(26 jeltoqsan tughan kýni)

Týrkistandaghy týrki halyqtary últ-azattyq qozghalysynyng kósemi, qogham jәne memleket qayratkeri, sayasatker jәne diplomat Túrar Rysqúlovtyng tughanyna 130 jyl toldy.

Resey patshylyghynyng solaqay sayasatynyng nәtiyjesinde ezgi men qysymgha úshyraghan Orta Aziya halyqtarynyng qúqyghyn qorghap, sol jerdi mekendegen Týrki halyqtarynyng bir tu astynda jinap birtútas Týrki respublikasyn qúru iydeyasyn Túrar Rysqúlov algha tartqanyn tarih jaqsy biledi.

T.Rysqúlovtyng alghash ret sayasatqa aralasqanyn 1916 jyly Týrkistan halyqtarynyng últ-azattyq kóterilisining qatysushysy retinde tútqyngha alynghanyn, keyinnen 1917 jyly Merkede «Búhara» qazaq jastarynyng revolusiyalyq odaghy úiymdastyrghanynan bayqaugha bolady. 1918 jyly Túrar Rysqúlov ózining pikirles joldastarymen birge «Týrik Sosialistik Respublikasyn» qúru boyynsha jospar әzirledi.

1919 jyly «Týrkistan» kommunistik partiyasynyng músylman burosynyng tóraghasy, 1920 jyly Baku qalasynda shyghys halyqtary sezining delegaty, 1921 jyly Ázirbayjan Respublikasyndaghy RSFSR Últtar isteri jónindegi Halyq Komissariatynyng ókili, keyinnen RSFSR Halyq komissarynyng orynbasary, 1922-1924 jyldary Týrkistan ASSR Halyq Komissarlarynyng tóraghasy sekildi týrli jogharghy lauazymdarda qyzmet atqardy. Sonymen qatar, Túrar Rysqúlovtyng diplomattyq tәjirbiyesin arttyruda, 1924 jyly Monghol Halyq Respublikasyndaghy Kominternning uәkiletti ókili retinde júmys jasaghany negiz boldy. RSFSR Halyq Komissarlary Kenesining tóraghasynyng orynbasary (1926-1937) Túrar Rysqúlov Týrkistan, Resey jәne Mongholiya memleketterining ekonomikasyn damytuda ýlken ýles qosty. Belgili qayratkerding bastamasymen Qazaqstanda Týrkistan-Sibir temir joly salyndy, quatty industriyalyq ortalyqtar, onyng ishinde Shyghys jәne Ontýstik Qazaqstannyng týsti metallurgiyasy, Qaraghandy kómir óndiru men metallurgiya keshenderi, Batys Qazaqstannyng múnay-gaz ónerkәsibi qúryldy. Qazaqstan men Týrkistan ónirinde respublikalyq manyzy bar iri últtyq qoryqtar payda boldy. Sonday-aq, Mongholiya astanasy Úlan-Batyr qalasynyng atauyn da úsynghan T.Rysqúlov bolatyn.

Sonymen qatar, Túrardyng oqu-bilim salasyna sinirgen enbegi de orasan zor. T.Rysqúlov 1920 jyly Tashkentte Qyrghyz-qazaq instituty, 1924 jyly Mәskeude Shyghys halyqtarynyng uniyversiyteti, 1928 jyly Almatyda Qazaq uniyversiyteti, 1929 jyly maldәrigerlik instituty, 1930 jyly auyl-sharuashylyq institutynyng boy kóteruine múryndyq boldy.

Tek Qazaq halqymen shektelmey, jalpy Týrki әlemining dәulettiligi men baquattylyghy jolynda ayanbay ter tókken úly túlgha Stalindik jappay qughyn-sýrgin kezeninde «halyq jauy» dep aiyptalyp, 1938 jyly 10 aqpanda atu jazasyna kesildi.

Bәrimizge aiqyn, Týrkiya Respublikasyndaghy últjandylar men tarih ghalymdary Túrar Rysqúlovtyng enbek joldaryn asa qúrmetpen eske alady. Sebebi, Túrar Rysqúlov tatar әriptesi, sayasy qayratker, Tatar Respublikasynyng qúrushylarynyng biri Mirsaid Súltanghaliyev sekildi býkil týrki halyqtarynyng Túran sosialistik respublikasyn qúrugha úmtylghan. Sonday-aq, Týrkiyanyng Respublikasyn qúrushy Mústafa Kemal Atatýrikti T.Rysqúlov «últ-azattyq kýresining jetekshisi» dep ýlken qúrmetpen aityp otyrghan.

Biyl kiyeli Týrkistan qalasynda Qoja Ahmet Yasauy atyndaghy Halyqaralyq Qazaq-Týrik uniyversiyteti qabyrghasynda Týrki halyqtarynyng janashyry Túrar Rysqúlovtyng tughanyna 130 jyl toluyna oray, «Túrar Rysqúlov jәne Týrkistan iydeyasy» halyqaralyq konferensiyanyng plenarlyq otyrysy ótti. Búl ýlken sharagha qazaqstandyq, sheteldik ziyaly qauym ókilderi men ghalymdar qatysqan bolatyn. Sharanyng úiymdastyryluyna baylanysty Qazaqstan Respublikasynyng preziydenti Qasym-Jomart Toqaev qúttyqtau hatyn joldady. Atalghan plenarlyq otyrysta Qyrghyz Respublikasynyng Preziydenti kenesshisi Arslan Koychiyev, Mongholiyanyng Qazaqstandaghy Tótenshe jәne Ókiletti elshisi Bayarhuu Dorj, Týrkiya Respublikasynyng Týrkistandaghy Bas konsuly Pak Ilker, Dýniyejýzi Qazaqtar qauymdastyghy tóralqa tóraghasynyng birinshi orynbasary, memleket qayratkeri, elshi Zauytbek Túrysbekov jәne uniyversiytet rektory Janar Temirbekova óz kezeginde sóz aldy. Spiykerler Túrar Rysqúlovtyng qoghamdyq-sayasy qyzmeti, onyng tútas Týrkistan iydeyasynyng manyzy men osy joldaghy eren enbegi, onyng últ-azattyq kýrestegi erik-jigeri turaly sóz qozghady. Is-sharagha Túrar Rysqúlovtyng úrpaghy Adeli Robertqyzy Rysqúlova da arnayy kelip, konferensiyany úiymdastyrushylargha sheksiz alghysyn bildirdi. Jazushy Sherhan Múrtazanyng “Qyzyl jebe” romany Alash qayratkeri Túrar Rysqúlovtyng ómirine arnalghan.

Týrkistannyng birligi jolynda ayanbay kýresken Túrar Rysqúlovtyng esimi men enbegi el jadynda mәngi saqtalmaq. Sol Túrar armandaghan azat Týrki elining birligi búzylmay, «Týrki tildes, týgel bol» degen Túrardyng úrany әrbir Týrki azamatynyng jýreginde mәngi soqpaq!

Erjan Uәiis

Qazaqstan enbek sinirgen qayratkeri. «TÝRKSOY» halyqaralyq úiymynyng Bas kenesshisi. Dýniyejýzi Qazaqtary qauymdastyghynyng Týrkiyadaghy ókili

Ystanbúl

Abai.kz