Myna qyzyqty qaranyz: Iliyas Jansýgirov, Sәbit Múqanov, Ghabbas Toghjanov, Ánuar Álimjanovtar Ghaysha esimdi bir әielge kóp hat jazypty, sol hattardyng qoljazba núsqasyn tauyp edim, sizdermen bóliseyin.

Nege olardyng bәri tek Ghayshagha hat jazdy?

Ghaysha hanymgha jazylghan hattar

Hattar. Neshe týrli tereng oy men san qily kónil kýidi suretteytin osy bir syrly әlemde kimning jýrek sózi aitylmady deysiz? Adamzat balasy tehnokrattyq zamangha iyek sýiemey túrghanda qarym-qatynastyng eng keremeti aq qaghaz ben qara siya bolghany shyndyq. Ásem oilardy, aqjarma tilekter men aghyl-tegil sezimderdi jerding myna betinen ana shetine jetkizetin hattar legi keshegi kýnderding kuәgeri ekenin úmytqan joqpyz. Úly Tolstoy Chehovqa jazghan bir hatynda: «Bәrin oilap tabugha bolady, tek psihologizmdi oilap taba almaymyz», - dep jazghany bar-dy. Osy bir salmaqty sózdi, әriyne, bir danyshpan kelesi bir talant iyesine hatpen jetkizdi. Búl da bolsa qúsny hattardyng kókjiyegining kendigin, onyng oidy túsamay, erkin samghatatynyn bildirmek.

Ghylym ordasyndaghy ortalyq ghylymy kitap­­hanagha ornalasqan «Siyrek kezdesetin kitap­tar, qoljazbalar jәne últtyq әde­biyet» bólimine bas súqqanymyzda, onda­ saqtalghan últymyzdyng birtuar aza­mattarynyng óz qolymen jazghan hat­tarynyng týpnúsqasyna kezdestik. Aldy­myzda jatqan sarghayghan paraqtar keshegi Iliyas Jansýgirov, Sәbit Múqa­nov, Ghabbas Toghjanov, Ánuar Álim­ja­nov­tar­dyng Ghaysha esimdi kisige jazghan hattar legi­ edi. Búl hattarda ne jazyldy, neler ai­tyl­dy eken degen súraq bizdi әri qaray jete­ley berdi. Endi sol hattardy paraqtap kórelik.

Jazushy Sәbit Múqanov Ghayshagha jazghan bir hatynda bylay depti:

«Qúrmetti Ghaysha hanym!

Ghúmar abzigha, sizge, balalargha Mariyam ekeumiz moskvalyq sansyz sәlem joldaymyz.­ Bәrinizding de densau­lyq­ta­rynyzgha, baqytty bolularynyzgha tilek­tespiz. Biz osy Moskvagha avgusting 10-y kýni úshyp keldik. Odan búryn men Qytay­da­ bolghanmyn: 20-mayda bolgham da, 22-iilide­ Jar­kent arqyly Almatygha kelgem, Odan múnda – Moskvagha kettim. Siz ekeumiz Qytay­gha úshar aldynda ghana Almaty kóshe­sinde jolyqtyq. Siz maghan songhy jyl­darda baylanysymyz ýzilip ketui turaly­ ókpe aittynyz da, qaytadan taby­sugha ýiinizge shaqyrdynyz. Men baru­gha uәde berdim. Sol kýnning ertenine oida­ joqta Moskvadan: «Tez keliniz, Qytay­gha barasyz» degen telegramma aldym da, úshyp kettim. Sondyqtan ýiinizge bara almaghanyma mynnan bir keshirim ótinem! Búl hatty jazyp otyrghan sebebim, Almatygha oktyabriding basynsyz qaytpaymyz: Moskvada, Leningradta, Petropavl, Kókshetauda júmystarym bar, al qazir sizben sóilesip alayyn, shygharmashylyq bir sóz bar.

Siz ben biz, qúrmetti Ghaysha hanym, әuel­den tvorchestvolyq iste kezdesip, tanys­tyq ta, sol arqyly dos bolyp kettik qoy.­ Ol dostyqtan әldenendey «taghdyr» bizdi­ songhy jyldarda aiyrdy. Sizding qalay­ qabyldaytynynyzdy bilmeymin. Men ózim túrpayy sóz aitqangha keshirim ótinem, svolochi-taghdyr bizding aramyz­da­ әli de kýneltip jýrgenine, songhy jyl­darda kózim jetti. Bizdi aiyrghan sol­ «taghdyrlar». Qazirgi sizge jazghaly otyr­gha­nym ol turaly emes, basqa. Qytayda men­ 63 kýn boldym. Búl bir, búrynghysy da, bolashaghy da ghajap el eken. 63 kýnde biz onyng nebir tamashasyn kórdik. Men kór­gen-bilgenning bәrin kýndeligime jazyp jýr­dim. Endi sol «kýndelikti» әdebiyet týri­ne keltiruge tyrystym. Búl shamasy, 15-20 baspa tabaqtyq kitap bolady. Osy­ kitapty «Drujba narodov» basamyz­ dedi. Redaktory – Lavrenev, zamy – Chagin maghan dos adamdar. Búl kitaptyng audarushylyghyna, men sizdi shaqyrghym keledi. Ol oiymdy redaksiyagha aittym da. Olarda qarsylyq joq. «Noyabride berseniz – yanvarida, dekabride berseniz – fevralida basamyz, 18 baspa tabaqtay ala alamyz», deydi.

Sizden ótinish: osyny oilanynyz da, riza­ bolsanyz maghan telegramma beriniz. «Kýn­delik»-ting basyn sizge men Moskvadan jibe­rem de, ayaghyn oktyabride berip bolam. Siz­ jibergen materialdy audara beresiz. Redak­siya qalamaqynyzdy audaryp bolghan song tóleydi.

Oylanynyz. Jauap kýtem.

Joldastyq sәlemmen – Sәbiyt,

Moskva, gostinisa «Moskva» 955, telefon, - K-2-29-55». Biz hattyng ishinde ne jazylsa, sony osynda qaghaz betine týsirdik. Qalay degenmen, búl sol kezde aty dýrkirep túrghan jazushynyng bir mezettik kónil kýii, jýrek sózi.

Jazushy kelesi bir hatynda: «Q. Ghaysha! Sizge myna kitaptyng eki glavasyn jiberem. Qalghanyn keyin. Eger týsiniksiz bolsa mәshinkege bastyrugha bolady» degen ótinishin aityp, astyna qolyn qoyypty.

Taghy bir hat orys tilinde jazylypty. «Sh. Songhy – VIII-taraugha ýlgermedim. Men ony Moskvada jasaymyn. Jiberuge uaqytym bolmasa, ony Moskvagha audaryp beruinizdi súraymyn. Kill romandy (ony povesti dep ataugha bolady) osynda orys tilinde shygharghysy keledi. Dәleldi ayaqtanyz. Stili birligi ýshin ... songhy taraudy ekinshi ret audaru kerek. Siz meni Moskvagha auystyrasyz dep ýmittenemin. May aiynda Moskvagha ketkenge deyin ony kórmeytinim tym ókinishti.

Sәbiyt. 11/II-37.

Audarmasy men týpnúsqasyn Lukashev joldasqa berinizshi. Ol maghan jiberedi».

Sәbenning Ghaysha hanymgha jazghan ýshbu hattary, mine, osylay syr shertedi. Oqy kele hattardan sol dәuirding ýnin, kelbetin, ziyalylardyng bir-birimen tyghyz baylanys­ta­ bolghanyn týsinemiz. Hattar, hattar...

Kelesi hat iyesi – Qúlager aqyn Iliyas Jansýgirov.

Iliyas Jansýgirovting alghashqy haty bylay bastalady:

«Ghaysha hanym!

…biylet alu shataq bolyp, men keshe jyilysqa bara almadym. Ekinshi jaghynan «Na toku»-dan keyingi tórt bólimdi kóshirip berip keteyin dep oilap em, ony da bitire almadym. Býgin shyghyp baram. Marttyng 20-25 shamasynda Ghabbas Moskvagha keletin boldy, «Na toku»-dyng jalghasyn sodan jiberermin. Mening …turaly nendey mәlimetter kereksinesiz sony aityp, maghan býgin-erteng hat jazynyz, Ghabbas arqyly jibereyin. Álmanaq basqarmasyna jolyghyp, «Na toku»-dyng audarmasyna shart jasanyz. «Krasnyy novi» jornalyna da osy siz audaratyn bólimi basylatyn boldy. Sizden alarsyng dep osyndaghy Altayskiy degenge aityp kettim.

Hat kýtem. Almatygha barghan song da jazarmyn. Apreliding ayaq kezinde taghy kelem.

II/12-36».

Hatty oqy kele Ghaysha hanymdy әldebir lauazymdy kisi me degen oigha qalasyz.

Kelesi hatqa kezek berelik.

«Qadirli Ghaysha hanym!

Moskvagha toqtamay ótip kettik. Ýsh kisi keldik. Beyimbet … pen qabaryz Qadyr qasymda. «Joldastardy» alyp kelip edim. Qaytqan song qaldyramyn. Mynda 17/II deyin bolamyz. Moskvada biz az uaqyt bolamyz. Ýiinizge kóp sәlem. Fatima kóp-kóp sәlem aitty.

Qúrmetpen: Iliyas

12/II-1936».

Jansýgirov Ghaysha Shәripovagha jazghan kelesi hatyn orys tilinde jazypty.

«20 Nauryz, 1931 j

Qúrmetti Ghaysha!

Hatynyzgha kesh jauap bergenim ýshin keshirim súraymyn. Men issaparlarda boldym. Gneper sózge jaqynyraq: sizding úsynysynyz, әsirese meni quantty. Siz ýlken mәdeny júmys istep, últtyq әdebiyetting baylanysyn jedeldetuge atsalysudasyz. Men búl mәseleni tiyisti úiymdardyng aldyna qoyyp, FOSP audarma burolaryna, әsirese sizderge habarlasudy tapsyrdym. Biraq men sizderge qazaq әdebiyetinen biraz kitaptar jibergim keldi, biraq osy jerden atyn ataytyn birde-bir kitabyn tappaghanyma seniniz:

«Kolhoz» – Maylinning әngimesi

«Tulaghan tolqynda» Mýsirepov (roman)

«Jana jolda» (esse) Jansýgirov

«Tanbalylar» – Tilepbergenov

Búl kitaptar Almatyda joq. Dýkende Moskvada (Kuznes. Most) basylym joq­ dep esepteymin. Eger joq bolsa, OGIZ dýkenine jәne «Qyzyl-Orda taula­ryn­da» dep jazugha bolady. Men búl kitap­tardy kezdestirsem, mindetti týrde sizge ji­be­re­min. Onyng ýstine bizde poeziya erekshe damy­dy. Eng dúrysy..., múny siz arqyly jasau­gha bola ma, әlde dosynyz jasay ma? Jaq­syraq ... piesalarda, siz oghan qalay qaraysyz?

Siz búl manyzdy tapsyrmany tastamaysyz dep ýmittenemin...

Audarmanyzdy oqydym – Bayaminning әngimesi óte jaqsy! Siz búl júmysty jalghastyrasyz. Biz bәrine dayynbyz...

Iliyas».

Ghabbas Toghjanovtyng da Ghayshagha jazghan hattarynyng týpnúsqasy osy derektermen birge atalghan ortalyqta saqtauly túr. Biz oghan da kóz jýgirtip kórdik.

«Qúrmetti Aysha!

Biz sizding pәterinizdi basshylarymyzben kelistik: sәuir aiynda olar mamandardyng ýiinen 3 bólmeli pәter beruge uәde berdi (meniki siyaqty), Andronnikov qazir joq, ol Mettpen sóilesti, kýnderding birinde ol ketip qalady. Moskva ýshin ol jeke sóileskisi keledi ...

Men sizge hat jazamyn, mýmkin sol uaqytqa deyin Andronnikov keledi, sodan keyin men sizding oilarynyz turaly onymen kelisemin.

Qazir onkýndikke dayyndalyp jatyrmyz. Sonday kýnderding birinde ortalyq jurnaldargha materialdar jiberemiz. Sizge Maylin turaly maqala jazu tapsyryldy.

Maylin men Jansýgirov qazir Mәskeude bolsa kerek – tolyq aqparatty solardan alugha bolady.

Sәuirding birinshi jartysynda Mәskeuge keteyin dep jatyrmyn, eger pәter osy uaqytqa deyin dayyn bolsa, onda siz kelgenshe bir joldasymyzdy (boydaqty) uaqytsha ornalastyramyz, ol bos emes – әitpese, bizding jaghdayda , olar sheshimsiz pәter ala alady.

Sizding kelgeninizde mening jeke pikirim mynau: eger siz men joqta kelseniz, búl ynghaysyz jәne on jyldan keyin (mamyrdyng ayaghynda) kelgeniniz dúrysyraq ekeni anyq.

21/II-36.

21-4-36. Qúrmetpen, Toghjanov».

Ghabbas Toghjanovtyng qoljazbasyndaghy hattyng kelesi betinde myna sózder bar.

«Sәlemetsiz be, Ghaysha hanym!

Sizding mazmúny men kólemi jaghynan qys­qa da núsqa hatynyzgha ashulanugha haqym­ bar ma? Sizdi kóp súraqpen kómip tas­tay­ ­alamyn: onkýndik nelikten qarashagha auys­tyryldy?.. Qazaq әdebiyetshileri qonaq­tardy – maydangerlerdi Qyzyl Alan­daghy Jenis sheruinen keyin sharshap-shal­­dyqqan kýiinde kýtpegen jerden qarsy aluy mýmkin. Kimder, qanday audar­mashylar júmyssyz jýr? Mýmkin olar – shaqyrylghandar әdettenbegen shyghar?­ Biraq Áuezov ózining maqalasynda («Kom­somoliskaya») qúdiretti gýldenu tura­ly­ aitty ghoy. Demek audarmashylar jú­mys­syz­ otyrmauy kerek.

Nelikten alimanah jylda shygha­ryl­maydy?

(sóilem týsiniksiz)

Bastysy, óziniz qyzyqty birdene jaza aldynyz ba?

P.Kuznesov ne istep jýr?

Omardyng hali qalay? Oghan shyn jýrek­ten sәlem aitynyz. Ásiyagha synaqty sәt­ti­ tapsyruyna tilektespin. Nadya meni­ aghylshyn tiline ýiretuge dayyndal­syn».

Aqyn Ábu Sәrsenbaevtyng da Ghaysha Shәripovagha jazghan izetti hatyn oqyr­man­gha úsynayyq.

«Qúrmetti Ghaysha apay,

Sәlem sizge alystan. Moskvadaghy júmys­­tardy bir ynghaylap kelip, Pere­le­kiy­no­da jatyrmyn. Redaktor da, ózimning bir may­­dandas joldasym da (jazushy) oqyp shyq­­ty. Pikirleri óte jaqsy. Orta jastaghy bala­­lar ýshin yqshamdap shygharmaq. Til jaghy­­nan, anyghyraq aitqanda, bir sózding sol­ aq abzasta әldeneshe ret qaytalanuy jónin­de ghana zamechaniyeleri bar. Búlar, әsire­se aldynghy bólimderinde. Mysaly, pro­logtyng ekinshi abzasynda (1 bet) jolyn­da alty ret qayta­langhan «nosilky nesli» degender bar­ eken. Olar redaksiya ýstinde týzeledi ghoy.­ Redaktor iske kiristi. Biraq úzaqqa sozar­ týri bar (Redaktor sol resenziya jazatyn Vlekova), shartty redaksiyadan keyin jasamaq. Sizdi shaqyrudyng keregi joq desedi. Anau bir jarym glavanyng audarma­syn jibergen ekensiz. Aparyp berdim.

Ghaysha apay, sizden eki týrli ótinishim bar. Biri anau Skolkovskayanyng redaksiyasynan keyin qoljazbany әbden bir múqiyat oqyp­ shyghynyz. Tәjiriybesi joq, jas adam ghoy, býldirip jýrmesin.

Ekinshi, óndey-óndey jýrip engizgen óz­­ge­ris­terimiz 25 payyzdan asyp ketken tәrizdi.

Býgin … shart pereizdanie emes, jonqa nәr­­­se retinde qaytadan jasanyz degen ti­lek­­­ bildirdim. Toghyz taraugha ýlken-ýlken óz­­ge­­­rister engizilip, bir tarauy tútasymen qay­­tadan istelindi. Siz de osyny talap etiniz.

Qosh bolynyz. Hat kýtem.

Qúrmetpen Ábu.

Adresinizdi bilmegen song izdat-vo joldadym».

Endeshe, biz sóz sonynda qazaqtyng mar­­­­­qasqa túlghalary birinen song biri hat jaz­­­ghan Ghaysha hanymnyng kim bolghanyn oqyr­­­man esine sala keteyik. Ol 1901 jyly Qazan­ qalasynda tughan. Audarmashy. Qazan­ uniyversiytetinde bilim alghan. Keyi­ni­­­­r­ek tatar­ júmysshylar teatrynyng әrtisi bolghan. Talantty Ghaysha Mәskeude Jo­­­­ghar­­­­­ghy­ sotta audarmashy bolyp qyzmet iste­­gen.­ Osy uaqyttan bastap tatar, bash­­qúrt, qa­zaq jәne qyrghyz tilderinen orys­ tiline au­darmashy retinde әdeby qyz­metin bas­tay­dy. Jogharydaghy hattar dә­lel­de­gendey Ghaysha Shәripova qazaq jazu­shy­larynyng shy­­gharmalaryn, onyng ishin­de Múhtar Áuezov, Sәbit Múqanov, Iliyas Jansýgirov siya­q­ty qalamgerlerding tuyn­dy­­laryn ­au­da­­rugha qatysqan. Qalay desek te,­ Ghaysha hanymgha jazylghan hattar legi bizge sol kez­degi uaqyttyn, sol qoghamnyng beynesin kóz aldymyzgha әkeledi. Hattar tolastamasyn.

Dýisenәli Álimaqyn

Abai.kz