Ólender

Issapar

Zatymdy jinap jatyrmyn, jýrekti júlqy qimastyq.
Kishkentay úlym kómekshim, qúldyrandaydy «jinasyp».
Kózinshe onyng batyrmyn, ishimde dauyl-boranym,
Saparlap bara jatyrmyn. Qaydan bilsin, búl bastyq?!

Qúlaqshynnyng qúlaghyn, búrap birde oinaydy.
Mandaydaghy júldyzyn tartqylaydy, qaraydy.
Bylghary belbeu bayqaymyn shynymen de únady,
Pagonymdy júlqylap, júldyzdaryn sanaydy.

Jýkterimdi aralay, bólme ishin kezip jýr,
Tanysady bәrimen, bәri qyzyq kezi búl.
Qan tobynyng belgisin, sipap qoyyp jaymenen,
Birdey qannan ekenin jýregimen sezip túr!

Qoshtasarda týsindi, kelmesimdi әzirge,
Jylay birge jýgirdi, ilesip-ap dәlizge.
Álsiz, júmsaq sausaghy, tartqylaydy qolymdy.
Bilse ghoy ol kýiimdi, saghynyp túrghan qazir de.

Sen әzirge jastausyn, aqyl aitar qonymdy,
Týsindirem men әli tanyp al ong men solyndy.
Otan qorghar әkendi maqtan etip jýrersin,
Qyzmetimnen sen adal bógemeging jolymdy.

Jýirik uaqyt jylystay jyl artynan jyl óter,
Aman bolsyn basymyz, keler kezing er jeter.
Qyzmetti el ýshin oryndaytyn jyraqta,
Bóltirigim kishkentay ómir ózi ýireter!

Sen de, men de

Sen de, men de sezim otyn sóndirmeuge tyrystyq,
Sen joq jerde shuly ghalam qúlaqqa úrghan tynyshtyq.
Sen qasymda bolghan kezde shól de maghan gýl baghy,
Sen degende u da tәtti, ayazdy kýn tym ystyq.

Sen de, men de kezdeskende quanamyz jan kýlip,
Sen joq jerde quanyshqa bólenuge joq ýmit.
Sen qasymda bolghan kezde qara týn de aq aidyn,
Sen degende ótirik bal, jalghan ghúmyr mәngilik.

Sen de, men de mahabatqa bala kezden qúshtarmyz ,
Sen joq jerde suyq ghalam, jýregimde qystar múz.
Sen qasymda bolghan kezde alaqanda jarty әlem,
Sen degende kerek emes basqa jan... Jýregimde siz barsyz!

Sen degende múz da jyly, boran, dauyl - samal jel...
Búl ótinish qyzyq bolar, degenmenen aitayyn,
(Mәngilikke birgemiz dep sert berip),
Ghúmyryng men taghdyryndy, jýregindi maghan ber!

Dәuren qúrsaq mekeninde armannyn...

Jaz kóbelek barasyn-au jylystap,
Japyraqtar qúlaydy әli uystap.
Tonalady kóileginen kýni erten,
Mausym sayyn týri ózgergen tynysh baq.

...Kel, súluym, biz de qarap qalmayyq,
Kórkem jazdyng әlemin bir sharlayyq.
Qol ústasyp birneshe kýn ghalamat,
Bal shaqtardy ekeumizge arnayyq.
Ózen, teniz túnyghynda jýzeyik,
Su marjanyn tereninen sýzeyik.
Elik, bóken jayylymyn aralap,
Kiyikterding jaghdayyn da bileyik.

Bir-aq sәtte kózderimiz baylanyp,
Jerding jýzin myng bir ese ainalyp,
Sen hanshayym, men siqyrshy bop ketsek,
Týstik asty isher bappen saylanyp.

Ie bolghan bar baylyghyn jerdegi,
Bólip bersek kedeylerge eldegi.
Danalyghym tang qaldyryp ózgeni,
Jomarttyqqa tang qalsa júrt sendegi.

Tóreligin aityp keyis jandardyn,
Ádildigin tapsaq bes kýn jalghannyn.
Eng bolmasa jaz bitkenshe ekeumiz,
Dәuren qúrsaq mekeninde armannyn...

Sening beyneng júldyz bolyp jandy alyp

Qosh kelding týn, keshigudi bilmeytin,
Ayasynda eshkim oiynap-kýlmeytin.
Qoyynyna syighyzyp-ap ghalamdy,
Tabytyna jaryq kýndi jerleytin.

Jarty tәulik jaryq bitken óshedi,
(Zaman solay almasum­en kóshedi)
Kelte aidy shygharady tórine,
Sýttey sәule aralaydy kósheni.

Eki qala, bir kóruge armanbyz,
Sen de, men de kókke qarap qalghanbyz.
Shylymynday týn batyrdyng tastaghan,
Kókjiyekke qúlap týsti aq júldyz.

Aygha qarap aityp edim syrymdy,
Týsingendey syipaladyng búrymdy.
Ýrker kýlip, sholpan júldyz qosyldy,
Ekeui de týsinbedi-au múnymdy.

Tabighattyng tylsymyna tang qalyp,
Ekeumiz de kókten kózdi almadyq.
Saghan meni kórsetti me sonda aspan,
Sening beyneng júldyz bolyp jandy alyp.

Kelenkesi jerge týsti súlbannyn,
Qayta kózge kórinbedin, janbadyn.
Izing qaldy jerde, mýmkin sanamda,
Janyp túrdy jarqyraghan jan-jaghyn.

Sabyr mýjip, jýrek shirkin, túnshyghar,
Saghynyshqa sýie bilgen jan shydar.
Sheksizdik pen uaqytshanyng bilgenge,
Jer men kóktey aiyrmasy bar shyghar...

Viktor Soy mýsinining qasynda tughan oi

Dom stoiyt, svet goriyt,
Iz okna vidna dali.
Tak otkuda vzyalasi pechali?
I, vrode, jiv y zdorov,
I, vrode, jiti ne tujiti.
Tak otkuda vzyalasi pechali?..

V. Soy

Tas mýsinning qabaghynda qara búlt,
(Oy masagha jatqanday ma, talanyp?)
Qayrylmaytyn taghdyr seni erte aldy,
Kelgendeysing saghyntugha jaralyp.

Án әlemin jýregine jiyasyz,
Sizdey jandy qay ólimge qiyasyz?!
Kóshe boylay ótken jannyng bәrine,
Ottyghynnan úsynasyz, riyasyz.

Qan-sóli men jýregi joq mýsinin,
Janyn úghyp túrghanday ma, kisinin?!
Tiri kezde jolyqpadyq ekeumiz,
Átten, Sizden kóp jyldargha kishimin.

Qúrdas bolsaq, dos bolar ek, syrlasym,
Sen de ómirdi tereninen jyrlapsyn.
Úshqyn alyp ottyghynnan keteyin,
Sizding shabyt endi meni shyndasyn.
Ruhy birler múndas bolar, el bilsin,
Estelikke Sizdi ansaghan jyr túnsyn
Sizdi kórip ónerimnen qalyng júrt,
Aqyndardy ólmeydi eken dep jýrsin...

Árqashanda ómirindi gýl dep bil!

Árqashanda ómirindi gýl dep bil,
Kónilindi basa almaydy múng dep bil.
Qanday qiyn sәtter kelsing basyna,
Jan, jýregim ózinmenen bir dep bil.

Quynyshqa saryqalmaytyn shóldep kýl,
Sen degende mendik sezim kól dep bil.
Kýzgi dauyl soqsyn, meylin, doldansyn,
Jan, jýregim ózinmenen bir dep bil.

Jyluymdy saghan tókken kýn dep bil,
Maghan syiy taghdyrymnyng sen dep bil.
Qysqy ayaz, borany kep qamasyn,
Jan, jýregim ózinmenen bir dep bil.

Kim bilsin?!

Janarynnan aray atyp, kýn kýlsin,
Taghdyr Sizdi erkeletsin, kýldirsin.
Bilgeninde mendik syrly sezimdi,
Jýregim bop keter me edin, kim bilsin?!

Kónilimdi týndegi ay bildirsin,
Júldyz sholpy búrymyna ildirsin.
Bilgeninde jazday mening janymdy,
Qús bop úshyp jeter me edin, kim bilsin?!

Búl әlemde mәngilikke kim jýrsin,
Ghayyp bolsam sen de meni izdersin.
Aqqayyngha sonda aityp múnyndy,
Japyraq bop qúlar ma edin, kim bilsin?!

Jalyndy asqaq qay qúdiret sóndirsin,
Meyling aspan qara búltty tóndirsin.
Bilgeninde sensiz sónetinimdi,
Jalyn bolyp keter me edin, kim bilsin?!

Úly Abaymen syrlasu

Qamyn oilay últ pen elding keleshegin qaraylap,
Óleng jazdyn, múnyn jazdyn, sózin jazdyng abaylap,
Ghúmyrynnyng bar qyzyghyn shýberekke týiding de,
Halyq aryn jyrlap ótu, dediniz-au, maghan baq.

Dedin-daghy, әr qazaqtyng kókiregin ashamyn,
Oyly sózding zergerisin, sózden mýsin qashadyn.
Óleng degen patshalyqqa qu tirlikti syighyzyp,
Shabyt degen túlparynnan ólgende tek bosadyn.

Siz jatqan qara jerden jyrdyng gýli býr jaryp,
Qazaq jeri qúlpyrady әr kóktemde qyzaryp.
Jiydebaygha búlt kóshkini dastan bolyp tónedi,
Nayzaghaylar sәlem berip, ólen-janbyr qúiylyp.

Túlpar bolar qúlynshaq ta jaqyn keler ýiirge,
Jýrek jyrlap elding qamyn, búryp túrar býiir de.
Samal jeli aqyn qylghan biz siyaqty pendeni,
Sizden qalghan teniz oilar buyrqanghan kýiinde.

Bilesiz be, qazaq kýlip bir qazaqqa jýr әli,
Eki jýzding ózge jannan jogharyda túraghy.
Arlylardy qúlatumen mәz bolady basqalar,
Biyliktining sózinen tek itaqaylar búghady.

U ishkizip danalargha, namyssyzdar kýlip jýr,
Biylikqúmar keybir jandar ishterinen irip jýr.
Tórdi bermey toghysharlar shirenedi qasqayyp,
Shyndyq degen bosaghadan әri asa almay úlyp jýr.

Maghan endi Sizden qalghan oy kemiru – ýlesim,
Jyrdy jútqan jýrektining jayyn jaqsy bilesin.
Sóz úqpaytyn jamandargha qara sózdi qaru ghyp,
Ruhynmen, kókten bәlkim bizge kózdi tigesin.

Sharshaghanda әr sózinnen quat alam ghalamgha,
Sizden qalghan týiir oidan jan bitedi qalamgha.
Ótken ghasyr ghúlamasy ólmes óleng órip en,
Sizding jyrmen tang atady darhan mynau dalamda.

Sizding sózdi jazyp alyp jýrek, paraq, tasqa da,
Ózge júrtqa qaraymyz biz Sizdi balap asqargha.
Siz aitqan sol nadan jandar әli de bar, ne shara?
Búrmay qoydy moyyndaryn aqylgha hәm basqagha...

Sizden qalghan múndy biz de jyrgha qosqan bop jýrmiz,
Úly Abaydy әdebiyetting shamshyraghy dep jýrmiz.
Sizding әlem - bizder ýshin ashylmaghan ghalamshar,
Tyrnaghynnyng synyghyna jaray almay biz jýrmiz!

Gýlderden nәr alsyn kónilsiz, ókpeli

Gýlde de aqyl bar, sezim bar, tózim bar,
Án salsa kóbelek biyleydi, sóilese sózi bal.
Qyltiyp shyqqanda qara jer suarghan,
Aqtarghan jan syryn janardan úghyp al.

Gýlderding әlemi kóktem ghoy mәngilik,
Shattanyp shyghady múnayghan jan kýlip.
Átiri jer betin júparmen kómkergen,
Auany sýzedi, shandy da nәrli qyp.

Ár jazda ósetin orny bar saylauly,
Kóz tartar týr-týsi - baqtary baylauly.
Erke gýl, perishte ai-kýnge úshar ed(i),
Átten-ay tamyry Otangha baylauly.

Kóz tiymes pendenin, kóz toymas ghazalym,
Kýltene jyrymdy shumaqtap jazamyn.
Kýzgi jel úshyrsyn uaqyty kelgende,
Sening de, mening de iske asyp armanym.

Gýlderden nәr alsyn kónilsiz, ókpeli,
Ghalamdyq әr saual she­shimdi, ótpeli.
Tamyry kezikpes shoghayna, tikennin,
Aramshópti únatpas ad­al gýl mekeni!

***

Avtobustyng ishi adam lyq tolghan,
Uaqyt keshting shamasy edi týnge aughan.
Sol kólikke mindi júmbaq bir aru,
Kózine jas, qabaghyna múng qonghan.
Qolang shashy qara týndey әdemi,
Jayyn bilip jaqyndaghyng keledi.
Aq sausaghy, alaqany - oramal,
Móldir tamshy jasyn sýrte beredi.

Jay bir kezde bәrimiz de qyljaqpyz,
Toly kólik. Múnmen jalghyz júmbaq qyz.
Janyn jegen jarasymen alysyp,
Ketti týsip, kóshe boylay súnghaq qyz!

Qalay sening jaghdayyn, qayrat, kýshin?..

Qalay sening jaghdayyn, qayrat, kýshin,
Degenmen de tausylmas qaysarlysyn.
Arqanda zil túrsa da, batpan paryz,
Sharshatty dep myna ómir aitarmysyn?!

Nәzik qanday sausaghyn, qara shashyn,
Jigitterden bosandau, alasasyn.
Biraq, sening kýshindi bayqau qiyn,
Tirlik ýshin bәrimen talasasyn.

Tanmen qatar oyanyp, taranasyn,
Nәzik jandy pende bop jaralghan son.
Sodan keyin, bәige ómir, qu tirlikke,
Jigerindi jalyndy taratasyng !

Del-sal bolyp jylamaghyng qara kýz,

Del-sal bolyp jylamaghyng qara kýz,
Óleng qonghan biz kónilshek adambyz...
Qyzyl-sary japyraqty jiyp-ap,
Jan saraydy janshyp qayda barasyz?!

Ketpestey bop kórinip eng týneu kýn,
(Bәri ótkinshi myna ómirde bilemin...)
Aqqu-qazdy shulattyng da attandyn,
Qústarmenen bir ketkendey jýregim.

Nege asyqtyn. Qysqa berip kezekti,
Suyq kýnmen jaurattyn-au ózekti.
Kýni erteng ainalany qar basyp,
Júlmalaydy boranymen terekti.

...Alma kezek kósher mausym, amal joq,
(Ústap túrar bir mezgildi sharang joq!)
Ayazymen shymyrlatar jýzindi,
Uaqytsha eken keler qys ta qonaq bop!

Qar jauypty týnimen...

Qar jauypty týnimen... Qalam appaq.
Býgin seni kónilim qalam aqtap.
Qara ótkelden ótkendey quanayyn,
Dala-kóshe aq mamyq jamylghan shaq.

Nәzik úlpa kógimnen qúlaghanda,
Perishteden aq bata jyr alghan ba?!
Aq paraqtay jer beti jazylmaghan,
Tynyshtyqty osynday búzalam ba?..

Izder týser aq qargha qazynaly,
Bәri ýige, júmysqa asyghady.
Jana kýnmen bastalghan aiqysh-ayqysh,
Qara izben taghdyrlar jazylady.

Qosylghanday aq dauyl shabytyma,
(Jaz dep jatyr siqyrly sәtti myna!..)
Appaq qargha salynghan qara izin,
Aparatyn jol bolsyn baqytyna!
Qar jauypty týnimen... Qalam appaq...

Jeltoqsan. Jastar. Eles...

Sәl ayaldap, taghzym etpey búl alannan ótp­ender…
M.Shahanov

Kónilimde mún-eles, alan-alan,
Dep jatyrmyn kýbirlem baram-baram...
Tanghy týste kórinip appaq beyne,
Qandy alanda qol búl­ghap túrdy maghan!

Oyandym da abdyrap es jiya almay,
Múnday habar qay jaq­tan!.. Aldym qalay?!
Kýntizbede jeltoqsan. On altysy,
Taghdyrlargha balta bop tiygen talay.

Tar bólmemde yryqsyz jýrip aldym,
(Sasqan jannyng qashan­da oiy qalyn).
Bir uaqytta jýgirip esik jaqqa,
Iyghyma kýrkemdi ilip aldym.

Ayaldama. Avtobus. Jo­laushylar,
Sharshanqyrap men túrm­yn oidan synar.
«Barasyng ba, ortalyq alangha?», - dep,
Assyqqan jan dәl men­dey joq ta shyghar.

Kinәli bop aldynda ótkir ardyn,
Kóp úzamay alangha je­tip bardym.
Úshyp-qonghan kógershin, tynysh kóshe,
Bayqamaydy jay-kýiin kelgen jannyn.

...Qúlaghyma shu keldi dýrkiregen,
Aspan astyn aldy ýn kýrkiregen.
Seksen altynshy jyl qayta oralghanday,
Maza ketti jýrekten býlkildegen.

Tuylghangha qazaq bop barday jazan,
Tartys-shabys kýsheygen tannan bozan.
Ýlbiregen jastardy óltirude,
Úru-tebu ainala azan­-qazan...

Al bir uaqyt tynyshtyq qayta keldi,
(U-shu bolghan dýnie qayda ketti?!)
Tenselemin denemdi tiktey almay,
Jaqyn jerden kóre al­may jýrgen kópti.

Súlba kórdim aq qardan jandy-jansyz,
Manday, erin jarylghan qandy-qansyz.
Bozbala men boyjetken beynesinde,
Janarlary qaraydy maghan әlsiz.

Osy eken ghoy aq tannan shaqyrghan mún,
Jazyqsyzdan jastarym atylghan kýn.
Erkindikti súraghan beykýnәlar,
Elin sýigen ýshin de shatylghan kýn.

Keshir bizdi oqqa úshqan úlandarym,
Otan ýshin ýzilgen shybyn janyn.
Keshir bizdi! Biz qorghan bola almadyq,
Jeltoqsanda qyrqylghan qyrandarym!

Aq qyraudy sýrtken qyz

Bir top adam. Ayaldama. Kýn ayaz.
Ýskirik jel. Sary ayaz – han, oyaz.
Búl salqyndyq kónilderdi týsirip,
Qalyng el men suyq kýndi qyldy araz.

Múz baylanghan kirpigimiz qybyrlap,
Avtobusty kýtip túrmyz shuyldap.
Jyly ishik kiyingender dirdektep,
Ángime de qoyady aityp sybyrlap.

Bir uaqytta qaldyq bizder jelpinip,
Toqtay qalghan marshrut eken «ekilik».
Bolmaghan song búl avtobus men kýtken,
Toqtay qaldym, jýgirdim de entigip.

Kóp ishinen syghylysa, taptalyp,
Meni kórgen qos janary shattanyp.
Terezeden bir súlu qyz, qol búlghay,
Aytyp jatyr bir sózderdi aqtaryp...

Terezege kózim týse, tang qaldym
(Avtobusqa minuge de shaq qaldym).
Mýmkin emes dep týidim de ishimnen,
Orta jolgha baryp, qayta toqtaldym.

Kóregenine sene almay kózimnin,
(Ne aitargha reti kelmey sózimnin).
Qyryghynda qyzdar aitqan sezimin,
Serilerdey men ózimdi sezindim.

San oilargha túrghan kezde bulyghyp,
Qas-kirpikting múzyn sýrttim su qylyp.
Súlu qyz da sýrtkileydi әinekti,
Nәzik demin shygharady bu qylyp...

Sol-aq eken ghayyp boldy, qiyalym,
(Kýlki qysty, ony qalay jiyamyn?!)
Aru da joq, qol búlaghaghan men ýshin,
Qaryndasym tazalauda terezening qyrauyn.

Oyanghany-ay, ishtegi qamqorlyghy "aghanyn",
Qatelesken men ózim. Kimge kinә taghamyn?!
Keshir, aru sәl tentekteu aghandy,
Oryndalsyn arman tilek, talabyn!

Tondy-au qolyn, nege artynsha dir ettin,
Salqyn qysta aq әlemge gýl ektin.
Tólegendey kezdestirip tórendi,
Baqytty bol, sinilisi Jibektin!

Syrghanaq ómir

Balalyghym bal kezderim, ótkenim,
Sende qalghan saghynyshym kóp menin.
Shana sýirey jýrushi edik, dóng izdep,
Qynjyltady, oralmaydy ketkenin.

Múz izdeushi-ek syrghanaugha jeldetip,
(Arqa tústy jýrushi edik terletip).
Qolymyzdan jasaushy edik múz alan,
Appaq qargha sudy qúya kóldetip.

Dostarymmen jinalushy ek oiyngha,
(Odan ózge bolmaushy edi uayym da!)
Jýgirushi ek kezek-kezek qúldilap,
Kim úzaqqa syrghidy dep sonynda...

Kýsh-jigerdi túrushy edik kóp synap,
(Ómir alda, túrghan eken kóp synaq).
Jyltyr múzgha biz tósegen keshegi,
Sýrinsek te qayta túrdyq kóp qúlap.

Biri alysqa ketti әketip shanasyn,
Biri ketti, kórsetpesten qarasyn.
Kibirtiktep biri qaldy ortada,
Odan ózge bolmaghasyn sharasy.

Balalyq shaq artta qaldy jazday bop,
Saghynyshtan kónilimde mazdaydy ot.
Biz tayghanaq jasap alghan sol kezde,
Átten, uaqyt erip ketting múzday bop!

Múqaghaligha arnau

Lapyldaghan jýregi bar ot keuden,
Ótti ghúmyr jalghandyqqa joq deumen.
Syrshyl sezim tolghan ólenderinnen,
Áli demi basylmaghan shoq kórem.

Boran, ayaz jolamaghan kónilge,
Óleng bolyp jaralghansyng ómirge.
Kóp nýkteni qoyyp shabyt sonyna,
Tik qaradyng auru menen ólimge.

Jyrdyng baghy ózinmenen ashylghan,
Saghan or da kóp edi ghoy qazylghan...
Taghdyryndy óleng qylyp oqimyz,
Jýrgen izing óshpes dastan jazylghan.

Qara ólenge nayzaghay bop ótkensin,
Jyr әlemde ornyng bólek, óktemsin.
Múnyn aitar әr pendening әr joly,
Songhy ólendi ózing jazyp ketkensin...

Ádebiyet sarayynyng ary sen,
Qazanattyng jeldey esken shabysy en.
Qara ólenning arghymaghy, asauy,
Tar mandaygha syimay ketken arys en!

Aq qaghazdy syrlas qylghan aq beren,
Sennen asqan móldir muza joq der em.
Sýiinshilep seni izdep túramyn,
Qalamymnan kepter bolyp úshsa ólen.

Dәl ózindey jan kórmedim shayyrdan,
Ómir syryn әr shumaqta qayyrghan.
Mәjýnindey dala kezgen seni izdey,
Poeziya da egizinen airylghan.

Shyndyq qana qonaq bolghan tórinde,
Nayzaghaylar oinaq salghan kóginde.
Jyr aidynnyng simvolyna ainalghan,
Seni ansap aqqular jýr kólinde...

Janasha bir úiqaspen jazyldy...

Kóshemen kelem oilana,
Ómirdi ótken oigha ala.
Úlpalargha qaraymyn,
Kórinbes nәzik qanatpen,
Qúlap jatqan jay ghana.

Shynymen deymin ishimnen,
Kezim kóp mening kýrsingen.
Quansyn dep pendeler,
Perishte ruhty qarlardy,
Jaratqan jangha týsirgen.

Tepkende qúzghyn ózekten,
Senderge aitar bar ókpem.
Beykýnә appaq qarlarym,
Dýniyeni oray aq týske,
Damyldap jatyr kezekpen.

Aspanan týsken aqsha qar,
Senderge endi jer meken.
Ádildik tapshy zaman búl,
Sender kelgen aspanda,
Ádildik degen bar ma eken?!

Qarekenov Manarbek Aydynghaliyúly

Abai.kz