Tәuelsizdik kýni qarsanynda elordada «AMANAT» partiyasy úiymdastyrghan dәstýrli «Úly dala» respublikalyq shygharmashylyq bayqauy qorytyndylandy. Biyl әdeby sayys jazushy, qazaq balalar әdebiyetining klassiygi Berdibek Soqpaqbaevtyng 100 jyldyghyna arnaldy.

Óz sózinde Mәjilis Spiykeri, «AMANAT» partiyasynyng Tóraghasy Erlan Qoshanov Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev últtyq mәdeniyet pen әdebiyetke erekshe nazar audaratynyn atap ótti. Mәselen, byltyr Preziydent «Qazaqstannyng halyq jazushysy» ataghyn qaytardy, sonday-aq onyng bastamasymen kelesi jyldan bastap 23 sәuir Últtyq kitap kýni retinde atalyp ótiledi.

Suret: «AMANAT» partiyasy baspasóz qyzmetinen alyndy.

«AMANAT» partiyasy úiymdastyrghan «Úly dala» bayqauy Memleket basshysynyng últtyq әdebiyetke jýieli qoldau kórsetu jónindegi sayasatynyng jalghasy sanalady. Bizding bayqauymyz otandyq talanttardyng damuyna týrtki boldy. Biylghy bayqau balalar әdebiyetining klassiygi – Berdibek Soqpaqbaevtyng 100 jyldyghy ayasynda ótkizildi.  Memleket basshysynyng qoldauymen jyl boyy elimizde auqymdy is-sharalar ótti. Jazushynyng tughan jerinde enseli eskertkishi ashyldy. Parijdegi YuNESKO-nyng shtab-pәterinde Berdibek Soqpaqbaevtyng 100 jyldyghyna arnalghan konferensiya ótti», – dedi partiya Tóraghasy.

Erlan Qoshanov «AMANAT» partiyasy jas talanttardy, qarymdy qalamgerlerdi údayy qoldaytynyna basa nazar audardy.

«Bәrimizding oiymyz da, maqsatymyz da bir. Ol – elge qyzmet etu, memleketimizding bolashaghy ýshin ayanbay ter tógu. Al, memleketting mýddesi jolynda adal qyzmet etip, elding ruhyn kóterip jýrgen túlgha, ol – bizding Preziydentimiz Qasym-Jomart Kemelúly Toqaev. Bayqasanyzdar, Memleket basshysy osy ruh degen sózdi jii aitady. Ádildik, adaldyq, otan sýigishtik, enbekqorlyq, onyng ishinde adal enbek siyaqty qúndylyqtargha erekshe mәn beredi. Óitkeni, búl qúndylyqtar elding ruhyn kóteredi. Sizderding shygharmalarynyzgha da osy qasiyetter, qúndylyqtar, eldegi ong ózgerister arqau bolugha tiyis dep oilaymyn», – dedi Mәjilis tóraghasy.

«Úly dala» bayqauy besinshi mәrte ótkizilip, osy uaqyt aralyghynda iygi dәstýrge ainaldy. Biyl bayqaugha qatysushylardan kelip týsken shygharmalardy irikteu júmysy 1 tamyzdan 30 qazangha deyin jýrgizilip, aqtyq syngha 150 shygharma irikteldi. Onyng barlyghy aikyn.kz saytynda arnayy «Úly dala bayqauy» aidarymen ornalastyryldy.

«Poeziya» nominasiyasynda birinshi oryndy aqyn, adebiportal.kz jetekshisi Yqylas Ojayúly iyelendi. Ekinshi oryndy aqyn, jurnalist Múhtar Kýmisbek, ýshinshi oryndy aqyn, jurnalist Islam Qabulúly qanjyghalady.

«Proza» nominasiyasy boyynsha jazushy, pedagog Gýljan Qanatqyzy ýzdik dep tanyldy. Ekinshi oryndy jazushy, múghalim Ramazan Jetkizgenúly, al ýshinshi oryndy jazushy Toqtarәli Tanjaryq iyelendi.

«Balalargha arnalghan shygharma» nominasiyasynda Serikjan Núrbaqytúly jenimpaz atandy. Ekinshi oryn jazushy Aynúr Omarovagha, ýshinshi oryn aqyn әri teatrtanushy Ábil Núrislamgha búiyrdy.

«Dramaturgiya» nominasiyasynda birinshi oryndy dramaturg Qolghanat Múrat, ekinshi oryndy jazushy Rahat Álisher, ýshinshi oryndy aqyn Aqjan Amanjol iyelendi.

«Ádeby syn» nominasiyasynda Aqerke Asan jenimpaz atandy. Ekinshi oryndy aqyn, synshy Tileubek Batys, ýshinshi oryndy Arman Ádilbek iyelendi.

Sonymen qatar, Iliyas Jansýgirov, Sәken Seyfullin jәne Beyimbet Maylinning tughanyna 130 jyl toluyna oray taghayyndalghan «Ýsh bәiterek» arnayy jýldesi aqyn Almas Temirbaygha tabystaldy. Jazushy әri audarmashy Jadyra Shamúratova «Alash amanaty» arnayy syilyghyn iyelendi. Al Berdibek Soqpaqbaevtyng 100 jyldyghyna arnalghan arnayy syilyq aqyn, әdebiyettanushy Altynbek Mersadyqqa búiyrdy.

Ayta keteyik, bayqau ayasynda Berdibek Soqpaqbaevqa arnalghan kórme úiymdastyryldy. M. Tynyshpaev atyndaghy tarihiy-ólketanu múrajayynyng qyzmetkerleri Astanagha balalar әdebiyeti klassiygi shygharmalarynyng alghashqy basylymdaryn, qújattary men jeke zattaryn әkeldi.

Abai.kz