Tarihy shyndyq jәne kórkemdik tanym: aqyn Saylauhan Saghdoldinning «Jeltoqsan qaharmandary» atty poemasynyng estetikalyq mәni haqynda birer sóz. 

Aqyn, qogham belsendisi S.Saghdoldindy Shyghys júrtshylyghy jaqsy biledi desek, artyq aitqandyq emes. Sóz ónerining qúdiretin qúndaghynan boyyna sinirgen qalamger býginde qazaq ruhaniyatynyng aishyqty túlghalarynyng biri.  Auzy dualy, sózi uәli sóz zergerining shygharmashylyq ómir joly qoghamgha, jas buyngha ýlgi bolar ghibratty qúndylyq. Óleng sóz ólkesine qarshaday bala kezinen kelgen qalam iyesi qazirgi kýni ruhani-evolusiyalyq túrghydan kemeldengen bolmys iyesi әri abyz túlgha. Qazaqtyng has batyry, Halyq qaharmany Bauyrjan Momyshúly qart adamdy shal, qariya, aqsaqal, abyz dep tórt týrge bóletinin bilemiz. Atalghan qarttyng tórt aspektilerine bylaysha anyqtama beredi. Otbasy, oshaq qasynan úzap shyqpaytyn qartty – shal; әuletine aqyl-kenesin, baghyt-baghdaryn berip, birlik, berekesining shyraqshysyn – qariya; auyldyng qamyn oilap, namysyn biyik ústap, azamattarynyng mereyin asyryp, «tentegin tezge salatyn» qartty aqsaqal; elding sózin sóilep, últ mýddesin qara basynyng «meninen» joghary qoyyp, dau-damayyna aralasyp, ong sheshimine yqpal etip, el tarihy, syrly shejiresinen taghylymdy, túshymdy әngime órbitip, últtyq bolmys, ruh, sana tәrizdi qúndylyqtardy boyyna sinirip, qoghamgha atalghan izgilikterdi nasihattaushy túlghany abyz dep ataghan. Búl maqalamyzdy abyzdyq dәrejege kóterilgen, últ ruhaniyatynyng shyraqshysy, elining aqylmany, epik aqyn S.Saghdoldinning «Jeltoqsan qaharmandary» atty derekti taghylymdyq, patriottyq mәni tereng dastanyna arnamaqpyz. Tәu eter tәuelsizdigimizding baspaldaghy – 1986 jylghy «Jeltoqsan kóterilisinin» (oqigha emes – D.B.) tarihy baghasyn bergen, qaharman-bozdaqtardyng úly erligin әspettep, nasihattaghan keng tynysty epikalyq ruh jyry!

Ádebi, ghylymy proseste ómirshendigin joymaytyn negizgi teoriyalyq mәselelerding biri – tarihy shyndyq pen kórkem shyndyqtyng ózara ýilesimi tabuy. Kóptegen qalamgerler osy gormoniyalyq prinsipting nәzik iyirimderin týsine, atalghan qaghidany ústana almaghandyqtan tuyndylarynda olqylyqtargha jol beredi. Mysaly, tarihy shyndyqty býkpesiz, boyamasyz qaz-qalpynda berudi maqsat etip (búl negizi dúrys maqsút. Alayda...), tek úiqasyna ghana mәn berip /...Bir sózin bir sózine qiystyrar, Árbiri kelgeninshe óz shamasy... Abay/, shygharmasynyng kórkemdik boyauyn solghyndatyp alu nemese kerisinshe, kórkemdik aishyghyn, renkin arttyramyn dep tarihy shyndyqty tym «bezendirip» jiberu /...Ólenge әrkimnin-aq bar talasy, Sonda da solardyng bar tandamasy... Abay/ mәselesi oryn alatyny jasyryn emes. Sol sebepti tarihy shyndyq jәne kórkem sheshimning (shyndyqtyn) anyqtamasy, aiyrmashylyghy, ózindik úqsastyghyn týsine bilu qabiletin shyndap, tuyndy jazu barysynda eki qúbylystyng tepe-tendigin saqtay, sabaqtastyra bilu mashyghyn mengergeni abzal. Búl tújyrymymyzgha hәkim Abaydyng «Óleng – sózding patshasy, sóz sarasy...» degen tuyndysynda óleng sózding poetikalyq: teoriyalyq, kórkemdik (tarihy jәne kórkem sheshimine de), estetikalyq talghamy men jýiesine biyik talap pen talgham qoyyp, sózding «patshasy» poeziyanyng jana ýlgi, qalybyn, shartyn kórsetkenin mysal retinde tilge tiyek etuge bolady. Jogharyda sóz bolghan mәselelerdi tәjiriybelik túrghydan jýzege asyrudyng әdisi men әdisnamasyn da: «qiynnan qiystyrar er danasy» úsynady.

Aqyn S.Saghdoldinning bolmysyna daryp, týpsanasynda bekigen shygharmashylyq qabilet qalamgerding biologiyalyq jasymen birge ruhani-evolusiyalyq túrghydan kemeldenip kele jatqan prosess. Al izdenis bar jerde shygharmashylyq prosesting iyesi bir ornynda túrmaydy. Ilgerileydi, shygharmashylyq laboratoriyasynyng әleueti artyp, tanym (teoriyalyq, әdebi, tildik, tarihi, mәdeni, logikalyq, estetikalyq, t.b.) kókjiyegining ayasy, órisi keneyedi. Arqaly aqyn S.Saghdoldin osy baghyttaghy qalam iyesi.

Jogharyda hәkim Abaydyng sóz óneri, óleng sóz haqyndaghy tújyrymyn bekerge sóz qylmadyq. Abaydyng poeziyagha qoyylghan biyik talaby, estetikalyq ólshemi әrbir aqyn, aqynjandy túlghanyng әdistemelik núsqaulyghyna ainalugha tiyis. Sonymen qatar estetikalyq ólshemshart úghymyna da belgili maqsatpen arnayy toqtalyp otyrmyz. Estetika adamzat balasy ómiri, qyzmetining barlyq salasynda kórinis beretin kópqyrly qúbylys. Estetikagha súlulyq, kórkemdik, ainaladaghy zattar men qúbylystardy estetikalyq túrghydan týsinuge kómektesetin ghylym salasy dep tar maghynada anyqtama beretinimiz jasyryn emes. Búl úghym tek súlulyqty zerdeleuden ghana túrmaydy. Sebebi estetikanyn: әsemdik, asqaqtyq, tragediyalyq, komediyalyq, úsqynsyzdyq, qúldyraushylyq, súmdyq, beyberekettik, ýilesimdilik degen kategoriyalary bar. Búl maqalamyzda aqyn S.Saghdoldinning «Jeltoqsan qaharmandary» derekti dastanyn taqyryptyq, iydeyalyq, sayasiy-әleumettik, mazmúndyq túrghydan taldaumen ghana shektelmeymiz. Estetikalyq qúbylys, ólshem túrghysynan bagha beremiz, zerdeleymiz.

Sóz zergeri S.Saghdoldinning atalghan poemasyndaghy tarihy shyndyq pen kórkem shyndyq ýilesimin, dastandaghy keyipkerler galereyasynyng psihologiyalyq, tarihi, әdebi, sayasi, әleumettik jәne t.b. beynesin ashu, tanu, týsinu, nasihattau barysynda estetikalyq kategoriyalardyng atqaratyn qyzmeti zor.

Qalamgerding tuyndylaryna estetikalyq qúbylys arqau bolatynyn angharamyz. Áriyne taqyryp, iydeya, avtorlyq ústanym basty orynda ekenin bilemiz. Degenmen atalghan qúbylystardy jetkizu barysynda jogharyda sóz etken estetikalyq úghymdardy óz shygharmalarynda tiyimdi, útymdy qoldanady. Búl tújyrymymyz S.Saghdoldinning estet qalam iyesi ekenine birden bir dәlel. Qalamger shygharmashylyghyn estetika úghymynyng ólshemsharty qaghidatyna say zerdelesek, sóz zergeri S.Saghdoldin estet aqyn.

Tuyndyger S.Saghdoldin ózining derekti dastanynda tarihy derekterdi hronologiyalyq birtútastyq prinsiypi boyynsha logikalyq sauattylyqpen tiyimdi paydalanyp, tereng tanym, ritorikalyq oralymdy kesteli til arqyly óre biledi. Búl qúbylys derekti jyrdyng tarihy shyndyghyn aishyqtap, poemanyng poetikalyq quatyn, kórkemdik qúndylyghyn arttyrugha qyzmet etedi. «Jeltoqsan kóterilisindegi» tarihy oqighany óleng sóz janrynda ózindik stilimen jazu, jetkizu, interpretasiyalau arqyly tarihy shyndyq pen kórkem shyndyq úghymyn bir býtin kontekste tamasha ýilestire bilgen.

Jalpy bayandy azattyghymyz, túghyrly tәuelsizdigimizding alghashqy baspaldaghy – qasiretti «Jeltoqsan kóterilisi», onyng qaharmandary jayynda az aitylyp, jazylyp jýrgen joq. Qylyshynan qam tamghan, Qúdaysyz qoghamnyng nasihatshysy, kelmeske ketken Kenes ýkimetining otarshyldyq әmirshil-әkimshil jýiesine qaysarlyq, tabandylyqpen qarsy shyqqan qazaq jastarynyng erlik, órlik ruhy, qúrbandyghy arqyly qol jetkizgen azattyghymyz, «Jeltoqsan kóterilisi»,  onyng qayratker túlghalary «mәngilik» taqyryptardyng biri. Tarihtyng aqtandaq paraqtarynyng biri retinde óz baghasyn tolyq ala almay jatqany da jasyryn emes. Biraq «Almas qylyshtyng qyn týbinde jatpaytyny» belgili. Aqiqat almas kezdik tәrizdi «jarq etip» shyghyp, әr dәuirding perzentteri ózderining azamattyq ýnin bildirip, óz baghasyn beretini kәdik.

Shygharmashylyq ókilderi óz últynyng ruhaniyatynyn, tarihy prosesining shyraqshylary. Sebebi el tarihyn qogham ómirinde bolyp jatqan barlyq qúbylystar búl jandardyng nazarynan qalys qalghan emes. Qalamgerler (aqyn, jazushy, dramaturg), suretshi-mýsinshiler, sazgerler jәne taghy basqa óner iyeleri atalghan mәselelerge aralasyp, tanym dengeyinde ýnin qosatyny belgili.

Aqyn S.Saghdoldin da jeltoqsan qasiretining tarihy shyndyghyn, aqtandaghyn kórkem tanymnyng payymymen zerdelep, kesteli tilmen órnektep, tarihiy-hronologiyalyq dәiekti derektermen әidiktep jetkize bilgen. Keng tynysty epikalyq derekti dastannyng tuyndygerin epik aqyn retinde de tanydyq. Endigi kezekte, epik aqynnyng «Jeltoqsan qaharmandary» atty derekti dastanyn estetikalyq qúndylyq kategoriyalary túrghysynan zerdelep, tarihy shyndyq pen kórkemdik tanymnyng (sheshimnin) ýilesimin payymdasaq. Jogharyda estetikanyn: әsemdik, asqaqtyq, tragediyalyq, komediyalyq, úsqynsyzdyq, qúldyraushylyq, súmdyq, beyberekettik, ýilesimdilik degen qúramdas bólshekterine arnayy toqtalyp ótkenimizdi oqyrman qauym jaqsy biledi.

Derekti dastanynda aqiqattyng aq bayraghyn kótere bilgen epik aqyn S.Saghdoldin ózining poemasynda:

...Azattyq tanyn 300 jyl,
Ansaghan elim keshegi.
Qúldyqtyn kiyip qamytyn,
Ketirgen talay eseni.
Adam aitsa nanghysyz..., - dep, tarihy shyndyqty arqau etedi. Kóp jaghdayda tәuelsizdik mәselesin Kenes ýkimetining qúramyna engen kezenmen baylanystyratynymyz jasyryn emes. Biraq qazaq halqynyng patshalyq Reseyding bodandyq búghaugha týsken XVIII ghasyrdyng otyzynshy jyldarynan (dәlirek aitsaq, 1731 j.) bastalyp, XIX ghasyrdyng alpysynshy jyldarynda búl ýrdisting ayaqtalghanyn tarihy derekterden bilemiz. Bodandyq qamyt qazaq halqynyng barlyq baghyttaghy erkindigine túsau saldy. Akademiyk-jazushy M.Áuezov últtyq әdebiyettanu ghylymynda «Zar zaman» degen úghymdy (termindi) engizip, olardyng shoghyrly ókilderi retinde: Dulat Babatayúly, Shortanbay Qanayúly, Múrat Mónkeúly, Ábubәkir Kerderi, Alban Asan, t.b. ataydy. Dala danyshpandary sanalghan búl marghasqalardyng shygharmashylyghy patsha ókimetining otarshyldyq sayasaty, ezgisine qarsy quatty qúral retinde baghyttaldy. Tuyndyger S.Saghdoldin atalghan tarihy derekti poemasynda otarshyldyq ezgining seksen jylgha juyq uaqyt boyy emes, onyng tarihy osydan ýsh ghasyr búryn bastalghanyn sóz etedi. «Zar zaman» aqyndary ókilderi men sóz zergeri S.Saghdoldinning tuyndylaryndaghy ýndestik, oy sabaqtastyghy, tarihy shyndyqtyng kórkem tanymmen berilui beker emes. Sebebi tәuelsizdik úghymy qazaq halqynyng әrbir perzentine qymbat qúndylyq.

Myng toghyz jýz seksen alty,
Jyl kóktemi nauryz.
Óshpesteyin sonyna,
Salyp ketti auyr iz.
Ámirshil, óktem biylik kýsh,
Soqtyrdy qúiyn-dauyldy...
...Tabannan ótti yzghar, syz.
On altynshy jeltoqsan,
Qonaev týsti taghynan.
Biyligi ketti qolynan,
Basym bop sory baghynan...
...On jetinshi jeltoqsan,
Qys yzghary tabanda,
Narazylyq sheruin,
Bastady jastar alanda..., dep tarihy mәni bar derekti datalardy «sóilete» otyryp, tarihy shyndyqty kórkemdik qalypqa salyp jetkizedi. Sonday-aq /Myng jeti jýz jiyrma jas, Qalghany ajal oqpanda/;  /Kinәsiz kinә arqalap, Eki jýz úl, qyz sottaldy/; /Segiz myng bes jýz jas jandy, Qapasqa tergep tyqqany/; / Myng toghyz jýz toqsan bir, Jylynda baqyt tany atty/; / Azattyq tanyn 300 jyl, Ansaghan elim keshegi/; / Jiyrmasynshy ghasyrdan, Enshimiz alghan azattyq/; / Otyz ýsh toldy tendikke, Ter tógip jetken baq tangha/ degen tarmaqtardaghy derektik mәni bar jyldar men sandardyng berilui búl poemanyng tarihy shyndyghynyng apparatyn aishyqtap túr. Atalghan derekterdi epik aqyn S.Saghdoldin tarihiy-hronologiyalyq rettilik jýiesimen paydalana bilgen. Búl sóz zergerining tarihshy retindegi taghy bir qyryn aighaqtaydy.

...Qanghyp kelgen shýregey,
Ornyna Kolbin ornyqty.
Jaralghanda uyzgha,
Jarymaghan qaghynan... atalghan jyr joldary arqyly aqyn S.Saghdoldin poemadaghy súrqay keyipkerding ishki-syrtqy bolmys, bitimin, minez-qúlqyn, úsqynsyz portrettik sipattamasyn sheber týrde beredi. Demek búl tarmaqtardan estetikalyq kategoriyanyng biri – úsqynsyzdyq qúbylysyn angharamyz. Sonymen qatar dastangha arqau bolghan keyipker Kolbinning komediyalyq (búl da estetikalyq kategoriyanyng biri) beynesin «shýregeymen» paralelli qoy arqyly, metaforalyq tәsilmen jetkizedi.

Úsqynsyzdyqpen taqtiles (biraq úqsamaydy) kategoriyanyng biri – qúldyraushylyq. Ónerding bir týri sanalatyn sóz ónerindegi tarihy shyndyqty, kórkemdik, poetikalyq jýiening әleuetin, keyipkerler galereyasynyng bolmysyn ashuda, jetkizude estetikalyq kategoriyalar airyqsha ról atqaratyn faktorlardyng biri.

...Sanaspady halyqpen,
Solaqay, soqyr sayasat.
Taptady adam qúqyghyn,
Óktemdikpen tabangha... degen shumaq qúldyraushylyq úghymyna mysal bola alady. Halyq senim artqan, arqa sýiegen iydeologiya, biylik ókilderining ruhany túrghydan qúldyraghanynyng kórinisin ashy, ajua tilmen sarkazmdyq túrghydan sheneydi.

...Ayyp taqty, kinәlәp,
Nashaqor, búzyq, mastar dep.
Jazyqsyz jas jandaryn,
Jazalady qinady.
Karaqshy, búlar qaskýnem,
Ókimetke qastar dep.
Múzday qaru qúrsanghan,
Qara kýsh shoyyn bilekter.
Shyqqandy aldan shynghyrtty,
Armatur, saper, kýrekter.
Súp-suyq sumen atqylap,
Ayausyz soqty jastardy.
Ayuan pende, tong moyyn,
Ónsheng qara jýrekter.
Qazaqtyng aru qyzdary,
Júlyndy shashy, basylyp,
Qarusyz qayran ete almay,
Ayaqqa ary taptalyp,
Bas jarylyp kóz shyghyp,
Jatsa da jan joq, jan ayar,
Qanisher, qansyz qanpezer,
Qan tókti, suday aqtaryp.
Astan-kesteng dýniye,
Kenirdek qolda kerisken.
Ómir men ólim aiqasy,
Jan alyp, jan berisken.
Shynghyrghan ýnnen shytynap,
Jaryldy alang múzdaghy... degen jyr joldary arqyly epik aqyn S.Saghdoldin qazaq jastarynyng sol kezendegi auyr qasiretin súmdyq pen beyberekettik (haos) kategoriyasy túrghysynan jetkizip, tarihy shyndyqty kórkem tanymmen sipattaydy.

...Jeltoqsan suyq yzghary,
Jeldetip soghyp, teristen.
Qatigezdikpen ayausyz,
Qinady, azap shektirdi.
Órimdey jalyn jastardy,
Qyp-qyzya qangha bóktirdi.
Toghytyp malsha kólikke,
Laqtyryp qala shetine.
Tastaghan shaqta jalanash,
Keudege yza, kek túndy.
Kek túndy jýrek týbine... Qazaq jastarynyng zúlmatqa toly ahualy estetikanyng bir kategoriyasy – tragediyalyq sipat arqyly aqyn poemasynda kórinis beredi.

Epik aqyn S.Saghdoldinning derekti dastanyndaghy:

... «Elim» dep soqqan jýregi,
Namysty, arly, ibaly.
Jastarym beybit sherude,
Tәrtipti, zandy syilady...
...Qatigez kýshten qaymyqpay,
Qaterge tikken bastaryn.
Qayrat, Erbol, Lәzzat,
Sәbira syndy jastarym.
Erlikting jaqty alauyn,
Elimnin, batyr úl-qyzy.
Alasartpady adamdyq,
Ar-namys biyik asqaryn... degen joldarynan estetikalyq kategoriyanyng әsemdik, asqaqtyq degen ólshemsharttarynyng mysalyn bayqaymyz. Qazaq halqynyng ýsh jýz jyldyq bodandyq búghauynyng ýziluine sebepker bolghan: Qayrat, Erbol, Lәzzat, Sәbira jәne ózge de kóptegen jeltoqsanshy-últ qaharmandarynyng biyik bolmysy, qaysar minezi, órligi, erligindegi tarihy shyndyq derekti poemanyng altyn arqauy, jauhar jýlgesi. Tarihy shyndyq, kórkemdik qúbylys, әdebi, ghylymy teoriyalyq әdis-tәsilder, estetikalyq kategoriyalardyng barlyghy shygharmanyng sapasy, poetikalyq quaty ýshin qyzmet etetin faktorlar, qosymsha qúraldar ghana ekenin qaperimizden shygharmauymyz kerek. Tuyndygerding hәkim, aqyn Abay aitqanday, «qiynnan qiystyra bilu erligi, danalyghy» izdenisi, tәjiriybesi, mashyq, daghdysyna baylanysty bolady.

Derekti dastannyng sharyqtau shegi, kórkemdik sheshimi, prology:

...Yntymaq, birlik, dostastyq,
Eldikting – úly úiytqysy.
Beybit ómir tynyshtyq,
Tәuelsizdikting jemisi.
Endeshe, elim qazaghym,
Asudan asqar asa ber.
Órkeniyet eline,
Qaryshtap, qadam basa ber.
Tәuelsiz eldik túghyryn,
Biyiktey bersin bolyp tór,
Bayandy bolsyn baqytyn,
Kórkeyip mәngi jasay ber!... degen jyr joldary arqyly ýilesimdilik (estetikalyq kategoriyanyng taghy bir qúramdas bóligi) kategoriyasymen tәmamdalady. Sonymen qatar әsemdik, asqaqtyq qúndylyqtary da poemanyng songhy shumaqtarynda ózara sabaqtastyqta tamasha ýilesim tabady.

Qoryta kelgende, keng tynysty epik aqyn S.Saghdoldinning «Jeltoqsan qaharmandary» degen derekti poemasy últymyzdyng әdebiyetine qosylghan tәlimdik-taghylymdyq, patriottyq mәni tereng qúndy tuyndy dep payymdaymyz. Túrlauly tarihy bar qazaq halqyn tәuelsizdikke jetkizgen jeltoqsan qaharmandarynyng tarihy erligin nasihattaytyn ruh jyry. El baqyty jolynda ómirlerin arnap, sheyit bolghan jeltoqsanshy-bozdaqtargha, qazirgi tanda halqynyng azat ómirining kuәsi bolyp, ózderi de bayandy ghúmyrdyn  iyeleri bolghan ózge de jeltoqsanshy-qaharmandardyng qúrmetine arnayy jazylghan ruhany eskertkish. Halqyna bergeninen beretini әli de mol sóz zergeri, últ ruhaniyatynyng shyraqshysy, elining aqylman túlghasy Saylauhan Saghdoldinge quatty densaulyq, shalqar shygharmashylyq shabyt tileymiz! Asqary alasarmay, biyigi bәsendemey, «Muzasymen» (ómirlik serigi, bizding aq әjemizben) birge ghasyr ghúmyr sýrip, úrpaqtarynyng qyzyq-rahatyn kórip, el ruhaniyatyna qyzmet ete beruine shyn jýrekten niyettespiz!

Maqalamyzdy epik aqyn Saylauhan Saghymúly Saghdoldinnyn: «Alshang basyp jýrgenimiz qaharman úl-qyzdarymyzdyn, jaujýrek batyrlarymyzdyng arqasy emes pe!? Jeltoqsan qaharmandaryn jyl boyy jyrlasaq ta artyq emes, óitkeni osy tәuelsiz, baqytty ómirimiz ýshin biz olargha mәngilik qaryzdarmyz!» degen tújyrymymen tәmamdaymyz.

Dәuren Baqdәuletúly,

әdebiyet zertteushi, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi

Abai.kz