(san qyrly óner iyesi Aslan Ghafurovtyng azamattyq bolmysy jәne shygharmashylyq әlemi jayynda birer sóz)

Últ ruhaniyatynda ózgege úqsamaytyn shygharmashylyq әlemi, azamattyq bolmysy jәne ózindik orny, qalamgerlik qoltanbasy bar halqymyzdyng úlyqty úldarynyn  biri – Aslan Qabylbekúly Ghafurov.

Boyyna san qyrly óner daryp, qasiyet qonghan A.Ghafurovtyng esim-soyy halyqaralyq dengeydegi tanymal túlgha. Búl azamatty eli aytysker aqyn retinde biledi. Audandyq, oblystyq, respublikalyq, halyqaralyq dәrejede ótken aqyndar aitysynda shashasyna shang júqtyrmay, oza shauyp, san mәrte jenimpaz bolghany elding esinde. Búl tújyrymymyz arqyly maqala keyipkeri A.Ghafurovtyng baghasyn, bәsin artyryp, últtyq aitys ónerine zor ýlesterin qosyp jýrgen aishyqty ózge ókilderding asqaryn alasartyp, biyigin bәsendetuden aulaqpyz. Arda ónerde jetistikterge manday teri, tabandy izdenisi arqyly qol jetkizgen Aslan aqynnyng qajyrly enbegine obektivti kózqaras túrghysynan bagha beru.

Qúndaghynan últ ruhaniyatynyng qúndylyghyn bolmysyna sinirip ósken sóz zergeri býgingi kýni halqynyng qamyn oilaytyn, qyzmet etetin azamattyq әri túlghalyq dәrejege kóterilgen izgilik iyesi. Jýregine jahandy syighyzyp, tilinen jauhar jyrdyng jaqúty tógilgen, tereng tanymy, qarymdy qalamymen qazirgi qoghamdyq prosesting ruhany múqtajdyghyna jauap beretin taghylymdyq mәni bar prozalyq tuyndylardy tuyndatyp jýrgen kәlam men qalam iyesi, degdar azamat A.Ghafurovtyng tól әdebiyetimizde alatyn orny airyqsha. Maqala keyipkerining ómiri men qyzmet jolyna qysqasha toqtalyp óteyik.

Aytys, aqyndyq әri jazushylyq ónerdi qatar ústap kele jatqan shygharmashyl túlgha 1979 jyly 3 sәuirde Shyghys Qazaqstan oblysy, Tarbaghatay audany, Qabanbay batyr auylynda dýniyege kelgen. Óskemen qalasyndaghy daryndy balalargha arnalghan Jambyl atyndaghy oblystyq mamandandyrylghan mektep-gimnaziya-internatynyng týlegi. Shyghys Qazaqstan memlekettik uniyversiytetining filologiya fakulitetin tәmamdaghan. Óner, әdebiyet, shygharmashylyq qúndylyqty jan-jýregi qalaghan azamattyng enbek joly da jogharyda atalghan salamen tyghyz baylanysty. Óneri ómirine ainalghan túlghanyng búl  tandauy zandylyq edi.

Alghashqy qyzmet jolyn «Oblystyq aqyndar mektebinin» mamany retinde bastaghan óner iyesi, atalghan mektepte bas maman, jetekshi tәrizdi qyzmetter (2004-2008 jj.) atqardy. 2008-2009 jyldary «Oblystyq halyq shygharmashylyghy» ortalyghy mәdeny sharalardy úiymdastyru bólimining bas mamany, bólim basshysy. 2009-2011 jyldary aralyghynda S.Amanjolov atyndaghy ShQMU-ning «Jastar sayasaty jәne mәdeny demalys» ortalyghy diyrektorynyng orynbasary. 2011-2013 jyldary Shyghys Qazaqstan oblysyna qarasty birneshe audandardyng «Mәdeniy-demalys úiymdastyru» ortalyghynyng diyrektory. 2013-2014 jyldary arasynda Óskemen qalasy әkimdigi «Óner» QMKK mәdeny demalys úiymdastyru ortalyghy diyrektorynyng orynbasary qyzmetin atqarady. 2014-2018 jyldary Shyghys Qazaqstan oblysy, Úlan audany «Mәdeniyet bólimi» diyrektory, sonymen qatar atalghan audannyng maslihat deputaty boldy. 2018-2020 jyldary aralyghynda Shyghys Qazaqstan oblystyq «Altay» baspahanasynyng diyrektory. 2020 jyldyng qantar aiynan bastap elordamyz Astana qalasyndaghy «Abay atyndaghy Halyqaralyq mәdeniyet pen ónerdi qoldau» qorynyng atqarushy diyrektory bolyp qyzmet etude. Últymyzdyng úly ústazy – hakim Abaydyng ómiri men shygharmashylyq múrasyn, iygilikke toly taghylymyn halyqaralyq dengeyde nasihattaluyna ýles qosyp jýrgen ruhty azamat. El ruhaniyatyna sinirgen qajyrly enbegi elenip, memlekettik kóptegen marapattardyng iyegeri atandy. Beynetti zeynetti ótemi degen osy bolsa kerek.

Aqynnyng alghashqy jyr jinaghy «Tolaghay» degen ataumen 2010 jyly jaryq kóredi. Kólemi on eki baspa tabaqtan astam enbekke sóz zergerining lirikalyq jyrlary men birneshe aitystary engizilgen. Bir kitapqa jýk bolghan tarihy poemasy «Erjýrek, batyr babam er Qabanbay» ataumen 2019 jyly ekinshi jinaq bolyp shyghady. Qazaq aqyl-oyynyng alyby hakim Abaydyng 175 jyldyq mereytoyyna arnalghan «Abay eli – 175» ghylymi, tarihi, әdeby tanymdyq mәni joghary kitaptyng avtory. Kóptegen antologiyalyq jyr jinaqtargha ólenderi engen tuyndyger.

Epik aqyn retindegi qabiletin aishyqtaytyn «Er jýrek batyr babam – Er Qabanbay», «Babadan batyr tughan bes Saybolat», «Tu týsirgen Tәuke batyr», «Qonyz batyr Qúrbanqajy», «Shorgha shayqasy», «Babalar baqyt túghyry», «Kósh-keruen», «Tәuelsizdik tolghauy», «Tarbaghataygha taghzym», «Qyz jiyren» jәne taghy basqa da shymyr sujetke qúrylghan kóptegen epikalyq dastandardyng avtory.

Sóz zergeri A.Ghafurovtyng shygharmashylyq әlemi, aidyndy aqyndyq daryny, prozalyq tuyndylary jeke bir ghylymy monografiyalyq enbekke jýk bolatyn qúndylyq. Búl shaghyn maqalamyzgha qalamger últ ruhaniyaty, qazaq әdebiyeti, onyng ishinde óleng sóz (poeziya) ben qara sóz (proza) janrlaryna qosyp jýrgen ýlesin, alatyn aishyqty ornyn, ózindik qoltanbasyn, san qyrly bolmysyn nasihat etudi maqsat ettik. Oqyrman qauym bile bermeytin qyry: proza, satira janryndaghy qalamgerlik qarym-qabiletin tanytudy kózdedik. Sonday-aq «joq-bardy, ertegini terip» qoldan túlgha (qaharman) jasau emes (búl azamat oghan zәru de emes), maqala keyipkerine, ónerine qúrmet, shygharmashylyghyna qadariy-qalimizshe berilgen baghamyz bolsyn degen riyasyz kónilden tuyndaghan lebiz-lepesimizding jazbasha bir kórinisi.

A.Ghafurov óner atty qasiyetti әlemge bala kezinde qadam basqanyn oqyrman qauym jaqsy biledi. Boyyna daryghan óneri taghdyryna ainaldy. Arda ónermen órnektelgen túrlauly taghdyr iyesi ar isinin, әdepting qaynar búlaghy sanalatyn әdebiyet úghymyn temirqazyq retinde ústandy. Osy ústanymnan әli kýnge deyin ainyghan emes. Búl azamattyq qasiyetting sapalyq kórsetkishi. San týrli daryn iyesining basty bir qyry – aitysker aqyndyghy. Atalghan ónerge bala jastan kelgen A.Ghafurovtyng alghan asuy, baghyndyrghan biyigi, jinaghan tәjiriybesi óte mol. «Sózding barymtasy sanalatyn: aitys – sinkretti janr» (M.Áuezov). Kóptegen ónerdi: jýieli sózding iyesi bolyp, taban astynda sóz saptau, jauap qaytaru – suyrypsalmalyq sheberlik, sheshendik qasiyet, sakraldy qúndylyq sanalatyn dombyranyng sazymen gormoniyalyq birlikte ýilesim tapqan maqam, yaghny әnshilik, dombyra tarta bilu, sonday-aq әrtistik qabiletti bir arnagha toghystyru onay dýnie emes.

Shygharmashylyq qadamyn ónerding tóresi bolghan aitystan bastap, atalghan salada ózining aishyqty qoltanbasyn qaldyryp, dara әri sara danghyl jolyn salyp, býgingi tanda ústazdyq iygilikti missiyany arqalap jýrgen A.Ghafurov ózining mektebin qalyptastyryp, kóptegen shәkirtterine jol siltep, baghyt-baghdar berushi  taghylymger. Aytyskerlik óner, aqyndyq (jazba) әri jazushylyqty qatar tizgindegen segiz qyrly, bir syrly  azamat. Aslannyng jýreginen týidek-týidek jyr tudyryp, ot auyzdy, oraq tildi aityskerligi óz aldyna jeke taqyryp әri keshendi zertteulerge jýk bolatynyn jogharyda tilge tiyek etip ótkenbiz.

Súlu sóz ben syrshyl sezimge, has batyrlarday asqaqtyq pen biyik ólshemge, mәrttik pen daladay darqandyqqa qúrylghan Aslan aqynnyng jyrlary arghymaqtay jýirik, sәigýliktey súlu, jasynday ótkir. Tereng tanymnyng jemisi sanalatyn búl qúndylyq ýzdiksiz izdenis, tanabdy enbek, tәjiriybe arqyly qol jetkizgen qúbylys. Izdenis bar jerde ong nәtiyje bolatyny aksioma. Dara daryn iyesi A.Ghafurovtyng tól aitysymyzdyng tarihyndaghy aishyqty qoltanbasy men ornyn júrtshylyq jaqsy biledi.

Liriktigi men epiktigi egiz ýndesip, Aslanday sóz zergerining shygharmashylyq әlemin aishyqtay týsedi.

«Babadan batyr tughan bes Saybolat» dastanynda el-jer tarihyna qúrmet, babalargha taghzym qúndylyghyn tómendegidey avtobiografiyalyq jyr joldarmen týiindeydi:

Sen keltirgen mynau baytaq ómirge,
Ósip-óndik Barqytbelding órinde.
Tekti úrpaghyng qanat jaydy býginde,
Qasiyetti Tarbaghatay tórinde...

Aqyn tughan elining tarihyn terennen zerdelep, tarihtyng qúpiya paraqtaryn ashyp, ony el iygiligine jaratu jolynda qyzmet etip keledi.

A.Qabylbekúly qazaq tarihyna tereng boylay jýrip, býkil múraghat  pen múrajaydy aqtaryp, batyr babalar,  dala danyshpandary jayynda kóp mәlimetke qanyq bolady. Oghan ózining sózderi dәlel. Tapqan asyl qazynasyn órnekti ólenge, mazmúndy tarihy dastangha ainaldyryp, últ ruhaniyatyna sýbeli ýles qosty.

Jýz qaytara oqydym úly Abaydy,
Odan mening namysym qúlamaydy.
Tәukening izin tauyp qalam ba dep,
Múraghat  pen aqtardym múrajaydy...

«Tu týsirgen Tәuke batyr» dastanynda izdenimpazdyghy men Otangha degen ystyq yqylasyn angharyp, shejirening altyn sandyghyn aqtaryp, qazaq tarihyn bir kisidey jetik bilgen tarihshy, shejireshi maman retine de tanimyz.

Bala kezden tariyhqa yntyq edim,
Estigendi el-júrttan týrtip edim.
Qayda? Qashan? Babamyz ómir sýrgen,
Sansyz súraq sanamdy silkiledin...

Tәuke baba jayynda mәlimet izdep, kóptegen shejireni aqtarghan Aslan aqyn anyz emes aqiqatty izdep, kórshiles elde ómir sýrip jatqan aghayyndargha da súrau salady.

Anyz emes aqiqat shyn ansadym,
Osy shyghar tariyhqa qúmar shaghym.
El-júrttan estigennen esh shyndyq joq,
Aqyry Qytay jaqqa súrau saldym...

Keng tynysty, últtyq ruhty, epik aqynnyng shygharmashylyghy ózge aqyndardyng ólenderine úqsay bermeydi. Aytar oiy da, jazu stiyli de ózgeshe, sarqyramadan gýrildep qúlay aqqan sudyng ekpinindey  quatty, tegeuirindi. Ózine ghana tәn stilimen, ózi jii qoldanatyn әrtýrli kórkemdik qúraldardy paydalana otyryp, realistik sipatta suret­teydi.

Aslan aqyn ózining «Qonyz batyr Qúrbanqajy» dastanynda:

Babamdy úlyqtaytyn jetti kezi,
Sanamdy sansyz oilar tepkiledi.
Óz eli, óz erlerin úlyqtamay,
El tegi qaydan alsyn tektilerdi... dese, «Tu týsirgen Tәuke batyr» poemasynda:

Janarynnan aghyzyp janbyr taghy,
Adasqandy Alla (myn) qanghyrtady.
Tughan jerding tarihyn bilmey ósken,
Úrpaq qalay ruhyndy janghyrtady?.. dep tughan jerding tarihyn bilmey ósken úrpaqtyng bolashaghyna alandap, darqan kóniline múng perdesi tútylyp, elining kórkem keleshegine qabyrghasy qayysyp, jany jabyrqaydy.

Úshyratqan úmyt qyp mazaqqa da,
Tarihyndy bilmeuden azap bar ma?
Ólgenderin tiriltip jatqan qazir,
Jer betinde jalghyz últ qazaq qana...

Aqyn ózining keng tynysty tarihy mәni zor epikalyq tuyndylarynda qazaqtyng ótken ómiri men taghdyryn, bolashaghyn tolghana jyrlady. Halqymyzdyn  últtyq biregeyligin  sipattap, nasihattauda, onyng erlik dәstýri, tughan jer men elge qúrmet, Tәuelsizdik, azattyq, Alash taqyryby, batyr babalardyng erlik isteri, túlghalary jayynda kórkemdik túrghydan asqaqtata jyrlay bildi. Sol sebepti A.Ghafurovtyng jyrlary negizinen, otansýigishtik, patriottyq sezimge, erlik, eldik ruh, jeniske degen senimge toly.

Ey, úrpaq, úlylardy úlyqtandar,
Sol kezde baqyt syilar kýlip tandar.
Qasiyetti «Qyzylashy» qystauynda,
Molada babang jatyr úmytpandar...

Aslan  Qabylbekúlynyng shygharmalary – býgingi kýnning biyik estetikalyq talghamy men talabyna tolyq jauap beretin, kórkemdik jaghynan joghary dengeydegi tuyndylar. Óleng órimindegi ózgeshe órnek naqyshymen, syrshyl sazymen poeziya әlemine erkin enip, qazaq ruhaniyatynyng altyn qoryn bayytqan shygharmalary býginde әdil baghasyn alyp jatyr.

Janymnyng óleng tolghaghy,
Tughan jer netken asqaq en.
«Úlym» dep sýiseng bolghany,
Kýtpeymin baqyt basqa men...

Sóz zergerining aqyndyq bolmys-bitimi daralanyp túrady. Onyng sebebi, sheberligi shyndalghan sóz suretkerining aitar oiyn kórkem de kesteli tilmen jetkize biluinde. Aqynnyng tuyndylarynda dәuir shyndyghyn poetikalyq tilmen beyneley alatyn oilylyq ta, oinaqylyq ta, baysaldylyq pen danalyq ta bar.

«Saghynysh» óleninde Tólegen Aybergenovtey sap-sary japyraq jamylghan saghynyshynyng boyauyn alliyterasiya (tuyndylarda dauyssyz dybystardyng qaytalanuy) tәsilimen aishyqtaydy. Saghynysh – lirik aqyndardyng ortaq taqyryby dese bolghanday. Alayda әr aqyn  osynau ghajap sezimdi әr aluan sezinip, týrli sipatta jyrlaydy.

Sary kýzden sap-sary boyau kórdim,
Sodan, bәlkim, sanama qayau endin.
Seng soqqanday sendelip sen de mendey,
Saghynyshtan sol týni oyau ma edin?..

Sergek sezimdi aqyn әdeby tildi ajarlap, sózding renin keltire týsetin kórkemdik tәsil alliyterasiya arqyly osy ólendi sonyna deyin nәzik sezimmen jetkize bilgen. Sóz zergeri A.Ghafurov tilding kórkemdegish tәsilderin teoriyalyq túrghydan jetik mengergen til-әdebiyet salasynyng kәsiby mamany. Ajarlau, aishyqtau, qúbyltu jәne olardyng týrleri bolghan kórkemdik tәsilderdi tuyndylarynda sheber qoldana biledi. Biraq shygharmalarynyng әsemdigin, әserligigin, yaghny tuyndynyng kórkemdik, estetikalyq, stilistikalyq, ekspressivti-emosiyalyq әserin arttyramyn dep teoriyalyq kórkemdik qúraldardy orynsyz paydalana bermeytinin de angharamyz. Jyr joldaryndaghy semantikalyq úghymnyng berilu jýiesine qaray tabighy retimenen qoldanady.

Ýmitimning úshqyny ýgitile,
Ýrkek jýrek kónbeydi ýgitine.
Ýzilerdey qylyqtyng qyl-pernesi,
Ýrey sinip barady ýmitime...

Birde jýrek qylyn sherter nәp-nәzik sezim men móp-móldir mahabbatty jyrlasa, keyde shygharmashylyghynan qazaqtyng úlan-ghayyr dalasynday keng qúlashty, keshegi jyraulyq dәstýrding zandy jalghasynday ruhty, auzynan ot shashqan  arystanday aibarly, batyr babalarday órshil ruh kórinis tabady.

Sóz zergerining shygharmashylyq әlemindegi erekshe bir qyry retinde jazushylyghyn atap ótken jón. Proza janryndaghy qalamgerlik qarymynan tuyndaghan enbekteri óz aldyna bólek  dýniye. «Qúlagerding qazasy», «Mәukenning jedelhaty», «Shariyk, ne boysya, ya s toboy!» jәne taghy basqa kórkem, derekti, satiralyq shygharmalary qalamy qalyptasqan jazushylyq qabiletining aighaghy dep bilemiz. Qalamgerding prozalyq tuyndylarymen tanys bolghan oqyrman onyng kórkem shygharmadan bólek, derekti jәne satiralyq janrdyng ózindik stiylin, qyr-syryn iygergenine kuә bolady. Atalghan shygharmalardy taldaudy oqyrmannyng enshisine qaldyrayyq. Bizding maqsat sóz zergeri A.Ghafurovtyng san-salaly shygharmashylyq baghyty jayynda maghlúmat beru ghana.

A.Qabylbekúlynyng jәuanmәrt jýrekti azamat ekenin ainalasyndaghy ony tanityn jandar jaqsy biledi. Respublikalyq, halyqaralyq dәrejede ótkizilip túratyn is-sharalargha ýnemi belsene aralasyp, basy-qasynda jýredi. Tughan óniri Shyghys Qazaqstan, Óskemen, Tarbaghatay aimaqtarynda ótkizilgen audandyq, qalalyq, oblystyq, respublikalyq jyr mýshayralary, oqushylar, jas buyn ókilderi aitystaryna demeushi bolyp, qoldau kórsetip, qatysushylardy yntalandyru baghytynda atqaryp jatqan enbegi zor. Sonymen qatar zamandas, túrghylas keybir aitys aqyndary jyr jinaqtarynyn, olardyng aitystaryn jinap, jeke kitap retinde jaryq kóruine de múryndyq bolyp, demeushilik jasap jýrgenin júrtshylyq bile bermeydi. Sebebi «Ong qolyn bergendi, sol qolyng bilmesin» degen taghylymdy tәmsildi ómirining ústanymyna ainaldyryp, jasaghan jaqsylyghyn jariya qylmaytyn azamat.

Aytysker, jazba (epiyk, liriyk) aqyn, jazushy, satirik A.Ghafurovtyng shygharmashylyq әlemi men azamattyq bolmysy әli talay zertteu enbekterge arqau bolatyn qúndylyq qúbylysy. Búl maqalamyzda «Jaqsy bolsang jaryqty kim kórmeydi?..» dep hakim Abay aitqanday, bir boyyna san qyrly ónerdi toghystyrghan sóz zergerining últ ruhaniyaty kókjiyegining kórkem boluy jolynda atqaryp jýrgen iygi hәm izgi qyzmeti turaly jýrekjardy lebiz bildirudi paryz túttyq. San qyrly daryn iyesi Aslan Qabylbekúly Ghafurovqa shygharmashylyq shalqar shabyt, quatty densaulyq, úzaq ghúmyr tileymiz!

Dәuren Baqdәuletúly

Ádebiyet zertteushi, Qazaqstan Jazushylar odaghynyn, Qazaqstan Jurnalister odaghynyng mýshesi, «Mәdeniyet salasynyng ýzdigi»

Abai.kz