Biyl 1 nauryzgha qaraghan týni Qazaqstan birynghay UTC+5 uaqyt beldeuine ótken edi. Jana uaqytqa qarsy shyqqan túrghyndar petisiya jariyalap, qajetti 50 myng qoldy jinady. Jana uaqyt beldeui shynymen aghzagha ziyan ba? Búl súraqqa Astana Medisina uniyversiytetining Profilaktikalyq medisina GhZY ghylymy qyzmetkeri, petisiyany qarau jónindegi júmys tobynyng mýshesi Janna Núrbergen jauap  berdi.

− Janna Núrbergenqyzy, osy kýnge deyin uaqyt beldeuine qatysty týrli ghalymdardy tyndap keldik. Endi siz dәriger túrghysynan aitynyzshy, uaqyt beldeuin auystyru sheshimi dúrys boldy ma? Búl qazaqstandyqtardyng aghzasyna qalay әser etti?

− Jalpy uaqyttyng bir saghatqa shegerilui aghzagha aitarlyqtay kóp ózgeris әkelmeydi. Biraq qazir petisiya jariyalanyp, key túrghyndar uaqytty keri qaytarudy talap etip otyr. Olar týrli dәrigerler men ghalymdardyng sózderin algha tartyp, jana uaqyttyng adam aghzasyna ziyan ekenin dәleldegisi keledi. Múndaghy mәsele – halqymyzdyng basym bóligi erte jatyp, erte túrugha ýirenbegen. Sol sebepti olargha tannyng erte atqany qolaysyz. Saghat 22-de úiyqtap, 5-te túratyn kez kelgen adamnan jana uaqyttyng qalay әser etip jatqanyn súrasanyz, esh әser bayqamaghanyn aitady. Óitkeni olarda biologiyalyq rejim qalypty jýrip jatyr. Qalypty úiqy ýshin adam saghat 22.00-de úiyqtap qaluy kerek. Bizde týngi jýris kóp, saghat 2-ge deyin otyrady da, úiyqtayyn dese tang atyp jatady.

Rasymen de astanalyqtar qazir erte jatyp, erte túrudy ýirendi. Mysaly ózim kópbalaly anamyn, jer ýide túramyz. Búryn týngi 10-11-ge deyin dala jaryq bop túratyn, balalardy ýige kirgize almaytynbyz. Al qazir 9-da qaranghy týsedi, balalar ýide otyrady, uaqytynda úiqygha jatady, búl qay jaghynan alyp qarasang da ynghayly.

− Búl jerde Shyghys Qazaqstan halqy kóp shaghym aityp jatyr ghoy. Saghat 2-de tang agharyp ata bastaydy, úiqyny ashyp jiberedi degen uәj bar. Búghan ne deysiz?

− IYә, uaqtyly úiyqtau mәselesi Shyghys Qazaqstan halqyna da qatysty. Eger adam keshki 10-da úiqygha jatsa, tang 2-de atty ma, 3-te atty ma – azgha ony sezbeydi. Óitkeni tereng úiqyda jatqanda azghada melatonin gormony bólinedi. Sol melatonin aghzamyzgha jetkilikti kólemde jinalghan son, onyng ornyna stress gormony kortizol bólinedi. Kortizol bizdi úiqydan oyatady.

Qazir 2-de jaryq bastalsa, búryn 3-te tang atyp kelgen, aiyrmashylyq 1 saghat qana. Búryn oyanbaghan adamdar nege qazir oyanady? Múndaghy basty sebep – adamdardyng kesh úiyqtauy. Keshki 9-10-da adam aghzasy úiqygha dayyn túrady. Búryn saghat joq zamandarda adamdar kýnning atuy men batuyna say ómir sýrdi. Al biz qazir qaranghy batsa da, úiqygha asyqpaymyz, adamdar kóshede qydyryp jýredi, smartfon sekildi devaystargha nazar auyp ketedi. Sondyqtan aghza júmysyn birqalypty ústau qiyndady.

− El túrghyndarynda jana uaqytqa beyimdelu qalay ótip jatyr? Petisiya jazushylar songhy 4 aida sozylmaly aurular, diabet kóbeygenin aitady... 

− Onday statistika joq. Kerisinshe qazirgi tanda aurulardyng azangy bayqalady, әsirese stasionargha qaralu azayghan. Negizi salauatty ómir saltyn ústanbaghan, dúrys úiqy rejiymi bolmaghan adamdarda beyimdelu qiyndau ótedi. Uaqytynda úiyqtap, týnimen telefon qaramay, teledidar kórmey, dúrys rejimde úiyqtasa esh mәsele bolmaydy.

Jalpy úiqy – kez kelgen adam ýshin em. Dәriger retinde úiqynyng manyzdylyghyn búrynnan aityp kele jatyrmyn. Kýni boyy týrli emosiyany bastan keshemiz, ashulanamyz, sharshaymyz. Al úiyqtaghanda aghzamyz qalpyna keledi, qayta janarady. Tipti semizdik, dәrumen jetispeushiligi bayqalsa da, birinshi úiqyny retteu kerek.

Petisiyanyng bir jaqsy túsy – adam densaulyghyna basa mәn berilip jatyr. Petisiya bolmasa, adamdar dúrys rejimdi qolgha almay, «uaqyttyng auysqany ziyan boldy-au» dep oilap jýre berer edi. Qazir kerisinshe halyqqa densaulyqty kýtu turaly dúrys aqparatty jetkize alatyn mýmkindik tudy.

− Saghat beldeuin auystyrarda «Sirkadtyq yrghaq» úghymyn kóp estidik. Múny oqyrmangha qarapayym tilmen qalay týsindirsek bolady?

− Týngi uaqytta, qaranghy týskende aghzamyzda melatonin gormony bóline bastaydy. Ondayda adam esinep, aghza úiqygha dayyn ekenin bildiredi. Mening ýnemi aityp jýretin qaghidam – melatonin bólinip jatqanda adam bar sharuasyn tastap, úiqygha jatuy kerek. Týngi 12-den keyin tereng úiqy fazasy bastalady, melatonin meylinshe kóp bólinip, aghzamyz qalpyna keledi.

Mysaly, jas bosanghan әielderdi alyp qarayyqshy, bala kýtiminen úiqysy qanbay, kýni men týni auysyp ketedi. Týngi úiqy búzylghan, melatonin dúrys bólinbegen, saldarynan aghzada kortizol óte kóp bolady. Sol ýshin kóptegen jas analarda gormonaldy búzylys, artyq salmaq, stress, bosanudan keyingi depressiya bayqalady. Bәri sol kortizol gormonynyng әserinen, sirkadtyq yrghaqtyng búzyluynan.

Melatonin gormony barlyq jastaghy adam ýshin óte manyzdy. Petisiya jariyalaghandar ishinde bir әiel melatonindi biologiyalyq belsendi qospa týrinde ishuge bolatynyn algha tartty. Áriyne, qosymsha qabyldaugha bolady, biraq sintetikalyq melatoninge tәueldilik óte qauipti. Ol stresske, jýike jýiesining búzyluyna, úiqysyzdyqqa әkelui mýmkin. Onyng ornyna dúrys úiyqtap, tabighattyng ózi bergen dayyn melatonindi nege almasqa?

− Al jaqynda amerikalyq hronobiolog Mery Karskadon qazaqstandyqtar uaqyt beldeui auysqannan beri «jet lag jaghdayynda jýr» dep pikir bildirdi...

− Men olay aitpas edim. Óitkeni adamnyng biologiyalyq saghaty auyspaydy – kesh batqanda bizding aghza úiqygha dayyndalady, tang atqanda oyanamyz. Ýnemi solay bolghan. Bizding aghzamyzdy eshtene ózgerte almaydy. Basynda saghat beldeuin auystyrarda onyng densaulyqqa әseri zertteldi. Qazaqstannyng batysyna baryp-kelip jýrgen adamdardyng densaulyghynda esh aiyrmashylyq bolmaytyn.

Negizi M. Karskadon kóp nәrseni dúrys aitady. Biraq onyng aitqan faktileri búrmalanghanyn bayqap otyrmyz. Ol uaqyttyng bir saghatqa keyin shegerilui erte túratyn adamdargha ghana tiyimdi, al kóbine ynghaysyz dep aitqan. IYә, rasymen de amerikalyq ghalym densaulyqqa ziyan dep túrghan joq, tek erte jatyp, erte túratyn adamdargha ghana tiyimdi dep otyr. Onda problema nede? Densaulyq dúrystalsyn desek, kez kelgen aurudyng profilaktikasy – dúrys úiqy, dúrys tamaq, sport emes pe? Tipti uaqytty qaytadan búrynghy qalpyna keltirsek te, adamdar bәribir týnimen úiyqtamasa, paydasy bolmaydy. Búl jerde uaqyttyng bir saghatqa shegerilui densaulyqqa esh әserin tiygizbeydi. Tek qana adamdar densaulyghyn kýtudi bastap, rejimdi dúrystauy kerek.

− Petisiya avtorlarynyng saghat beldeui auyssa, kýn kózin kórmeymiz, D3 vitamiyni defisiyti kóbeyedi degen uәji bar. Múny qalay sheshemiz?

− Men D vitamiynin óte kóp zerttegen nutrisolog-mamanmyn. Naqty D3 dәrumeni aghzagha eki jolmen týsedi. Birinshisi – kýn sәulesindegi ulitrafiolet terimen janasyp, epiydermiske baryp sintezdeledi. Ekinshi joly – tútynghan tagham arqyly týsedi. Osy kýn sәulesinen týsken D2 men taghamnan alghan D vitamiyni qosylyp, aghzada D3 dәrumenin týzedi. Demek, adam tannan keshke deyin kýnning astynda jatsa da, D3 dәrumeni onaylyqpen payda bolmaydy. D3 dәrumeni sinu ýshin paydaly maylar, ýiding júmyrtqasy, balyq, sary may sekildi dәrumenge bay taghamdar jeu kerek jәne 15 minut dalada seruendese jetkilikti.

Taghy bir qyzyqty derek, tipti kýni ystyq Afrikanyng ózinde halyqtyng 80 payyzynda D3 dәrumeni tapshy. Óitkeni ol jaqta tamaqtanugha qatysty problema bar. Dúrys tamaqtanu bolmasa, kez kelgen biologiyalyq qospa, dәrumen kómektespeydi. Kýn sәulesining bir saghatqa azangy da D3 dәrumenining tapshylyghyna әkelmeydi. Múndaghy basty nazar – tamaqtanuda boluy kerek.

− Qazir dәrumender jarnamasy qaptady, ony óz betinshe ishe beretinder turaly aityp óteyikshi, dәrumen tandaudyng dúrys joly qanday? 

− Qazir biologiyalyq belsendi qospalardyng keng taraghan uaqyty. Kóptegen qospanyng arasynan sintetikalyq emes, tabighy týrlerin múqiyat tandau kerek. Mysaly miyneral, teniz baldyrlary nemese shópten jasalghan, jemis-jiydek pen kókónisterden jasalghandary bar. S vitamiyni sitrustan alynuy kerek, búl qymbat әri úzaq prosess bolghandyqtan, askorbin qyshqyly sekildi 200-300 tenge túrmaydy.

Qazir kóptegen dәrigerler kenestik jýiemen kez kelgen biologiyalyq qospany qúramyn teksermesten jazyp beredi. Tipti, emhanada infeksiyalyq aurumen auyrghan balagha askorbin qyshqylyn jazyp beredi. Askorbin qyshqyly – sintetikalyq ónim, yaghny tabighatta kezdespeytin, himiyalyq qospalardan jasalghan nәrse. Búl bizding aghzamyzgha qayshy, oghan tek tabighy ónimder ghana sinimdi. Sondyqtan, bilikti mamandardyng kómegine jýginip, tabighy qospalardy ghana alu kerek.

Birinshi kezekte – synama tapsyryp, defisitti anyqtap alu kerek. Mysaly S dәrumenin, D3, temir ishu kerek bolsa, onyng qansha kólemde qajettigin de bilu kerek. Al eger analiz tapsyrmay, qolgha týsken dәrumendi kishkentay dozada ishe berseniz, esh paydasyn tiygizbeydi, kerisinshe ziyan boluy mýmkin.

− Biraz ózekti súraqqa jauap aldyq. Súhbat sonynda oqyrmangha salauatty ómir sýru joldaryn aityp ótseniz...

− Profilaktikalyq medisinamen ainalysatyn dәriger retinde aitarym – bolashaqta den sau boluy ýshin, aurudyng aldyn alu ýshin, әdemi qartang ýshin eng birinshi dúrys tamaqtanu kerek. Auyzgha salghan asqa mәn beru kerek. Ekinshiden, dúrys úiqy rejiymi manyzdy. Odan keyin әriyne sport, fizikalyq jýkteme boluy kerek. Adam kóbirek qozghaluy kerek, kýnine 10 myng qadam jýrui kerek. Óitkeni adamnyng as qorytu-ishek jýiesi 10-12 metrge deyin sozylyp jatyr. Salystyryp qarasaq, adamnyng tútas boyynyng ózi eki metrge jetpeydi. Sol 12 metrden tamaq dúrys qorytyluy ýshin, toksiyn, shlak bolmauy ýshin qimyl-qozghalys óte manyzdy.

Jalpy qazir as qorytu, bauyr, ót, jýrek-qan-tamyr, diabet aurulary jasaryp keledi. Búryn ýlken kisilerde ghana kezdesetin aurular qazir jasóspirimderde, mektep jasyndaghy balalarda beleng alyp barady. Bәrining sebebi tamaqtanugha kelip tireledi. Dýkenderde himiyagha toly tagham óte kóp. Shyryn, fast-fud, jana tughan nәrestege beretin pureler, tәttiler – transmaylargha, kanserogendi zattargha toly. Mektep jasyndaghy balalar da kóshe taghamyna әuestenip, aurugha shaldyghyp jatyr. Búl bolashaqta adamdardyng ómir jasynyng qysqaruyna da әkep soghady.

Memleket tamaq qauipsizdigi ýshin is-sharalar jýrgizedi. Eng ózekti mәsele – energetikalyq susyndar edi, bizding úsynysymyzben 21 jasqa deyingi jastargha energetikalyq susyn satugha tyiym salyndy. Jaqynda veypting de satylmauy jóninde zang qabyldandy. Taghamdar qúramyna týrli himiyalyq zattar DSÚ bekitken norma boyynsha tәuliktik rúqsat etilgen mólsherde qosylady. Mәselen, qantsyz koka-kolagha aspartam qant almastyrghyshyn qosady, búl – Europa elderinde tyiym salynghan óte himiyalyq kanserogendi zat. Ony rúqsat etilgen mólsherde az ghana qosady. Biraq adam kýnine 0,5 l kolany mise túta ma? Kýnine 4-5 banka energetikalyq susyn ishetin tәueldi adamdardy bilemin. Sondyqtan adam óz densaulyghyn ózi qolgha alyp, dúrys tamaqtansa, dúrys úiyqtasa, qimyl-qozghalys jasasa, aghzagha artyq eshtene kerek emes.

Abai.kz