Aqiqatyn aitpay qalay jýremiz?

Keyde kókiregine talaydan jinalghan oilar men pikirler adamnyng mazasyn alyp, eriksiz shygharugha tura keledi eken. Sonday bir qordalanghan oilardy jogharydaghylar bile jýrsin dep qaghazgha týsirgen edik.

Elimizding qadirmendi biyligi memlekettik basqaru oryndaryna, qorghanys salasyna, sonymen qatar, qarjy jýiesine (bankterge iyelik etu), ózge últtardy jolatpasa eken deymiz! Nege deseniz, búl ýsh tarmaq memleketimizding qauipsizdigi men el bolashaghynyng túraqty jәne mәngilik boluy ýshin asa qajetti jәne Últtyq memleket bolu ýshin de, osy ýsh tarmaqty iyeligimizden shygharmay ústaumyz kerek-aq!

Bizding el Amerika Qúrama Shtattary nemese Kanada sekildi migranttardyng memleketi emes. Tipti, Resey sekildi federativtik memleket te emespiz. Qazaqstannyng negizin salghan – qazaq halqy bolghan son, elimiz «Qazaq memleketi» bolyp tabylady.

Sonymen qatar, ekinshi dәrejeli bankterdi ózge últ ókilderine ústata berudi qon kerek. Eger, últtyq memleket bolamyz desek, jogharyda atalghan jýielerdi tek qana qazaqtardyng qaramaghyna beru jón bolar edi.

Sonan keyin, qazirgi kýnderi últyn qazaq etip ózgertken úighyr da, tatar da, bashqúrt ta kóbeydi. Áriyne, búlargha kir jaghayyq dep otyrghan joqpyz. Degenmen, kezinde Kәrim Mәsimovting de «qazaq» dep jazylghanyn bilemiz. Artynan ne bolghanyn ózderinizde bilesizder! Elimizdi tónkerip kete jazdady. Kezinde, Qazaqstan Ortalyq Komiytetining birinshi hatshysy bolghan Smayyl Yusupov ta  halqymyzdy satyp kete jazdaghan. Sondyqtan da, kadrlargha asa tiyanaqty bolu qajet-aq. Elinnin  bolashaghyn, qauipsizdigin oilaghan son, kónilimizde kýdik túrady.

Mysal retinde keltireyin: Amerikanyng negizin aghylshyndar qalaghanymen, múnda aghylshyn tili ýstemdik etkenimen jәne preziydentterining kópshiligi (Barak Obamadan basqa) aghylshyndar men irlandyqtar bolsa da, osy әlemdik derjavanyng býkil qarjylyq jýiesining kópshilik payyzyn  evrey últy ústap otyr. Olar, biylikke kelgen әrbir preziydentke, ózderining ústaghan týpki  maqsattaryn jýzege asyrtyp keledi. Sondyqtan, biylikke úsynys retinde aitarymyz: Bizding qarjylyq jýiemizdi, әsirese bankterdi ózge últtargha ústatudy dogharuymyz kerek.

G.V.Kolbin (Qazaqstan Ortalyq Komiytetining birinshi  hatshysy bolghan) elimizden ketken son, osy Ortalyq Komiytetting qysqa merzimde bolsa da, ekinshi hatshysynyng mindetin atqarghan Marat Sәmiyúly Mendibaevtyng qazaq emes ekendigin estigen edim. Esilde júmys istep jýrgenimde, ýiimizdin  qasynda kórshimiz bolghan, jasy ýlken bir apayymyz, әlgi M.S. Mendibaevtin  ýi-ishimen qatar bir kóshede túrghan eken. Úmytpasam, Qaraghandy jaqta degen edi. Sol kisi ýige kelgende, anda-sanda aityp otyratyn: – Anau Mendibaevtardyng әuleti bashqúrttar, - dep. – Sheshesi kishkene kezinde arqasyna salyp, kóterip jýretin. Keyin jogharghy oqu orynyn bitirip, júmys istep jýrgen kezinde ósip ketti ghoy. Sóitsem, qújatyn qazaq qylyp ózgertken eken. Múny da, sonyng óz ýi-ishi  birde aityp qalghan bolatyn. Keyin, onyng ekinshi hatshy bolyp túrghan kezinde, ishimnen qatty qorqushy edim. Birinshilikke taghayyndalyp kete me dep. Abyroy bolghanda, N.Nazarbaev el basshylyghyna keldi ghoy, - degen.

Elining tileuin tilep jýretin, qatardaghy qarapayym sol kisining aitqany sózi әrqashan oiymda jýredi.  Sondyqtan, әrbir  kadrdy  joghary  kótergende, onyng qaydan shyqqanyn,  ósken  ortasyn, ata-anasynyng kim ekenin, tughan-tuystaryn zerttep, zerdelep alu kerek. Tek qana, bitirgen oquyna,  jinaghan tәjiriybesine qarau azdyq etedi. Kәrim  Mәsimov sekildi «jalghan qazaq» bolyp, elimizdin  biyligin tartyp alushylar әli de kezdesui mýmkin. Ásirese, kýshtik qúrylymdar men Qazaq  armiyasyn iyelenip alyp jýrmesin.

Taghy bir aitarym – qalyng orys pen nemisting ortasynda ósip, mektepti oryssha bitirgenderden kadr tandaudyng uaqyty әldeqashan bitken. Últtyq memleketke ainaludyng jolyn izdeuimiz kerek. Oryssha bitirgender kezinde Kenes Odaghy túsynda jәne Tәuelsizdigimizding alghashqy jyldarynda memleketti qúru jәne kóteru uaqytynda ghana qajet bolatyn. Qazir olardyng eshqaysysynyng da keregi shamaly. Olar, orysshamen kýnin kóru ýshin de, eldi orys qoghamyna búryp jiberuge jaqyn túrady. Tipti, búryp ta jiberdi deuge bolady. Sondyqtan, osyny da әrdayym eskergen jón. Mysaly: Bizde ana tilimizden basqa, orys jәne aghylshyn tilderin jaqsy bilemiz. Degenmen, qazaq bolyp tughandyqtan, Qazaq eli ýshin kýresemiz! Ministrlerdi qazaq mektebin bitirgen, tәjiriybesin jeterliktey jinaghan,  synalghan,  ysylghan  adamdardan  taghayyndau  kerek. Áytpese, orys tilining yqpalynan shygha almay, tútas Qazaqstandy elimizding soltýstik oblystary sekildi «orys әleminin» qúshaghyna berip, (Bashqúrtstan nemese Yakutiya sekildi) Resey  guberniyasyna ainaluymyz kóp qiyndyq tudyrmaydy. Qazirgi keybir ministrler: A.Sәtqaliyev, Q.Sharlapaev, M.Takiyev sekildi azamattardan isti memlekettik - qazaq tilinde jýrgizuge qatang talap qong kerek!

Beysenghazy Úlyqbek

Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz