1-Bólim: Esirtki men jezókshelerding lotereya biyletterining qaltarysynda qalay jasyrghany haqynda

Lotereya klubtary týrindegi ruletkaly kazino etek jayyp, óz qúshaghyna esirtki, jezókshelik jәne qaru-jaraq saudasyn syidyrdy. IYeleri bolsa, Qazaqstan budjetine týsuden qaghys qalyp, ofshorlargha jylystatylghan jýzdegen milliardtardy qaltalaryna basty. Týptep kelgende búnyng bәri - «naryqty sauyqtyru» degen syltaumen iske asyrylatyn ýlken shemanyng bir bóligi bolyp tabylady. Kóp jyl búryn búl lotereyalardan bastau alyp, dәl qazir birneshe salalargha taramdalyp ketti.

Qazaqstanda ofshorlyq tamyry bar shymyldyqty monopoliyalardyng qalay ómirge kelgeni, nege olardan budjetke jýzdegen milliard tenge týspeytini jәne lotereya klubtaryn bet perde etip salyq tólemeytin býkil el boyynsha kimning kazino ashatyny turaly Orda.kz óz materialyn jariyalady.

Redaksiyanyng qúzyrynda «Qazaqstannyng bukmekerler qauymdastyghy» ZTB-nyng Antikorgha joldaghan ótinishi boldy. Onda biznesmender keybireulerding ekonomikany jәne qoghamdyq adamgershilikti saqtap qalu turaly әngimelerdi bet perde etip,  eldegi belgili salalardy monopoliyalandyrugha qalay tyrysatyny turaly sóz etedi.

Búl shemanyng artynda retteushi túrghan joq: ol Sport ministrliginin, parlamentting qazirgi qúramyna deyin, tipti qazirgi preziydentke deyin oryn alghan jaghday bolyp tabylady. Biraq memlekettik organdar taghy da olardyng qúrghan toryna týsti. Atalghan shemanyng avtorlary sheneunikterding qúzyrettiligining shegin óte jaqsy bilip, soghan oray degenderin iske asyra alady.

Izgi niyetpen tozaqqa danghyl jol tóseldi degendeyin, bizding jaghdayda tozaq - ekonomikalyq damu, al izgi niyet - ayarlyq. Orda.kz redaksiyasy bukmekerler qauymdastyghynyng ótinishinde kórsetilgen birqatar faktilerdi tekserdi jәne osy tekseru barsynda olardyng aqiqat ekenin rastaldy.

QARU, ESIRTKI, LOTEREYa BIYLETTERI

15 qantarda IIM kriminal men ludomaniyagha qarsy kýrestegi kezekti jenisin saltanatpen jariyalady. Polisiya qyzmetkerleri ÚQK qyzmetkerlerimen birge jәne Bas prokuraturanyng qoldauymen «lotereya klubtary retinde әreket etken zansyz onlayn-kazinolardyng iri jelisin» joydy.

«Zansyz oiyn qyzmetinen basqa, kýzetshiler men әkimshiler VIP-kliyentter ýshin intimdi qyzmetter úiymdastyryp, jengetaylyq jәne esirtki paydalanu faktileri tirkeldi. Arnayy operasiya barysynda polisiyagha 400-den astam adam jetkizildi. Qylmystyq shemanyng negizgi 8 úiymdastyrushysy, sonyng ishinde tayau jәne alys shetel azamattary ústaldy», - dedi IIM úiymdasqan qylmysqa qarsy kýres departamentining basqarma bastyghy Quandyq Alpys.

Sonday-aq, poliyseyler loto-klubtarda útys nәtiyjesi aldyn ala belgili bolghanyn anyqtady. Ákimshiler olardy qolmen rettep, qajet bolghan sәtte kliyentterding útylystaryn «jónge keltire» alady.

Júrtty tang qaldyrghany:   570 loto-klubtardaghy  tintuler kezinde býkil el boyynsha zansyz qyzmeti ýshin 326 mekeme jabylyp,, tergeudegi aiyptalushylardan  247 mln tenge, 55 mln rubli jәne 125 myng dollardyng alyny boldy. Jәne alty milliard tenge - shemanyng barlyq qatysushylarynyng paydasy bolyp sanalyp: búl aqshanyng kóp bóligi shetelge shygharyldy.

Qantar aiynda habarlaghanymyzday, is boyynsha Loto Club kompaniyasynyng iyeleri de qarauylgha alyndy. Olardyng Qazaqstan ónirlerindegi klubtary jabylyp,qúlyptalyp  mórlendi. Biraq odan әri búl  iste kýtpegen ózgeris oryn aldy.

Qyrkýiekte IIM tekseru qorytyndysy turaly esep berdi. Ministrlik jarty jyldan astam uaqytqa sozylghan júmys nәtiyjelerin qorytyndylady jәne... kompaniyanyng júmysynan zansyz eshtene tappaghandyghyn aitty. Qylmys qúramynyng joqtyghynan qylmystyq is yn-shynsyz jabylyp tyndy.

Sol IIM qyzmetkerlerine loto-klubtan tauyp alghan qaru-jaraq, esirtki jәne jezókshelerding qayda ketkeni turaly saual qoyylady? Álde jýzdegen tintuler poliyseylerge qúr eles bolyp kórindi me? Nemese býkil el boyynsha ýsh myng qauipsizdik kýshteri qúr beker kýshterin sarp etip júmys istedi me?

NE ÝShIN KÝRESTINIZ...

2016 jyly Mәdeniyet jәne sport ministrligi (qazir Turizm jәne sport ministrligi) lotereya naryghynda tәrtip ornatqysy keletinin habarlady. Ol ýshin eldegi lotereya oiyndarynyng barlyq mәselelerimen ainalysuy ýshin birynghay operator qúru turaly sheshim qabyldandy. Bir sózben aitqanda, búl qadamgha «naryqty súr shemalardan, salyq tólemeuden jәne jasyryn qúmar oiyndardan qútqaru siyaqty kelensizdikter» jeleu boldy.

Is jýzinde Sport ministrligi alandatatyn zor sharua boldy.

Birynghay operatordyng basty jaqtaushysy ol kezde «Qazaqtelekomnyn» basqarma tóraghasy jәne Qazaqstannyng sifrlyq «súr kardinaly» Quanyshbek Esekeev boldy. Lotereya naryghynda birynghay operator qúrylghan kezde onyng ýstinen  Núrsúltan Nazarbaevtyng bauyry Qayrat Satybaldy qaraydy degen sybys tarady. Búl sybys shyrmauyqtay shyrmalghan shemany ministrlik tarapynan da, parlamentting eki palatasy tarapynan da artyq qarsylyqsyz sheshuge kómektesti. Qajetti esimderdi esinde ústaghan sheneunikter jay ghana saual qoydy toqtatyp, ózderining degenderin jasady.

Qayrat Satybaldynyng qyzmetin kóptegen qúqyq qorghau organdary teksergen, biraq tergeu barysynda lotereyalar turaly birde-bir ret sóz qozghalghan joq. Mýmkin, onyng aty kerek dýniyege qol jetkizu ýshin paydalanylgha shyghar!? Biraq shema iske asty. Onyng avtorlary múny esterinen shygharghan joq. Nәtiyjesinde 2016 jyly lotereya naryghynda búryngha kóbedey-kóp 85 kompaniyanyng ornyna birynghay retteushi «Sәtti Júldyz» AQ payda boldy. Búl rette osy firmalardyng әrqaysysynyng liysenziyasy boldy jәne ashyq ta, adal júmys istedi - operatordy qúrudyng úsynushylardyng basty dәleli naryqtyng kólenkede túrghany jәne az salyq tóleytini boldy. Liysenziyalanbaghan operatorlargha retteu әser etken joq, yaghny súr naryq shyn mәninde eshqayda joghalghan joq. Torttaghy shiyege ainalghan «Sәtti Júldyz» memlekettik kompaniya bolmasa da, eshbir konkurssyz-aq tabysty «jem astaugha» qol jetkizdi,

JOGhALGhAN MILLIARDTAR

Týptep tekseru kezinde monopoliya bolyp shyqqan  lotereya salasyn «retteu» saldarynan Qazaqstan qansha aqsha joghaltty?

Shetelde lotereya naryqtary júmys isteytin eki shema bar. Birinshisi - bәsekelestik. Naqtylap aitar bolsaq,  birynghay rettegishter joq, kóptegen kompaniyalar oiynshylardyng nazary ýshin bәsekelesip, budjetke tikeley salyq tóleydi. Ekinshisi - ortalyqtandyryu. Yaghni, olardan tólemder jinap, barlyq paydany memlekettik jobalardy qarjylandyrugha shygharatyn memlekettik operator bar. Eki jaghdayda da memleket útady.

Halyqaralyq tәjiriybe budjet ýshin memlekettik operatorgha qaraghanda bәsekelestik naryq tiyimdirek ekenin kórsetedi. Biraq Qazaqstan qúday úrghanda eng shyghyndy memlekettik operatordyng kirisi ofshorgha ketetin ýshinshi shemany oilap tapty.

Barlyq tabysty qazynagha beruding ornyna operator óz iyelerin shylqa maygha kenirdeginen keneltti. Memlekettik retteu men birynghay operator bolmasa, onda búl sala el qazynasyna birshama kóp aqsha týsirer edi.

Mine, soqyrgha tayaq ústatqanday naqty sandar. 2016 jyldan bastap «Sәtti Júldyz» AQ budjetke 16 mlrd 838 mln 216 myng 387,87 tenge salyq tóledi. Eng kóbi - 2023 jyly (bes milliard 434 million 828,9 myng tenge). Al naryq monopoliyalanghangha deyin júmys istegen 85 lotereya operatory qansha salyq tóley alar edi?

2023 jylghy әleumettik saualnama derekteri boyynsha, respondentterding 3,8% -y lotereyany ýnemi oinaydy jәne loto-klubtargha barady, al 3,9% -y bukmekerlerde bәs tigedi. Sondyqtan búl naryqtardy ainalym boyynsha da, qazynagha audarymdar boyynsha da salystyrugha bolady.

«Retteushining qolymen monopoliyalanbaghan bukmekerlik sala 2023 jylgha 80 mlrd tengege juyq salyq jәne 2023 jylgha 20 mlrd tengege juyq demeushilik kelisimsharttar men qayyrymdylyq týrinde memlekettik budjetke tóledi. Sonymen qatar, Bukmekerler qauymdastyghyndaghylar lotereyanyng birynghay operatory «Sәtti Júldyz» AQ 2023 jyly 5,5 mlrd tenge salyq tóledi», - dep atap ótti .

Ayyrmashylyq - shamamen 15 ese! Eger búdanda úzaghyraq kezendi alar bolsaq, júrt auzshynan jyrylghan nәpaqadan qaghylu ishindi kýidiredi.  Ázirge naryqtyq bәsekelestik ayasynda júmys istep jatqan bukmekerler 2020-2023 jyldar aralyghynda budjetke shamamen 254 mlrd tenge salyq tóledi. «Sәtti Júldyz» AQ osy uaqytta qazynagha segiz milliardqa juyq qarjy әkeldi. Budjet ýshin aiyrmashylyq - nebәri ýsh jylda 200 mlrd tengeden astam. Salany monopoliyalandyru baghasy osynday.

Bukmekerler naryqta qalu ýshin qajetti demeushilik kelisimsharttar ýshin bәsekelesuge mәjbýr. Al birynghay operatordyng qatang qadaghalauyndaghy lotereyalar memleketke payda әkelmeytin mәshiyenning besinshi donghalaghy bolyp qaldy. Búl operatordyng eng aldymen ózining bas paydasy men qaltasyn ghana oilaytyndyqtan emes pe?

Lotereya retinde zansyz oiyn biznesi jii el nazarynan tys jasyrylatyndyqtan emes pe?

RULETKAGhA BIYLET

Býkil el boyynsha loto-klubtarda «zandy týrde» ruletka oinaugha bolady. Qúmar oiyndar lotereya týrinde ótkiziledi: siz biyletti satyp alyp, «baqytty nómirlerge» bәs tigesiz, al onda baqytty nemese sәtsiz bolady. Búl rette oiyn aimaqtarynda júmys isteytin zandy kazino budjetke audarymdar tóleuge jәne әleumettik jәne turistik infraqúrylymdy qarjylandyrugha mindetti. Lotereya klubtary múny jasamaugha tiyis emes.

«200 mlrd tengeden kem emes somagha baghalanatyn memleketting qoldan shygharyp alghan kiristerinen basqa, turistik salany damytudan alynbay qalghan kirister de bar. Loto-klubtarda lotereyagha beriletin ruletka bastapqyda kazino ónimi bolyp tabylady da, olargha arnayy bólingen oiyn aimaqtarynda qonaq ýiler men turistik infraqúrylym qúrudy talap etedi. Biraq Qazaqstannyng barlyq qalalaryndaghy ondaghan loto-klubtardan tabylsa, nege arnayy oiyn aimaghyna ruletka oinaghysy keledi?», - dep atap kórsetedi Bukmekerler qauymdastyghynda.

Loto-klubtarda lotereya týrinde qúmar oiyndar ótkiziletini turaly birneshe jyldan beri aitylyp keledi. Sebebi olar kazino balamasyna ainalghandyqtan 2022 jyly Qyzylorda oblysynyng túrghyndary múnday mekemelerdi jabudy talap etti. Ol kezde deputat Baqytbek Smaghúl 2023 jyly «Sәtti Júldyzdy» joy jәne lotereya qyzmetin shekteu turaly zang qabyldanady dep uәde bergen bolatyn, biraq olay bola qoyghan joq. 2024 jyldyng aqpanynda «Sәtti Júldyz» dýngirshekterining júmysy zansyz elektrondyq lotereyalarmen kýresu syltauymen toqtatyldy. Biraq kompaniyagha zansyz qúmar oiyndar úiymdastyrdy degen aiyp taghylghan joq. Memleket monopolisting offshorgha aqsha shyghara otyryp, tabysyn artyruyn jalghastyra týsuine jalpaqshesheylikpen qarau kerek dep sheshti.

Lot-klubtardaghy esirtki, jezókshelik jәne qaru-jaraq turaly polisiya men ÚQK-ning tergeui de «Sәtti Júldyz» qúrylymdary ýshin eshtenemen ayaqtaldy. Biraq qylmystyq isti qozghau men jabudyng arasynda bir manyzdy oqigha boldy.

Lotereyanyng birynghay operatorynyng qúryltayshylary auystyryldy. AQ-nyng teng iyesi bolyp sanalatyn TLC System Ltd kompaniyasynda búryn lotereya biznesimen eshqashan baylanysty bolmaghan Nikolay Nepluevting «NLT Technologies» JShS payda boldy. Biraq tergeu kezinde múnday ózgerister jasaugha bolmaydy, óitkeni búnday әreketke zanmen tyiym salynghan. Búl qúqyq qorghau organdarynyng nazarynan tys qalu әreketi bolghan siyaqty.

Tap osy bir jayt bizdi «Sәtti Júldyzdyn» artynda kim túr degen әngimege alyp keledi.

OYYNDA KIM BAR?

Operatormen baylanysty merdigerler aqshany «Sәtti Júldyzdyn» qaltasyna saqtaugha kómektesedi. Mәselen, kompaniya lotereya terminaldary men olargha qyzmet kórsetu ýshin onymen tikeley ýlestes «Logikom» AQ tóleydi. «Sәtti Júldyzdan» aiyrmashylyghy «Logiyk» memleketpen baylanysty emes, sondyqtan kiristing bir bóligin budjetke audarugha mindetti emes.

«Sәtti Júldyzdyn» qúryltayshylarynyng biri - Sergey Shvalov, ol bir mezgilde «Logikomnyn» diyrektorlar kenesinde túrady jәne resmy týrde kompaniya basshysy bolyp esepteledi. Al «Logikomnyn» jalghyz qúryltayshysy - Niyderlandyda tirkelgen KS8 Holding B.V. sheteldik kompaniyasy. Yaghni, birynghay últtyq operator kirisining edәuir bóligi ofshorgha ketedi.

«Sәtti Júldyzdyn» ekinshi qúryltayshysy - 2022 jyldyng mamyrynda qúrylghan TLC System Ltd jekemenshik kompaniyasy bolyp tabylady. Sol sәtten bastap úiym budjetke adamnyng artyn kýldiretin 324 myng tenge salyq tóleydi. Onyng jetekshisi, 33 jastaghy Dәuren Qúsayynov «Sәtti Júldyz» jәne «Logikoma» diyrektorlar kenesining mýshesi. Al TLC System Ltd kompaniyasynyng iyesi, óz kezeginde, Astanada tirkelgen «NLT Technologies» JShS (2022 jyldan bastap - 469,6 myng tenge). Búl úiymnyng jalghyz qúryltayshysy jәne diyrektory - Nikolay Nepluev. Quanyshbek Esekeevten basqa «Qazaqtelekomnan» birynghay lotereya operatorymen baylanysty qúrylymdargha sozylatyn taghy bir jeli bar. Naqtyraq aitsaq, jipting bir úshtyghy «Logikomnyn» top-menedjeri Sergey Shvalovqa bastap aparady. Biz 2023 jyldyng sәuirinde «Qazaqtelekom» óz ýlesin (49%) «QazCloud» JShS «Daneker Sala» JShS birlesken kәsipornynda satty dep aitqan bolatynbyz. Al búl JShS óz kezeginde «Logikomgha» tiyesili edi.

Sondyqtan, Shvalov men Esekeev bir-birin biz oilaghannan da jaqynyraq tanidy. «Qazaqtelekomnyn» búrynghy basshysy men «Logikomnyn» basshysy búl mәmileni jeke ózi talqylauy mýmkin edi. Demek, kezekti salalardy retteu (monopoliyalandyru) boyynsha birlesken is-qimyldar turaly kelisuge mýmkindik ala alghan.

BIRIGIP DÁUREN QÚRU

Shymyldyq monopoliyalar qúrylatyn shema әrqashan egiz qozyday bolyp keledi. Aldymen jariya alangha qanday da bir naryqtaghy zansyzdyq turaly alandatarlyq aqparatty «ortqa may qúiyp» júrt nazaryna úsynady. Dәlelder klassikalyq ýlgide: kәsipkerler jappay zang búzushylyqqa jol beredi, salyq tólemeydi, tipti últtyq mýddelerge tikeley qauip tóndiredi t.s.s.. Búl orayda «Lotereyalar men oiyn biznesi» jaghdayynda etikalyq aspekt ta qosylady: búl salany memlekettik retteusiz qaldyrugha bolmaydy, әitpese qazaqstandyqtar tolyghymen ludomandargha ainalatyn bolady!

Osy syltaudy tu etip kóterip, salany memlekettik mýddelerge qamqorlyq jasaugha tiyis operatorgha «layyqtady». Búl naryqtar olardy qadaghalaytyn vedomstvolar tarapynan retteletin edi. Biraq endigi jerde osy operator arqyly ótetin aqsha onymen baylanysty jeke kompaniyalar men sheteldik yurisdiksiyalargha ornalastyrylady. Nәtiyjesinde memleket edәuir az aqsha alady, al monopolisting qaltasy qampighan ýstine qampiya týsedi.

Lotereyalyq «iri oiyn» - osynyng bir ghana mysaly desek te bolady. Birneshe jyldan keyin sol ssenariy boyynsha tauarlardy tanbalau boyynsha birynghay operator qúrdyq - ol kezde de naryq tym az salyq tóleydi jәne «kólenkede túr» degen dәlelder aityldy. Tanbalau qajettiligi kontrabanda men kontrafaktige qarsy kýrespen de aqtaldy.

Tanbalaudy engizdi, tauarlar qymbattady, biznes qosymsha shyghyndargha úshyrady - al búghan tek túraqty payda tabatyn bir ghana operator (jәne tanbalau jýiesin reseylik әzirleushiler) riza boldy. Kontrabanda men kontrafaktige keletin bolsaq, olardyng sany elimizde azayghan joq - búl turaly bizding tergeuimizde oqularynyzgha bolady.

Dәl solay fiskaldyq derekterding birynghay operatory turaly da (ony «biznesti kólenkeden shygharu» degen syltaumen engizgen) jәne 2021 jyly Mólsherlemelerdi basqaru ortalyghyn qúru jónindegi sanaly bastama turaly da aitugha bolady. Sol kezde mәdeniyet jәne sport viyse-ministri Músaybekov sotta kinәsin moyyndady. Ám NKO engizuding jemqorlyq qúramdas bóligine baylanysty toqtatyldy. Sodan beri ýkimet pen deputattyq korpustyng qúramy ózgerdi: kópshiligi aty aighaylaghan esimderdi bet perde etip jamylyp, jekemenshik monopolistikti qúru shemasyn úmytyp ketti.

Búghan qosymsha dәlel - «Birynghay esepke alu jýiesi» (BAJ). Monopoliyalandyru shemasy jana deputattar men ýkimet mýshelerining ony tappaghandyghyn paydalanyp, 2016-2020 jyldardaghy ýlgi boyynsha taghy da oiyndary osylyp qulyqqa kóshti. Biletin júrt tólemder, ekvayring jәne elektrondyq aqsha naryghyna qatysushylardyng qolgha alghan aila-sharghylarynyng týpki maqsaty - bólshek satyp alulardyng býkil qarjy naryghyn bir «qojayyngha» ainaldyru dep betimizge tikeley aitady.

Eger tólem naryghy monopolisting baqylauyna ótse, Qazaqstannyng qarjy jýiesi zardap shegip, elding investisiyalyq tartymdylyghy men biznesting ashyqtyghy reytingi tómendeydi. Demek, elimizge investisiya jetpey qalady. Myndaghan qazaqstandyqtar júmysynan airylady - biraq payda týsiretin shemalardyng avtorlary búghan býirekteri býlk etip, esh alandaushylyq bildirmeydi.

Qazaqstanda memlekettik monstr-monopolister jetkilikti. Búl QTJ-nyng qarjylyq-infraqúrylymdyq problemalary, «Qazaqtelekom», KEGOC jәne «Sәtti Júldyz» - tizimdi sozbaqtap jalghastyra beruge әbden bolady. Jәne AZRK qyzu is-әreketti qalay beynelese de, qos ókpeden qysqan qatal shyndyq osynday monstrlardyng kóbenginen tuyndaydy. Áli kýnge deyin paydasyz monopolisten tabysty qútyludyng jalghyz mysaly - búl Áliya Nazarbaevanyng «ÓKM operatory» bolyp tabylady.

Biraq, «Eski Qazaqstan» memlekettik aqshany jeke qaltagha jәne shetelge shygharu ýshin monopoliya qúrudyng jana tәsilderin tapty. «Virustyq monopoliyalau» shemasynyng avtorlary barlyq onlayn-tólemderdi qolyna alyp, bir salany birinen keyin biri tartyp alugha tyrysqan joq.

Qazir lotereya naryghyn monopoliyalandyrudyng artynda túrghan Quanyshbek Esekeev – preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng kenesshisi. Jәne búl paqyr memleket basshysymen jeke qalghan shaghynda qanday keremet iydeyalarmen bólisip, olardy «ekonomikany sauyqtyru» qajettiligimen aqtaytyny belgisiz.

Búl tergeuding ekinshi bóliminde biz monopolizm adeptterining qalaysha ýsteme naryghyn qolyna alugha tyrysatynyn aitatyn bolamyz.

Abai.kz