Sizderge Klimat jәne ghylym reporteri Djordjina Rennard zertteuindegi bizge beytanys osy bir derekti úsynamyz. Ghalymdar shamamen 4000 jyl búryn Somersettegi «erekshe zorlyq-zombylyq» shabuylynyng saldaryn anyqtady, búl kezde kem degende 37 adam soyylyp, qúrban bolghan.

Búl mamyrajay shaq sanalatyn Angliyanyng erte qola dәuirinde anyqtalghan adamdar arasyndaghy eng ýlken zorlyq-zombylyq oqighasy edi.

Qaza tapqandardyng sýiekterin 1970 jyldary ýngir qazushylar tapqan. Sarapshylar olardy tariyhqa deyingi shabuylshylar 15 metrlik oqpangha laqtyrghan dep sanaydy.

Oksford uniyversiytetining professory Rik Shulitingting aituynsha, qyrghyn ashuly «kek alugha degen úmtylyspen» tuyndaghan boluy mýmkin jәne onyng saldary «úrpaq boyyna qaytalansa kerek». Onyng sózinshe, qúrbandardy «adamgershilikten aiyru» jәne «azappen qorlau» ýshin yrym retinde jegen boluy mýmkin.

Somerset shtatyndaghy Mendip Hillsindegi Charterhaus Uorren dep atalatyn ýngirler jýiesinen tabylghan 3000-gha juyq sýiek synyqtaryn arheologtar toby taldady. Olardyng payymdauynsha, kem degende 37 adam qaytys boldy, onyng ishinde erler, әielder men balalar da bar. Jasóspirimder men egde jastaghy balalar zardap shekkenderding jartysyna juyghyn qúrady.

Qola dәuirining basynda Úlybritaniyadaghy auyldar shamamen 50-den 100-ge deyin adamnan qúralghan, sondyqtan sarapshylardyng pikirinshe, búl býkil derlik bir qauymdastyqtyng joyyluy boluy mýmkin.

Úlybritaniyadaghy qola dәuiri bizding eramyzgha deyingi 2500–2000 jyldardan b.z.d. 800 jylgha deyin jalghasady. Adamdar eginshilikting jana әdisterin jasap, iri jәne túraqty sharuashylyqtar qúrady. Atalghan sýiekterdegi qyrylghan jәne kesilgen izder shabuyldaushylar óz qúrbandaryn tas qúraldardy paydalanyp jýieli týrde bólshektep, jep qoyghanyn kórsetedi. Professor Shuliting: «Eger biz januarlardyng sýiekterinen búl belgilerdi kórsek, olardyng soyylghanyna kýmәndanbas edik», - deydi.

Ghalymdar shabuyl jasaghandardyng qaldyqtardy ashtyqtan jegenine senbeydi, óitkeni fragmentter januarlardyng sýiekterining janynan tabyldy, búl azyq-týlikting jetkilikti ekenin kórsetedi. Mәiitterdi keng kólemde bólshekteu - osy dәuirdegi alghashqy qújattalghan oqigha. Búl sarapshylardyng atalghan zorlyq-zombylyq qarym-qatynastardyng óreskel búzyluynan tuyndaghan degen payymgha әkeledi.

Professor Shuliting: «Adamdy birjola qúrtu, ony bólshekteu, ashu, qorqynysh pen renishten tuyndaghan jaghdayda ghana jasaytyn әreket siyaqty kórinedi», - deydi. «Búl kisi óltirushi maniyaktardyng әreketi emes. Búl basqa qauymdastyqqa osylay isteu ýshin jinalghan adamdar qauymdastyghynyng istegeni», - deydi ol sózin sabaqtay kele. Mýmkin, shabuylgha ar-namys mәdeniyeti sebep bolghan shyghar.

Sarapshylar әdette erte qola dәuirindegi Angliya erekshe zorlyq-zombylyq bolmaghan dep esepteydi, óitkeni qaqtyghystyng óte shekteuli belgileri bar ekeni anyq. Sol kezde ómir sýrgen qauymdastyqtardyng ózderin qorghaugha qajetti semser nemese bekinister siyaqty qaru-jaraq turaly eshqanday dәlel joq. Professor Shulitingting aituynsha, búghan deyin sol kezdegi zorlyq-zombylyq shabuyldarynyng 10-gha juyq qúrbany ghana tabylghan. Ghalymdar múnyng bir rettik shabuyl bolatynyna senbeytinin aitady.

Dýisenәli Álimaqyn

Abai.kz