Sәrsenbi, 18 Jeltoqsan 2024
Ádebiyet 501 0 pikir 16 Jeltoqsan, 2024 saghat 11:26

«Ákem men Jәkem» - ózekti mәseleni kóteruimen qúndy!

Suretter: akzhol.kz, Habar agenttigi, Farabi Media - KazNU.

Jeltoqsan aiynyng 17-shi júldyzynda Astanada esim-soyy elge belgili jurnalist, publisist Arman Sqabylúlynyng «Ákem men Jәkem» dep atalatyn kitabynyng túsaukeseri ótedi.

Qoghamnyng ózekti mәselelerin qalammen týirep, oqyrmannyng oiyna sәule týsire alghan, qalamy – qaru, sózi – namysqa tirek bolghan agha-qalamger, ústaz-jurnalist Arman Sqabylúly biyl alpystyng asqaryna shyghyp jatyr. Osy rette biz Arman Sqabylúlynyng әriptesteri men zamandastarynan pikir súraghan edik...

Suret: akzhol.kz saytynan alyndy.

Azat Peruashev, Mәjilis deputaty, «Aq jol» dempartiyasynyng tóraghasy:

Biz shiyrek ghasyrdan asa uaqyttan beri dospyz!

– Arman Sqabylúly maghan eng jaqyn degen, syily dostarymnyng biri. Búl jәy qúr sóz emes, rasynda da ómirding talay qily kezenderinde bir-birimizge demeu bola bildik! Biz shiyrek ghasyrdan asa tanyspyz, dospyz.

«Basy qatty bolsa, ayaghy tәtti» demekshi, alghash tanysqanymyzda, men sayasy baghyt boyynsha óz kózqarastarymdy, pikirimdy alghash jariyalap jýrgen uaqyt edi. Ol kezde Arman «Habar» agenttiginin  jetekshilerining biri, «Jeti kýn» baghdarlamasynyng jetekshisi, bedeldi jurnalist. Mening key ústanymdarymdy, pikirlerimdi qatty synaghan jandardyng qatarynda boldy. Jalpy sayasat óz aldyna jeke auqymdy taqyryp. Negizi men qoghamdyq júmystarda, menimen kelispey, meni synaytyn, mening ýzengilesterim jariyalaytyn key taqyrypqa qarsy shyghatyn jandardy alghashynda jek kóretinmin. Biraq, sayasy tirshiliktin, sayasy ómirding zandylyghy sonday, esh ókpe, renish bolghan joq. Ár adamnyng jeke óz qúqyghy, qoghamda oryn alghan jaghdaylargha baylanysty óz jeke kózqarasy bar dep qabyldadym.

Biraz uaqyttan keyin, Arman Sqabylúly bizding baspasóz qyzmetin basqardy. Yaghniy,birge júmys jasadyq, qyzmet ettik. Búl uaqyt aralyghy kóp dýniyeni jana qyrynan ashqan mektep kezenindey boldy. Jasyratyny joq, bir-birimizben tәjiriybe almastyq, ýirengenimiz kóp boldy. Oilap qarasam, alghashynda meni syngha alghanynyng ózi dúrys ekenine kózim jetti. Keyin Armannyng ózi maghan kelip, sol kýnderdi eske alatynbyz. Qoghamdyq júmystyng ereksheligi – naqty sheshim qabyldaghansha, әrbir qyzmetker ózining jeke pikirin aityp, ózara ashyq týrde mәseleni talqylaytynbyz. Sol sebepten de, alghashynda bir birimizge syny kózben qaraghanymyzben, qazir bir-birimizdi demeushi jandargha ainaldyq.

Arman Sqabylúly ómirding auyr synaqtarynan sýrinbey ótip kele jatqan batyl jan. Adal azamat. Qanday jaghday bolmasyn, bir-birimizge bergen sózimizden, uәdemizden taymaghan jandarmyz. Sonymen qatar, Arman Sqabylúlynyng maghan únaytyn taghy bir qasiyeti – últshyl, qazaq eline degen mahabbaty, el ýshin, jer ýshin janyn bere alatyn, naghyz patriot jan. «Erim deytin el bolmasa, elim deytin er qaydan bolsyn» demekshi, Arman Sqabylúly el basyna kýn tusa baryn beretin jan. Naghys dos, qogham qayratkeri, bilikti jurnalist, qarymdy qalamger. Jas buynmen tikeley qarym-qatynas jasap,әrdayym ózining tәjiriybesimen bólisip, jurnalistika salasynda bolsyn, jazushylyq qyrynan da eng myqty degen maytalmandardy shyndaghan jetekshi ústaz...

Suret: Qanat Ábilqayyrdyng jelidegi jeke paraqshasynan alyndy.

Qanat Ábilqayyr, jazushy:

Tabyldy Dosymovtyng esimin tanytuda Arman aghanyng enbegi erekshe!

– Arman aghany bala kezden tanimyn. «Habar» arnasynda jetekshilik etken kezinen bastap, atqarghan әr qyzmeti nәtiyjeli shyngha jetti. Almaty oblysy, Rayymbek audanynan shyqqan әr jurnalist Arman Sqabylúlyn ýlgi tútady. «Jeti kýn» baghdarlamasynda bas jetekshi bolyp, sóz saptauy, syny oilauy, әmbebap jurnalist bola bilui kóp jangha ýlgi. Biz bala kezimizde osy Arman Sqabylúlyn, Serik Janbolat jәne taghy birneshe jurnalisterdi kórip, qyzyghatynbyz. Bizding óz jolymyzdy, mamandyghymyzdy tandaugha tikeley әser etken túlghalar.

Arman aghanyng jazushylyq qyryn alghash «Ókpelemeshi» kitaby arqyly bayqadym. Búl kitapty Arman Sqabylúly densaulyghy syr berip, qatty auyrghan uaqytynda jazghan bolatyn. Ómirining qyzyqty kezenderin, balalyq shaghyndaghy saghynyshqa toly uaqyttardy qaghaz betine týsiru oiy sol uaqytta payda bolghan. Yaghni, kitap qyzyqty, shaghyn әngime, esse formatynda jazylghan. Mening oiymsha, Arman aghadan Berdibek Soqpaqbaevtyng jazu stiyli bayqalady. Ádemi estelikterge toly kitap boldy. Eng alghash kitaptyng týpnúsqasyn ózim oqyp shyqtym, redaksiyalaugha alghash maghan bergen bolatyn. Yaghni, az da bolsa búl kitaptyng shyghuyna óz ýlesimdi qostym dep bilemin.

Arman aghanyng boyyndaghy erekshe daryny, talanty jurnalistika, kino salasynda bolsyn, jazushylyq qyrynan da tolyqtay bayqalady. Boyyndaghy adamgershilik qasiyetteri, dosqa degen adaldyghy, qamqor agha buyn retinde de erekshe ýlgi tútar jan.

Osy orayda, Arman Sqabylúly men Tabyldy Dosymovtyng dostyghyn erekshe aityp ótkim keledi. Tabyldy aghamyzdyng «Qyr balasy taugha qarap óspeydi, qyr balasy qol sozady aspangha», degen ólenining ózi dosy Arman aghany menzegendey. Tabyldy Dosymovtyng esimin qazaq eline jan-jaqty tanytuda Arman aghanyng enbegi erekshe.

Suret: Habar agenttigining «Taulyq Arman» derekti filiminen skriyn.

Bolatbek Qojan, jurnalist:

«Ákem men Jәkem» - óte bir ózekti mәseleni kóteruimen qúndy!

– Arman - óz oqyrmanyn tapqan qalamger. Ol derekti dýniyelerdi kórkem tilmen sheber jetkize biledi. Mysaly, «Egiz jýrek» hikayatyn oqyrmannyng bir demmen oqyp shygharyna kýmәnim joq. Bir qaraghanda, keshegi ýrkinshilik jyldardyng zaualy qarapayym, jatyq tilmen jetkizilgendey kórinedi. Armannyng sheberligi de sonda. Qazaqtyng qara sózin qúnary men sólinen aiyrmay qoldana biledi. Áldekimderdey әngimesin «sәndi tirkestermen» әlemishteuge әuestigi joq.

Sosyn shygharmalarynda Armannyng qúrmalas sóilemderdi qoldanudan qashatyndyghy bayqalady. Qysqa da naqty sóilemder oqyrmannyng úghymyna jenil. Qay әngimesinde de oqigha jelisi әdemi jymdasyp, jetelep otyrady.

Al «Ákem men Jәkem» әngimesi óte bir ózekti mәseleni kóteruimen qúndy. Aghayyn arasyndaghy bauyrmaldyq, meyirim siyaqty sezimder býgingi tanda boyymyzdan joghalyp barady. Sodan da bolar, әngimeni jýreging eljiremey, kózine jas almay oqu mýmkin emes. Qalamgerding óz oqyrmanyn izgilikke shaqyruy degen osy shyghar.

Qysqasy, Múqaghaly Maqataev, Berdibek Soqpaqbaev syndy talanttargha talbesik bolghan qasiyetti Narynqol topyraghy әdebiyet sýier qauymgha taghy bir sheber qalamgerdi syigha tartty dep aita alamyn. Tek Arman óz potensialyn әli de tolyq ashpaghanday kórinedi.

Studenttik kezde bir bólmede bir nandy bólisip jýrgen uaqytta, Tabyldy Dosymov, Ábubәkir Smayylov, Ádilet Baqqaraev, Ámirjan Qosanov, Serik Abas-shah jaqyn dostargha ainaldyq. Ákesi Sqabyl men anasy Tәbiya hanymnyng qolynan birneshe ret dәm tatyp, Narynqolda birneshe mәrte bas qosatynbyz.

Armannyng men únatatyn qasiyetterining biri – oiyndaghysyn kýlbiltelemey aitatyn turashyldyghy. Ózi últjandy, dostyqqa adal. Aynalasyn uytty әzilderimen baurap otyrady. Naqtylyqty jaqsy kóredi. Qysyr әngimege әuestigi joq. Múnyng bәri Sqabylday әkeden, Tәbiyaday shesheden, Jazushyday aghadan alghan ónegeli tәrbiyening jemisi der edim.

Materialdy dayyndaghan Arujan Bayjan

Abai.kz       

0 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1540
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 1869