Abay jinaghyn janartudyng ózektiligi jayynda birer sóz

Ruhany ústazymyz – úly Abaydyng tughanyna 180 jyl tolatyn uaqyt tayap-aq qaldy. Keler jyl «Abay jyly»   dep atala ma, joq pa? Eger atalmasa, búl búryn-sondy eshqashanda bolmaghan «janalyq»! Ázirge tym-tyrys,  óli tynyshtyq. Yubiyley jayly eshkim de lәm-mim demeydi, biylik tarapynan da ýnsizsizdik. Joo-joq, dýrkiretip toy toylaugha shaqyrudan aulaqpyn. Sóz Abaydyng jinaghy haqynda. Ol – qazaqtyng bas kitaby bolyp keldi. Sol dengeyinde qaluy ýshin ony janartu kerektigi sózsiz. Qazirgi hәli: әrbir shygharmasyna zaman súranysyna say týsinik berilmegen, hakimning «Tasdiyq» degen basty enbegi óz atymen bólek jariyalanbay, әli kýnge «38-shi qarasóz» bolyp jýr. Osyghan Abaydyng jazylghan jyly belgisiz jәne datasy qate, yaghny «adasyp» jýrgen onnan astam tól ólenderin qosynyz.

Bir sózben aitqanda, Abaydyng tolyq jinaghynda oryn alghan aqtandaqtar bastan asady. Qúr sóz bolmauy ýshin tómende «Abay Krylov mysaldaryn qashan audarghan?» degen izdenisimde nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyn.

Abay orystyng aqyny I.A.Krylovtan 12 mysal-óleng audarghan. Kәne, qay jyly? Osy rette tyghyryqqa tirelemiz. Nege deseniz, Abaydyng barlyq jinaqtary «1898 jyl» deydi, al Túraghúl bolsa, ózining «Ákem Abay turaly» esteliginde «1894 jyl» deydi, әri ony naqty dәlel-dәiekpenen bekitip beredi. Sonymen, aiyrma tórt jyl. Dúrysy qaysysy? Tómende osyny jiti tekserip, yaghny datany naqtylap, songhy nýkteni qongha niyettimiz.

Aldymen Túraghúl deregin zeyin qoyyp oqiyq.  Túrash atalghan esteliginde: «Krylovtyng perevodtaryn 1894 jyly Fedorov degen uezdnoy elge kelgende, mening әkemning Lermontovtyng ólenderin perevod etkenin estip, әkeme aitty: «Siz Krylovty perevod etsenizshi, qazaqtyng úghymyna sol qolayly, jenil ghoy», – dep. Sodan keyin Krylovty perevod etip edi» dep mәlimdeydi.

Naghyz arqatirek derek, mine, osy! Túraghúl әkesi Abaydyng Krylov mysaldaryn qay jyly, nelikten audarghanyn qolmen qoyghanday anyqtap túryp aitqan. Onyng qatelesui mýmkin be? Joq, olay emes. Bertinde arhiv deregi – Semey oblysy әskery gubernatory, general-mayor Karpov qol qoyghan búiryq tabyldy. Onda: «Utverjdaitsya v doljnostyah po vyboru obshestva na trehletie s 1893 po 1896 goda Chingizskoy, Volostnago Upraviytelya – Ibragim Kunanbaev, kandidata po nem – Azimbay Tanyrberdin» (1893 jyl, 11 qyrkýiek) delingen. Túrash: «1893 jyly saylauda, bayaghy Orazbay men Kýntu taghy da biri Búghylygha, biri Múqyrgha shyghyp, qalghan eldi ózing ie bolyp qayyryp almasang bolmaydy dep halyq aqsaqaldary mening әkemdi bolystyqqa saylaghan» degen, sony arhiv rastap berdi. Sóitip, oyaz Fedorovty Abay bolystyq qyzmeti babymen kýtip alghany anyqtalyp otyr (Shynghys bolysy óz eli, sol sebepti el sharuasy pysyq jigit Ázimbaydan aspaghan, Abaygha tek jalpy basshylyq jasau men Semeyge baryp, esep beru ghana jýktelgenin aita otyrayyq).

Abay Aqshoqyda, qatty toryqqan 1892-1893 jj. Lermontov kitaby qolynan týspegen, ózining syrlas, múndasyn tapqanday bolghan.  Mine, Túrash «oyaz әkemning Lermontov ólenderin perevod etkenin estip» deuimen osy faktini bekitip otyr.

Qoryta aitqanda, Abay Krylov mysaldaryn 1894 jyly qotarghan. Oghan qylauday shýbәmiz joq. Áytse de, oqyrmannyng kókey týkpirinde kýmәn-kýdik qalmauy ýshin tekseristi jalghastyra týseyin.

1894-1895 jyldary Abay erding jasy elude, búl ózi asa bir mol jemis bergen uaqyt. Tól ólenderi onsha kóp bolmasa da, qara sózderin óndirte jazdy, «Eskendir» poemasyn tәmamdady, Lermontov pen Krylovtan audarmalar jasady. Oghan ónerpaz jastargha ústazdyq qylghan enbegin qosynyz (aqyndyq mektebi osy kezderi qayta jandandy).

Al, tórt jyl ótkende, 1898 jyly she? Senseniz, hәl-ahual mýldem basqa. Aqyndyq mektebi tarady, Abay el júmysynan aulaqtady (oyaz da ózge, Krylovty audarudy úsynghan Fedorov emes). Eng basty nazar audaru kerektigi –  búl Abay sabalghan jyl. 1898 jyldyng jazynda Kóshbiyke degen jerde, Múqyr saylauy kezinde. Ákemning jaulary «Abaydy úrdyq degen atyn kóterip múratyna jetti» deydi Túrash. Sol kýzde úly aqyn әigili «Ólsem, ornym qara jer syz bolmay ma?» ólenin jazyp, onda «qany qara bir janmyn, jany jara» deydi. Densaulyghy da, «auru jýrek aqyryn soghady jay» dep ózi mәlimdegendey,  alghash ret syr berdi (qan qysymy óle-ólgenshe mezi etti).

Osy aitylghan jәitterge oray, 1898 jyly Abaydyng Krylov mysaldaryn tәrjimalauy mýmkin emes dep tújyramyz. Búl men ashqan janalyq emes. Kezinde Ábish Jiyrenshiyn, Sәbit Múqanovtar jazghan, eskertken nәrse.

Aytpaqshy, 1898 jyly uezdnoy (oyaz) Fedorov emes, Danilov degen bolghan. Abaygha qamshy siltengen aty-shuly Kóshbiyke saylauy qarsanyn abaytanushy Ábish Jiyrenshin bylaysha aitady: «1898 jyly, Semey uezine qaraytyn elding bolys, biylerin saylaugha uezd nachaliniygi Danilov shyghatyn boldy degen habar el ishine dýnk ete týsedi» (Abay shygharmalarynyng bir tomdyq tolyq jinaghy. –Almaty, 1961. – 47-bet).

Abay mysaldardy 1898 audarghan dep kórsetu – qalyng júrtty shatastyratyn óreskel qatelik deuge kerek. Nege? Sebebi,  búl Abaydyng hakim biyigine shyqqan shaghy. Eng kólemdi enbegi – «Tasdiyq» (qazirgishe 38-sóz) traktatyna jany-tәnimen kirisui sózimizding aighaghy. Sondyqtan audarma, meyli, basqaday dýniyemen deyik, Abay shyqqan ruhany shyndy býrkemelep, tasalap tastau qiyanat – ruhyna auyr jaza bolady.

Sonymen, qaytalap aitayyq, Abay Krylovty 1898 jyly emes, onan tórt jyl búryn audarghan. Oghan ghylymy negizder jetkilikti. Yaghny Túraghúldyng «әkem 1894 jyly Krylovty perevod etip edi» degeni qúran sózindey shyndyq. Endeshe óreskel qatelikti nege týzetpeske?! Eger týzetpesek, oishyldyng evolusiyasyn dúrys tanyp-biluge qoldan kedergi qoyghanday bolamyz.

***

Endi aitylmay bir sózimiz qalyp barady. Ol – Abaydyng Krylovty alghashqy  ret 1880-shi jyldary  audarghandyghy, al 1894 jyly sony jalghastyrghandyghy. Osy payymgha dәlelder alayyq.

Abaytanushy qauym biledi, Múhtar Áuezov Abaydyng Krylovtan audarghan bes mysalyn erekshe joghary baghalaghan. Olar: «Esek pen búlbúl», «Qargha men býrkit», «Shegirtke men qúmyrsqa», «Pil men qanden», «Týlki men qargha». Al qalghan 7 mysaldy qatty synap, olargha Abay audarmasy bolmauy mýmkin degen kýdikpen qaraghan. Sebebi, aldynghy beseuding kórkemdik sheberligi joghary, keyingi jeteudiki tómen. Rasy solay, múny qaytip týsindirmekpiz?

Óz biluimde, songhylar 1880-1881 jyldiki, olar tyrnaqaldy audarmalar (Abay osy jyly jazghan «Jana zakon» óleni de kórkemdik dengeyi say emes degen jeleumen jinaqtardan syrt qalyp keledi). Búl jigit Abay aqyndyq tәjiriybe jinaqtaghan, әlem klassikterinen ýlgi alyp, ýirenushi bolghan shaq. Mysalgha «Ázim әngimesi» men «Masghút» poemasy Pushkinnen ýlgi aludan tuylghany ayan. Sol siyaqty Lermontovtyng eki ólenin tәrjimalaghan. Ájua, mysqyl, syqaqty jany sýietin Abay Krylov mysaldaryn ainalyp óte ala ma? Sirә da, joq. Onan ýlgi aluy hәm qazaqqa úghymdy saryndas-audarma jasap, tól tuyndy derlik ólenderdi dýniyege әkelui kýtuli zandylyq. Naqty fakti kerek deseniz,  «Esek» degen (mazmúny Shyghys elderinen alynghan) mysal-óleng Krylovta joq, ony Abaydyng tól shygharmasy demey kór.

Abay Krylovqa erterekten qúmartqanyna búl jalghyz dәlel emes. Abayda «Qargha men týlki» mysalynyng eki núsqasy bar. Búl neni bildiredi? Sirә da, birinshisi 1880-shi, ekinshisi 1894 jyly audarylghan. Eki mysaldan da ýzindi keltirip, salystyra otyrayyq.

Birinshi núsqa:

Boqtyqta taltandap,
Jan-jaqqa jaltandap,
Bir qargha jýr edi.
Bir jatqan irimshik
Kózine týsedi,
Kónili ósedi, – dep bastalyp, әri qaray irimshikti tistep alyp, aghashqa qonghan qarghany jem izdegen týlkining kórgeni, ony maqtaugha kiriskeni bayandala kele, mysal-ólen:

Kóp jerden qalqam-ay,
Qúmarym tarqamay,
Sizdi izdep kelip em.
Sýiinsin qúlaghym,
Tarqasyn qúmarym,
Ánine bir salshy,
Asyq bop kelip em.
Maqtaugha esirip,
Barynsha kósilip,
Yrghalyp qarq etti,
Irimshik salp etti.
Tap etti, shap etti,
Ap ketti qu týlki.
Antúrghan, sol túrghan
Jerinde bol kýlki, – dep ayaqtalghan.

Endi ekinshi núsqagha kóz salayyq. Ol:

Júrt biledi, kýledi,
Súrqiya tilding jamanyn,
Qoshametshilerding amalyn.
Sonda da solar qayda joq?
Eptep aitsa, eresin,
Artynan ókinseng de payda joq, – dep bastalyp, jogharydaghy sujet tyng úiqaspen bayandalala kele, sony:

...«Qalaysha bitken, yapyrmay,
Múrnynyz ben jýniniz!
Perishtening ýnindey
Dep oilaymyn ýniniz.
Osy kórikpen, búl jýnmen,
Ánshiliging belgili,
Úyalmay, qalqam, bir sayra,
Biz de alalyq ýlgini.
Qús tóresi bizderge
Siz bolarsyz bir kýni».
Basy ainaldy qarghanyn
Súmnyng aitqan sózine.
Quanghannan bórtinip,
Bir mastyq kirdi ózine.
Ózine bitken óneshin
Ayamastan qarq etti,
Irimshik jerge salp etti,
Is bitti, qu ketti, – dep ayaqtalghan.

Zeyin qoyyp oqysaq, songhy núsqanyng úiqasy әdemi, kórkemdik sheberligi kemel. Yaghny qalamy jýirik tәjiriybeli ústazdyng qoltanbasy menmúndalap túr. Demek, songhy núsqa 1894 jyldyng tuyndysy. Al, әuelgi (1880-1881 jj.) audarma mysaldar, Múhang aitqanday, kem-ketikten ada emes. Atap aitqanda, «Emen men shilik», «Qazagha úrynghan qara shekpen», «Jarly bay», «Ánshiler», «Ala qoylar», «Baqa men ógiz» ólenderining dengeyi «bizder tyrnaqaldy tuyndylarmyz» dep әigilep túr.

Qoryta aitqanda, Abay Krylov mysaldaryn eki kezende (1880-1881 jәne 1894) qotarghan. Keleshek jinaqtarda audarma mysal-ólender osylay eki merzimge bólinip jariyalansa, әdilettilik bolmaghy shýbәsiz.

Árham Ysqaqov 1909 jylghy Abaydyng túnghysh jinaghyna әkem Kәkitay korrektor bolghan dep jazady. «1906 jyly sapardan Kәkitay bir aida qayta oraldy. Korrektorlyq mindetin óz moynyna alatyn bolypty. Peterbordaghy baspahana bir baspa tabaq qaghazgha basyp, Semeydegi Ániyar ýiine jiberip túratyn boldy. Ániyar Kәkitaygha jetkizip túrdy. Kәkitay onyng qatesin týzep, qayta Peterborgha jiberetin boldy. ...Árip terushilerding qazaqtyng sózin úqpauynan qatesi kóp boldy, tolyq týzeuge mýmkindik bolmady» deydi Árham aqsaqal. Asyl múrada mәtindik qatening kóptigine, әriyne, arab gharipterin jetik bilmegen terushiler kinәli. Al, ólender, audarmalar datasynda ketken qatelikterge Kәkitay sebepker ekeni shýbәsiz. Ákesining uaqyt tyghyzdyghy jaghdayynda barlyq datany jalghyz ózi qoyyp shyqqanyn Árham esteliginen  estip-bilip otyrmyz.

Sóz basynda «Abay jinaghy – qazaqtyng bas kitaby» dedik. Sonyng hәline qaytyp oralayyn. Kóp qateler, eng bolmaghanda, kópe-kórneu óreskelderi týzetildi me? Joq, aita kórmeniz. Abay kitaby esh ózgerissiz, kenestik dәuirdegi jinaqtar ýtir, әrpine sheyin kóshirilip, qayta basyluda, qan jýgirmes, qatyp qalghan mumiyagha tayau demeske lajymyz joq. Býitip, asyl múrany sovettik dәuir tútqynynda qaldyra bersek, bәhra bolmaydy. Ózge is-sharalardyng bәri beker, aghayyn.

Hakimge eskertkishter qoyylar, ghylymiy-zertteu ortalyqtary ashylar, biraq onymen halyq pen Abaydyng arasy jaqynday almaydy. Abaysýier qauymgha eng keregi – týzetilgen, jana ýlgide dayarlanghan әri tirajy mol Abaydyng tolyq jinaghy! Sol kitaby arqyly jastardy dýniyege ústazdyng kózimen qaraudy ýiretu eng basty sharua degen pikirdemin.

Asan Omarov,

abaytanushy

Abai.kz