Júma, 31 Qantar 2025
Ádebiyet 2875 1 pikir 20 Jeltoqsan, 2024 saghat 16:00

Oqymysty tyshqan

Suret: advantour.com saytynan alyndy.

Kitaphanada túratyn tyshqan men astyq qambasynda túratyn tyshqan jol-jonekey kezdesip qalady. Kitaphanda túratyn tyshqan ózin bilimdi, mәdeniyetti ekenin kórsetkisi kelip, qambada túratyn tyshqandy onsha mensinbey:

– Ei, beyshara, bauyrym! Sen sol qu qarnynnyng qamy ýshin qúghaq, auasy tar, astyq qambasyn әdeyi qalap túryp jatyrsyng ghoy, ә? Onda astyqtan basqa eshteme joq qoy. Beynelep aitar bolsam, sende meterialdyq baylyq kóp te, al ruhany baylyq atymen joq. Al kitaphana bolsa taza, tynysh, birauyz sózben aitqanda óte jayly qonys. Men búrynghy jәne býgingi, ózimizding jәne shetelding ataqty kitaptaryn kórip, oqyp túramyn. Odan alatyn ruhany baylyghym úshan teniz, – dep kýldi.

Onyng búl sózin estigen astyq qoymasynda túratyn tyshqannyng oghan degen syi-qúrmeti odan ary arta týsip:

– Onda siz bilim men ghylymdy óneboyynyzgha sinirgen oqymysty ghalym boldynyz ghoy, – dedi.

– Áriyne, әrbir kitapty sózbe-sóz, sóilem-sóilemimen jútamyn. Tipti bir bet, bir betten kemirip qarnyma tastaymyn, – dedi odan ary shirene týsip.

Onyng әngimesin auzyn asha, tanghala tyndaghan astyq qambasynda túratyn tyshqannyng kópten beri izdep jýrgeni janynan tabylghanyna quanyp:

– Oi, asa qúrmetti myrza! Búl bir jaqsy kezdesu orayy boldy. Men kópten beri siz sekildi oqymysty, danyshpan tyshqannyng kómegine zәru bolyp jýr edim. Uaqytynyz bolsa dәl qazir sizge birnәrseni kórsetsem qaytedi, – dep ótindi.

Kitaphanada túratyn tyshqan onyng aitqanyn kórgisi kelip, onyng ótinishin qúp kórip:

– Ol sonshalyq ne nәrse edi? Kórsek kórelik, – dedi.

Quanyshy qoynyna simaghan astyq qambasyndaghy tyshqan ony ertip qambagha kiredi de kópten beri búryshta túrghan bir bótelkeni kórsetip:

– Siz hat tanisyz ghoy. Kórinizshi, ol zyghyrdyng mayy ma, әlde bizdi óltiretin u ma? – dedi.

Kitaphanashy tyshqan bótelkening syrtyndaghy ýlken qara jazudy kórip, anyryp túryp qaldy. Sәlden song zyghyr mayynyng iysi anqy týsedi. Sonda baryp ol basyn kóterip senimdi týrde:

– Oi, aqmaq bauyrym! Men saghan shynyn aitayyn, búl u dәri emes, kәdimgi zyghyrdyng mayy ghoy, – dep kýldi.

– Ras pa, anyq kórdiniz be? – deydi astyq qambasynda túratyn tyshqan onyng sózine onsha seninkiremey.

– Senbeseng saghan ózim iship kórseteyin, – dedi ol.

Ózining sauatsyzdyghyn, bilimsizdigin, nadandyghyn astyq qambasynda túratyn tyshqangha sezdirgisi, bildirgisi kelmegen maqtanshaq tyshqan onyng aldynda zyghyr mayynyng dәmin ózi tatyp kórsetuge bel buady. Ol qolyna bótelkeni alyp, auzyn ashyp júta bastaydy. Kim bilsin, onyng neshe jútym zyghyr mayyn ishkenin, birazdan keyin onyng denesi úiyp, qol-ayaghy qúrysyp ólip tynady.

Ásili, kitaphanada túratyn tyshqan hat tanymaytyn bolaptyn, biraq bótelke syrtynda «tyshqan dәrisi» dep anyq jazylghan edi.

Shetel basylymynan audarghan Álimjan Áshimúly

Abai.kz

1 pikir