Bizde qit etse «halyq ózgeriske dayyn emes» dep shygha keletin әdet bar. Áldebir sayasi, әleumettik, ekonomikalyq reformalar jasau turaly sóz bolgha qalghanda biylik basyndaghy túlghalar, sheneunikter sýiip aitatyn әngime búl. Múnday sóz otyz jyldan astam uaqyt ótken song da, yaghny qazir de ara-túra aitylyp qalady. Shyn mәninde ózgeriske dayyn emes (dúrysyn aitqanda, ózgeris jasaugha qúlyqsyz) júrt – biylik basyndaghylardyng ózi. Áytpese halyq qashanda dúrys bastamalardy, iygi iydeyalardy ilip әketip, qoldap otyrady.

Múnyng bir kórinisi – ótken ghasyrdyng 80-jyldarynyng ayaghy men 90-jyldarynyng basyndaghy Qazaqstan qoghamyndaghy ahual. 1986 jyldyng jeltoqsanynda bir silkinip alghan qazaq ruhy sodan keyingi «jariyalylyq», «qayta qúru» dep atalghan az-kem erkindik lebin paydalanyp, ense tiktey bastady. Jer-jerde últtyq-demokratiyalyq úiymdar qúryldy. 1989 jyly oqugha týsken biz deýlkenderden jasyrynyp, «Azat», «Alash» sekildi sonday birlestikterding keshqúrym ótetin qúpiya jiyndaryna baryp qatysushy edik. Bәlkim, Sәbetqazy Aqatay bastaghan aghalardyng әriden tolghaghan tereng oilaryn ol kezde tolyq týsine qoyghan joq shygharmyz, alayda Mәskeuge baghynyshtylyqtan bosau, últtyq memleket qúru, qazaq tiline basymdyq beru sekildi úrandaryna qúshyrlana qol soghyp, sózderine elite qúlaq qoyatynbyz.

Sol uaqyttaghy qazaq baspasózi de qazaq ruhyn oyatugha kóp enbek sinirdi. Sol kezdegi «Qazaq әdebiyeti», «Jas Alash», «Egemen Qazaqstan», «Ana tili», «Almaty aqshamy», «Órken» sekildi gazetter mýmkindiginshe siresken resmy sipattaghy materialdardy azaytyp, últ mýddesin ashyq algha tartqan ótkir maqalalardy kóbeytken bolatyn. Baspasózding pәrmeni, júrtshylyq sanasyna yqpaly basym kezeng ghoy, sonday jariyalanymdar gazet-jurnal betterinde de, qoghamdyq jiyndarda da, shygharmashylyq keshterde de, әiteuir birneshe adam bas qosqan qarapayym ortalarda da qyzu talqylanyp, sóz bolyp jatatyn. Qoghamdaghy kemshilikter ashyq aitylyp, olardy joidyng joldary úsynylyp, baspasóz beti últtyq memleket qúru baghytyndaghy iydeyalardyng naghyz qanbazaryna ainalghan shaghy edi. Sol uaqyttaghy biylik basyndaghylar osy iydeyalardyng bәrin bolmay-aq qoysyn, tek teng jarymyn ghana alyp, dúrys iske asyra alghanda, Qazaqstan әldeqashan naghyz últtyq-demokratiyalyq memleket bolyp otyrar ma edi dep oilaymyn keyde.

Tәuelsizdik alghan son, «Auyl», «Aziya», «Azat», «Týrkistan», «Súhbat», «Jas qazaq», «Halyq kenesi», «Birlik», «Altyn orda» sekildi gazetter ashylyp, últtyq baspasózding qatary molayyp qana qoymay, әseri de kýsheye týsti. Uniyversiytet bitirip, júmysqa túru jaghyn oilastyryp, «kim qayda barady?» degen saual aldymyzda kóldeneng túrghanda, bizding buyn ýshin jan-jaqty tandau mýmkindigi bar jaqsy bir kezender edi ol.

Bizding buyn, yaghny el egemendigin alghan kezende es jiya bastaghan, sol aqsarbas kýndi asygha kýtip, quana qarsy alghan buyn qashanda tәuelsizdik úghymynyng qadirin bilip, qasiyetine jetip keledi. 90-jyldardaghy әleumettik-ekonomikalyq qiyndyqtardy eleng qylmastan, jataqhanadaan – jataqhanagha, pәterden – pәterge kóship jýrip te, elding erteninen ýmit ýzip, kónilimiz qúlazyp kórmepti. «Ahualdyng auyrlyghyna qaramay bәrimiz júmyla enbek etsek qana dúrys el bolamyz, ense kóteremiz» degen senim be, ýmit pe, qúlshynys pa, әiteuir bir kýsh-jiger bizdi tek algha úmtyldyra, bolashaqqa jeteley beripti.

Tәuelsizdikti alu bar da, ony bayandy ete bilu bar. Osy jaghynan kelgende, shamamen jana ghasyrdan bastalghan búrys ketuler, ras, bizdi de qynjyltty. Áleumettik jaghday ishinara dúrystalghanymen, adam ghúmyrynyn, memleket ómirining mәni tek toyynu men kiyinu ghana emes ekenin, últtyq sayasattyn, til sayasatynyn, mәdeny sayasattyng aqsap jatqanyn, tipti keri ketu bastalghanyn bayqaghan biz de baspasóz betinde óz oiymyzdy bildirip, pikirimizdi aitumen kele jatyrmyz. Áli de aityp-jazghan bolamyz. Negizinen әleumettik jelide. Biraq bәribir sózding bayaghyday qauqary bolmay qaldy. Bәlkim, jogharydaghylar sózge qúlaq aspaudy jaqsy mengerip alghan shyghar.

Sosyn bizde keyingi jyldary bәrin 1991 jyldan ghana bastaytyn, odan búryn jer betinde qazaq bolmaghanday, bolsa da tek bosyp jýrgendey, eshtene istemegendey etip kórsetuge qúmar sayasat beleng aldy. Ras, biz Kenes Odaghynan resmy týrde 1991 jyly bólinip shyqtyq, biraq oghan deyin de KSRO qúramynda Qazaq Kenestik Sosialistik Respublikasy ómir sýrdi – sol kezende de últ ghylymy men ekonomikasyn, әdebiyeti men mәdeniyetin algha sýiregen qanshama jetistikter boldy. Óz zamanyndaghy yqpaldy memleketter bolghan Altyn Orda men Qazaq handyghyna deyin terendemegen kýnning ózinde. Sondyqtan tәuelsizdik kezenin tәspirley otyryp, odan búrynghy ótkenimizdi, onyng qazaq memlekettiligining tarihyndaghy alar ornyn alasartpauymyz kerek.

Otyz ýsh jyl – tarihy túrghydan alghanda, asa kóp uaqyt bolmauy mýmkin. Biraq bir adam ghúmyry, memleket, qogham ómiri ýshin búl – edәuir beles, naghyz qalyptasar shaq. Endigi maqsat – osy tәuelsizdikting túghyryn biyik etu, naghyz últtyq memleketke bet búru, til týitkilin týbegeyli sheshu boluy qajet.

Sәken Sybanbay

Abai.kz