Áset Naymanbay HIH ghasyrdyng songhy jartysynan keyingi qazaq әdebiyetining kórnekti demokrat aqyndarynyng ishinde tamyljyghan kýi, el jýregin eljiretken sazger, әri nóserletken tókpe, suyryp salma – aitys aqyndyghymen erte tanyldy. Ári jazba әdebiyetimizding syrshyl, lirik aqyny boluymen erekshe kózge týsedi.

Áset Naymanbay qazirgi Shyghys Qazaqstan oblysynyng Qarqaraly audanynda 1867 jyly dýniyege kelgen. Áset 1904 jyldan bastap-aq Qytaygha baryp-kelip, aralasyp ómir ótkizgen. Ol 1916 jyldyng dýrbeleni kezinde auyldastarymen birge, bala-shaghasyn alyp, Tarbaghataygha qonystanghan. Sonan bastap әigili aqyn Áset Tarbaghatayda, Altayda, Ilede bolyp, әn men kýidin, ólen-qissanyng tuyn jelbiretip, osy bir qasiyetti ónerdi el ishine meylinshe nasihattaghan. Áyeli men balalary Tarbaghatayda, Búratalada el ishin yqtasyn etip, az ghana malmen kýn keshirgen.

Áset 1923 jyly jaz aiynda Iledegi qazirgi Qúlja audanynnyng Kókqamyr jaylauynda 56 jasynda dýnie saldy.

Aqyngha Sәtbay búlaghynyng boyyndaghy ol ózi qonyp jatqan qazaqy tatar
bayy Ghappary qajynyng júrtynan topyraq búiyrdy. Ásetting sýiegi sol
mandaghy Ylambura degen jerdegi Tasjota beyitine qoyylyp, basyna tastan belgi ornatyldy.

Áset ózin biyikke qanat qaqtyrghan ólkesi – Altay, Tarbaghatay, Ileni
«Ghaziz anam», «Qaysar panam» dep eng songhy tynysyna deyin jyrlaghan. Óz
sózimen aitqanda «ýsh jýzding Áset paqyr sel jorghasy» bolyp:

«Ertis, Syr, Edil, Ile ózenderim,
Tau ótpes alyp Altay, Tyani-Shaninan.
My dala, menireu shól, kýmis kólder,
Mekenim ertede elim irge jayghan.
Qúm qystau, ózen kýzeu, ólke kókteu,
Jaylauym jalpaq qarly Alataudan.
Oyda orys, órde qytay qonystasym,
Auylym bar aughangha da teuip barghan.
Jelghobyz sol ortanyng zar jaghymyn,
Tolqytyp toqsan bunaq әnge salghan.
Ishinde ósip-óndim Qyzay eldin,
Jerlerin Kýnes, Tekes mekendedim» – dep jyrlaghan. Mine, búl
Ásetting ósken jer, ósirgen elge arnaghan óshpes kónil kýii, mahabbaty.
Ásetti auyzgha alghanda, aibarlyghy men asqaq ýnin eske almaytyn qazaq
joq.

Osy Áset aqynnyng qay meshin jyl ekenin bilmeymin, әiteuir, bir apatty meshin jyly turaly óreli aitqan órnekti ólenin, 1945 jyldar el ishinen jazyp alyp jattaghan edim. Qazirge deyin eshbir baspa betinde jariyalanghanyn kórmedim. Áset Ilege kelgen song da kóp óleng jazghan. Ókinishke qaray, ol kezde halyqtyng kóbi sauatsyz, aitqany aitqan jerde qala bergen. Eger, búl bәiitti tolyq biletinder bolyp baspa betine jariyalasa, qayran aqynnyng aruaghy bir aunap týser edi. Mening esimde qazirshe shamaly júrnaghy qalghan eken. Halyq múrasy qalayda halyqqa jetui kerek-qoy degen oimen esime kelgenderin jazyp qaldyrdym.

Ýsh jýzding Áset paqyr sel jorghasy,
Adamnyng sirә toymas kóz dorbasy.
Búrynghy әulie ótken payghambarlar,
Allanyng jaratylghan shyn pendesi.
Qalyppyz aqyr zaman tar uaqytta,
Jalghannyng biz paqyrlar shermendesi.

Adamy búl jalghannyng otty jalyn,
Ólshemes aqymaqtar ózi hәlin.
Elirip jady-janjal búzyqtyqqa,
Ayamas malymenen týgel baryn.

Er boldy erejege ermegender,
Shat boldy ómirinde kýlmegender.
Túghyrdan osy kýnde toyat aldy,
Qaz túrmaq, qara qargha ilmegender.
Han bolyp, halyq biylep túra qaldy,
Ózining kim ekenin bilmegender.
Ya Alla, ya Múhammed, ya rasul,
Zamana qandayynan janasuly.
Peyili adamzattyng bek búzylyp,
Bireuge bireu qoydy jan ashudy.
Adamnan meyir shapaghat kóterilip,
Kedeyge baylar qoydy qarasudy.

Jút boldy meshin jyly tipti qatty,
Halyqqa jýdep jýrgen jaman batty.
Tórt týlik mal qyrylyp tau men tas ta,
Jaratqan jandy maldan ajyratty.
Myng qoymen myng jylqynyng biri qalmay,
Talay bay kedey boldy jalghyz atty.
Shirenip, shyrt týkirgen bay balasy,
Tamaqqa ashyqqannan kiymin satty.
Ashtyqpen alapat qos birge kelip,
Sol kýnder qiyndyqta ótip jatty.

Ashtyqtan biz shuadyq atty-jayau,
Kisidey shala-jansar, úiqyly-oyau.
Shaban at minbeytúghún myrzalardyn,
Qaghy emes shaqayynan kirgen soyau.
Pendening kórgen kýni boldy mýshkil,
Bermeseng ózing medet, ya, Qúay-au!

Jerine Shybartýbek qysta keldik,
Osylay jayymyzdyng jay shamasy.
El eken eki bolys Sart pen Dýngen,
Ár qazaq boldy әrkimning paydalasy.
Biz kelgen Taqiya, Jyng qystauynan,
Qars jer Búratala ainalasy.
Irgeli elge kirme el bolghan son,
Qazaqtyng malay bolmas qay balasy?!

Qúdaybergen Sәiduaqasúly Baqy by

Avtordys «Men tanyghan shyndyq» atty kitabynan dayyndaghan Álimjan Áshimúly.

Abai.kz