әlsiregen bedelin qayta qalpyna keltiruge jәne jahandyq mәselelerdi sheshude tiyimdi tetikterdi iske qosugha kómektesedi. Ortasha derjavalardyng birigui men belsendiligi halyqaralyq qauymdastyqty kóppolyarly jýiege bir qadam jaqyndatyp, BÚÚ-nyng bedelin arttyrugha mýmkindik beredi.

Suret: spiykerding jeke múraghatynan alyndy.

«Álemde kýrdeli mәseleler tuyndap otyr. Búl Ukrainadaghy soghys pen Tayau Shyghystaghy qaqtyghystargha baylanysty, sonday-aq Birikken Últtar Úiymynyng óz mindetterin tolyqqandy atqara almauymen de tikeley baylanysty. Múnyng sebebi – ortasha derjavalar men iri derjavalar arasyndaghy baylanystyng jetkiliksizdigi. Búl problemalardy sheshu jәne qauipsizdikti qamtamasyz etu mәseleleri ortasha derjavalardyn, onyng ishinde Qazaqstannyng da rólin kýsheytudi talap etedi.

Sonymen qatar, Preziydent Qasym-Jomart Toqaev sauda kedergilerine qatysty mәselelerdi erekshe nazargha alyp keledi. Búl kedergiler elder arasyndaghy sauda men ekonomikalyq almasudyng damuyna yqpal etpeydi, kerisinshe, elderding órkendeuine keri әser etedi. Qazaqstan ekonomikalyq damudyng tiyimdiligin tómendetetin týrli ekonomikalyq jәne tehnikalyq kedergilerge qarsy ekenin atap kórsetedi. Sondyqtan Qazaqstan sauda-ekonomikalyq yntymaqtastyqty nyghaytugha jәne elderding ózara tiyimdi damuyn qamtamasyz etuge mýddeli»,- deydi ózbekstandyq sayasattanushy Zakir Usmanov.

Gýlmira Syzdyqqyzy

Abai.kz