Esse

Akademikti auystyrghan aqyn
Birinshi jyl auyly esten ketpey,
Besinshi jyl qimaydy astanany.

(Qadyr Myrza Áli, «Studentter»)

Qaz GU-ding jurfagine týsken studentterding Almatygha kele sala izdeytin, jýzdesuge asyghatyn birneshe qalamgeri bolady. Sebebi, jas órender olardyng shygharmalaryn ýtir-nýktesine deyin oqyghan. Yaghni, alda-jalda ol kisimen kezdesip әngimelese, aitar oiyn júptay biledi. Áygili aqyndy kórgen song ayaq astynan qysylyp qalmasa, oghan qoyar súraghyna deyin dayyn jýredi. Bizding túsymyzdaghy sonday bir asa tanymal túlghanyng biri Qadyr Myrza Ály bolatyn. Áriyne, odan basqa aqyndardy da jaqsy kórdik. Alataudyng bókterine Múqaghalidyn, Júmekennin, Túmanbaydyn, Saghidyn, Jarasqannyn, Múhtardyng jyrlaryn jattap keldik. Biraq Qadyrdyng jóni bólek edi. Óitkeni, oqugha týsem degen tәtti armany bar әrbir úlan aqynnyng «Studentter» degen әigili ólenin zerdesine toqityn. «Studentter» talay balanyng ýmitin oyatty, qiyalyna qanat bitirdi. Talay úl men qyzdy auyldan Almatygha qaray jeteledi. Sol jetekke ilesip jetkender Qadyrdy izdemegenge kimdi izdeydi?

«Studentterdin» әr shumaghy birinen biri ótedi. Keudene jelik bitiredi. Oqugha jylda baryp, qúlap qaytyp, enseng ezilip jýrgeninde janyna jiger beredi. Sosyn qaytadan tiktelesin. Qúlap kelgende qúlashtap túryp laqtyrghan oqulyqtaryndy qayta qolgha alasyn. Armanday bolghan Alatau jaqqa taghy da kóz tigesin.

Almatymyz jastyqtyng baghy ispetti,
Qanshama gýl sol baqta qonys tepti.
Bir jigitte on týrli oy arman bar,
On jigitke jalghyz-aq konspekti.

Keremet qoy, qyzyq qoy sezim degen,
Kóktemede kim ýiden bezinbegen?!
On ay boyy masayrap oinaghandar,
Emtihanda otyz kýn kóz ilmegen?

Ómir, ómir!
Dep jastyq úranday ma?
Kókirekti kerneydi bir әn mayda.
Bir jigitke on qonaq meyram kýni.
On jigitke bir biylet tramvayda.

Osydan song taghatyng qala ma?! Kórkem qalagha ansaryng auady. Sol әsem shahardyng kóshesinde erkin sayran salatyn student bolghyng keledi. Zәulim ghimarattardyng keng auditoriyalarynda qaghazgha kómilip otyrsam deysin. Osy armanyna jetkender ýshin Qadyrdan artyq túlgha bola ma?! Onyng ýstine sol Qadyr aqyn kýndelikti tirshilik keship jatqan qalagha oqugha týssen, senen baqytty jan bar ma?! Al «Sabaqtan qol qalt etkende qayda júmys isteytinin bilip, izdep kórsem nemese kóshede kezdeysoq kórip qalsam...» dep armandaytyn adamyng sen sabaq oqyp otyrghan auditoriyagha ózi kirip kelse, qayter en?!

Jurnalistika fakuliteti studentterining birinshi kursqa týse salysymen oqityn pәnderining biri әdebiyet teoriyasy edi. Biz de búl pәn bastalatyn sәtti asygha kýttik. Sebebi, әdebiyet teoriyasynan bólek bolmysymen, súlu sózimen talaydy tamsandyrghan akademik Zeynolla Qabdolovtyng ózi leksiya oqityn kórinedi. Aty anyzgha ainalghan әigili ghalymdy kórgen de armanda, kórmegen de armanda. Auditoriyada kirpik qaqpay kýtip otyrmyz.

Bir kezde esikten akademik Qabdolov emes, aqyn Qadyr Myrzaliyev kirip kele jatty. An-tanbyz. Ádepkide aqyn agha akademikti izdep kelgen shyghar dep oilap qaldyq. Joq, óitip kelgen adamgha úqsamaydy. Jaylap basyp kelip, ústazdyng oryndyghyna jayghasty. Sosyn asyqpay, bappen ghana osy pәnnen ózining dәris beretinin aitty. Sóitsek, sol jyly Zekenning qoghamdyq jәne ghylymy júmystardan qoly tiymey, ózining ornyna Qadyr aghamyzdyng leksiya oquyn ótinipti. Búghan biz, әriyne, azdap ókindik. Bәrimizge arman bolghan akademikting dәrisin tynday almaytyn boldyq endi. Biraq onyng esesine ataqty aqynnyng ózinen sabaq alatynymyzgha quandyq.

Kәdimgi Qadyr. Ózimiz ólenderin jastayymyzdan jattap ósken arqaly aqyn. Auditoriyada otyrghandardyng ishinde Qadyrdyng jyrlaryn jatqa bilmeytini neken-sayaq. Mine, sol aqyn apta sayyn senimen jýzdesedi. Leksiya oqidy. Sening súraqtaryna jauap beredi. Seminarda seni tyndaydy. Semestrding sonynda senen emtihan alady. Ákem-au, saghan búdan artyq ne kerek?! Osynyng ózi ras pa, joq pa degendey eluimiz bir-birimizge qarap qoyamyz.

Onyng ýstine osy jyly oqugha týsken eluimiz de elu týrli stilimen shatyp-bútyp óleng jazamyz. Ólenimiz onyp túrmasa da keudemiz ayaq qaptay. Ólenimizding taqyryby әr týrli. Ómir turaly, ózimiz turaly, ózgeler turaly, ósimdik turaly... Jaza beremiz. Sonyng bәrin myqty aqyngha qaratyp, synatyp alatyn boldyq endi. Bizding aqyndyq talantymyzdy odan әri asha týsuge bola kelgen shyghar búl kisi.

...Qaydan? Qadyr aqyn auzyn ashqannan-aq elge tynyshtyq bermey jýrgen elu aqyn tilden qaldyq. Ár sózin, әr tújyrymyn әlem әdebiyetining marjandarymen túzdyqtaydy. Eng ozyq oily aqyndardyng ólenderinen mysal keltiredi. Ár mysaly ózimizdi de, ólenimizdi de býristirip ketedi. Qysqasy, Qadyrdyng alghashqy leksiyasynan-aq ishimizdegi eng talantty eki-ýsh aqynnan basqamyz óleng bizding qolymyz ekenin eptep sezip shyqtyq. Sol sezik keyin bәrimizdi de aqyndyqtyng auylynan edәuir jerge quyp tastady. Qadyr aghanyng alghashqy sabaghynyng әseri osy edi.

Temekini tartady, shylymdy shegedi

Kiyiminning bәri de ózgeniki,
Ózindiki tek soqqan jýrek qana.

(Qadyr Myrza Áli, «Studentter»)

Memlekettik syilyqty byltyr ghana iyelengen qyryq alty jastaghy Qadyr Myrzaliyev... Jýris-túrysy bizding kýnde kórip jýrgen oqytushylarymyzgha mýlde úqsamaydy. Bizding oqytushylar shyrtiyp kostum-shalbar kiyedi. Moyyndaryna qylghynyp, siyrdyng tilindey jalpaq galstuk taghady. Al Qadyr aghamyz ómiri sabaqqa galstuk taqpay keledi. Bylghary beshpent, bastyrmaly týimesi bar kóilek, djinsy kiyip alghan. Úzyn shashy tolqyndanyp, jelkesin jauyp túr. Ol kisimen birge auditoriyagha erkindikting eskek jeli ere kirdi.

Bizding ústazdardyng keybireuining auzy-múrny lyq tolghan auyr portfeli bolady. Onyng ishinde ne joq deysin?! Buda-buda qaghaz, ýlkendi-kishili bloknot, atam zamanghy gazet qiyndylary, әlgi ústazymyzdyng osydan otyz bes jyl búryn әldebir gazette jariyalanghan maqalasy, bayaghyda jaryq kórgen bir kitaby turaly bireuding jazghan resenziyasy, paraq-paraq leksiya, studentterding aty-jóni týzilgen qalyng dәpter, tershigende sýrtinetin betoramal, kefirding dónes bótelkesi, bәri-bәri sol juan sómkening ishinen shyghady. Qadekende múnyng biri de joq. Jaraghan attay bolyp, qolyna eshnәrse ústamastan kirip keldi.

Bizding ústazdarymyz sabaqqa alghash ret kirgende ózin tanystyrady. Sosyn eleusiz ghana ghylymy dәrejesi men ataghy qanday ekenin aityp ótedi. Sodan song jótkirinip alyp, aldyndaghy dәpterge qarap qoyyp, bizdi týgeldeuge kirisedi. Shetimizden sýiretilip túryp jatamyz. Keybir aghalarymyz iyis almas. Sabaqqa qatyspaytyn kurstastarymyz ýshin ornymyzdan bes-alty ret túrghanymyzdy da anghara bermeydi. Sóite túra sabaqqa qatyspasaq, emtihannyng kezinde kókemizdi kózimizge kórsetetinin eskertip qongdy úmytpaydy. Qadyr agha múnyng da birde-birin istemedi. Ózin tanystyrmady. Sebebi, biz ol kisini onsyz da jaqsy biletin edik. Aty-jónimizdi de, tipti qay kurs ekenimizdi de súramady. Týgeldep әure bolmady. Sabaqqa jappay qatysu jónindegi temirdey tәrtipti sanamyzgha shegeleudi qajet dep tappady. Birden leksiyasyn bastap ketti. Bizge sonysymen únady.

Birde-bireumiz ol kisining sabaghynan qalyp kórgen emespiz. Qalghandy aitasyn, keshikpeuge de tyrystyq. Tipti basqa kurstyn, kórshi filfaktyng birdi-ekili studentteri de ózderining leksiyasynan qashyp kelip, bizding auditoriyagha erterek kirip alatyn boldy. Bayaghy Tau-ken institutyndaghy sabaghyna barmay, KazGU-ge kelip Áuezovting leksiyasyn tyndap otyratyn jas Qabdolov siyaqty... Sebebi, Qadyrdyng sabaghy óte qyzyqty edi. Alghashqy dәrisinen keyin-aq bal arasyna ýimelegen aralar sekildi auditoriyagha jipsiz baylandyq ta qaldyq. Anau-mynau sabaghyna pysqyrmaytyn sol zamanghy sal-seri Bauyrjan Ýsenovting ózi jalan-jalang etip, aqyn aghasyn asygha kýtip jýretin.

Óz basym leksiyany múnday qyzyqty etip oqityn adamdy kóp kóre qoyghanym joq. KazGU-ding qabyrghasynda ótken bes jyldyng ishinde talay ústazdyng dәrisin tyndadyq. Olardyng ishinde seni birden eliktirip әketetin sheberleri de jetip artylady. Árqaysysynyng minez-qúlqy әr týrli. Sol minezi qúrymaghyr olardyng leksiya oqu mashyghyna әserin tiygizbey qoymaydy. Biri – manghaz, jaybasar. Kiredi de, birsydyrghy dauyspen dәrisin bastaydy. Tyndap otyrsyng ba, joq pa, onda sharuasy bola bermeydi. Sosyn óz oiynmen ózing әure bolyp otyrasyn. Ekinshisi tyndauyndy talap etedi, biraq aitqanynda ilip alar nәrse kezdespeydi. Múndayda ústazynnyng sústy jýzinen kóz almay, qabaghyn andyp, sabaghynyng bituin taghatsyzdana kýtesin. Ýshinshisi sabaq bergen qúrly berekendi alyp bitedi. Auditoriyagha jaghalay jayghasqan studentterding my qyrtysynda kóp eshtenening joq ekenin dәleldep, jer-jebirine jetedi. Býkil sabaqtyng uaqyty soghan ketedi. Sodan keyin ózinning su my ekenine kózindi әbden jetkizgen song sol sabaqty әri qaray iygere týsuge qúlqyng bolmay qalady. Oqytushylardyng endi bir tiypi bolady. Olar ózderining bastan keshken oqighalaryn bayandaugha әues. Úlaghatty ústazymyz nebir qyzyqty mezetterding kuәsi bolghan. Sony shetinen aity-e-ep otyrady. Áriyne, búl әngimelerding ol jýrgizetin pәnge qatysy shamaly. Tipti mýlde manaylamaydy deuge bolady. Biraq osy ýrdis bizge únaydy. Erikken studentke sabaqtyng ótpegeni de qyzyq. Onyng ýstine qysyr әngimeni qay bala jek kórushi edi? Ústazymyzdyng qoltyghyna su býrkip qoyyp, onymen qaptaldasyp, jarysa shauyp otyramyz. Sóitip, sabaqty aman-esen ayaqtaymyz. Keyin oilap qarasaq, jelik qughan jas oqytushylarymyz sabaghyna dayyndyqsyz kelip, aitary bolmaghan son, qysyr әngimemen aldaydy eken ghoy bizdi. Alday bersin. Biz de útyla qoymaymyz. Jyrtyn-jyrtyng etip auditoriyadan kónildi shyghamyz.

Qadyr Myrza Áliyding sabaq beru mәneri búlardyng eshqaysysyna da kelinkiremeydi. Ol auditoriyany ózining shiraq qimylymen, jaghymdy dausymen baurap alady. Eleng etkizerlik derekterdi salghannan sanana qúyady. Birin qorytyp ýlgerem degeninshe, janasyn miyna jelimdep jiberedi. Sәt sayyn tyng mәlimetpen bayyp otyrasyn. Sanang sergip sala beredi. Sonyng bәrin jetkizui keremet. Útymdy detali etip úsynady. Auditoriya Qadyrdyng әr mysalynan keyin du ete qalady. Eshkim eshtene jazbaydy. Jazudyng da qajeti joq. Qadekeng jazbadyng dep jazghyrmaydy da. Bәri miynda sayrap túr. Mishyghyna shegelenip qalghan.

Oqityn pәnimiz әdebiyet teoriyasy bolghan song teoretikterding pikirlerine sýienedi. Úlylardyng qadau-qadau qanatty sózderin tógip-tógip jiberedi. Sonyng bәrin zerdesinde qalay saqtaghanyna tanghalamyz. Bir sәt biz boylaryna sinirip alsyn degendey basyn shalqaq ústap, sәl ýnsiz túrady da «Áy, sol shal bilip aitqan!», – deydi kýlimsirep. Osydan keyin taghy da aghyla jóneledi.

Keyde Qadyr Myrza Áliyding qolynan bir japyraq qaghaz ghana kóremiz. Kәdimgi mashinkamen basatyn paraqtyng tórtten birindey ghana. Sirә, soghan sóileytin sózining mәlimetterin týrtip qoyatyn boluy kerek. Tipti ony da paydalanyp jarytpaydy. Erkin kósiledi. Bilim degeniniz kól-kósir. Derek pen dәiek aghyl-tegil. Keyinnen «IYirim» men «Jazmyshqa» arqau bolghan mәlimetterdi sol kezde-aq aldymyzgha jayyp saldy.

Taqtagha ózining әdemi jazuymen «Bidayyqqa layyq qaraghym-ay, Bóktergige qor bolyp barasyng da» degen óleng joldaryn jazyp qoyyp, sony jan-tәnimen berile taldaydy. «Osyny «Qarshyghagha layyq qaraghym-ay» deuge de bolar edi. Biraq bar mәsele «bidayyqqa layyqta» ghoy. Qazaq ólenining ishki úiqastarynyng ózi osylay jymdasyp túrady. Týbirli úiqas orys poeziyasynda da kezdesedi. Mәselen, Marshaktyng óleninde «Shesti kotyat, esti hotyat» degen jol bar. Biraq úiqastyng bizdegidey tym qabysyp túruy búlarda sonshalyqty ýrdiske ainalmaghan», – dep tosyn tújyrymymen studentterdi eliktirip әketip, ózgeshe әlemge jeteleydi.

Ol bizdi shyghys әdebiyetining qúpiyasyna qanyqtyrdy. Ádebiyet teoriyasyndaghy jattandylyqtyng perdesin sypyryp, shyghys pen batys arasyndaghy ejelden qalyptasqan týitkilder men týiinderdi tarqatyp aitugha den qoydy. Europalyq әdebiyettanushylardyng tәkappar shyghysqa emes, órkeude batysqa moyyn búratynyn úqtyrdy. Kóp nәrsege kózimizdi ashty. Búl jóninde keyin Qadyr agha «Jazmysh» degen kitabynda bylay dep jazdy: «Búdan onshaqty jyl búryn uniyversiytette leksiya oqyp jýrip men de bir nәrsege qatty mәn bergenmin. Óz pәnime baylanysty әdebiyet teoriyasynyng kóptegen oqulyqtarymen tanysyp shyghuyma tura keldi. Sonyng bir de bireui shyghysty auzyna almaydy. Mysaly, poeziya jәne onyng týrlerin taldaghanda sonet, romans, oda, madrigal, ballada, tersiyn... siyaqty europalyq óleng týrlerimen shekteledi. Getening ózi shyghystyng jeti danyshpan aqynyn bilemin, jeteui de menen myqty degen. Europa ghalymdary, eng bolmasa, úly aqynnyng osy sózine mәn bermey me?! Oilanbay ma?! Olar qanday formada jazdy eken dep tolghanbay ma?! Eger olar da Europa aqyndary sekildi sonet, romans, oda, madrigal, ballada, tersin jazghan bolsa, nege mysal keltirmeydi?..

Joq! Olar aruz, bәiit, ghazel, qasyda, musaddat, muhammat, murabbe, mesnevi, tahmiys, terjiy-beydi, terkiyb-bendi... tәrizdi tolyp jatqan ólen-jyrdyng shyghystyq týrlerinde enbek etken. Europalyq әdebiyettanushylar, nemene, búlardy bilmey me? Álde bilgileri kelmey me? Jә, olar bilmese, bilmesin. Orys oqymystylaryniki ne? Olar nege búl ejelgi mәdeny әdebiyetti attap ótedi? Týsinikti jәit: europalyq birauyzdylyq, órkókirektik». Mine, biz sekseninshi jyldardyng basynda osynday bólek baghdarmen oqydyq. Bir qaraghanda Qadyr aghamyz bizge sabaq beruge kóshede әnsheyin seyildep jýrgen jerinen kele salatyn siyaqty kórinetin. Joq, olay emes eken. Ár leksiyasyna asqan tiyaqtylyqpen әzirlenipti.

Birde ol sabaq ýstinde alpysynshy jyldardaghy jylymyq kezinde Maghjannyng kitabynyng dayyndalghany, oghan ózining redaktor bolghany, biraq birynghay lirikalyq ólenderdi toptastyrghan búl jinaqty shygharugha jol ashylmaghany turaly aitty. Sonyng bәrin әdebiyet teoriyasymen sabaqtastyryp, qyzyqtyra әngimeledi. Sózdi dúrys qoldana biluge ýiretti. Ýndestire, ýilestire sóileuge baulydy. «Temekini tartady, shylymdy shegedi», – deytin ol.

Ádebiyet teoriyasymen jetkilikti qarulanyp alghan biz Qadyrdyng leksiyasynan shabyttanyp shyghyp, ghimarattyng syrtyn ainalyp, temekini tartyp, shylymdy shegip keluge ketemiz... Qadyrdyng sabaghyndaghy әngimeler ýziliste de damylsyz talqylanyp jatady.

Qadyr – myrza, Qadyr – yrza

Barrikada jasap ap, qalyng tomnan,
Bas almaydy endi olar kýni boyy.

(Qadyr Myrza Áli, «Studentter»)

Qadyr agha sabaq ýstinde qanday jayly bolsa, seminarda da sonday meyirban. Studentti ózimen teng sanap sóilesedi. Saghan kýlimsirey qarap, yqylaspen tyndaugha peyil tanytqan song erkin kósilesin. Jastardyng psihologiyasyn jetik biledi. Ádette seminar bolghan song oqytushy studentke saual qoyady. Al biz jany jaysang aghamyzgha boy ýiretkennen keyin seminar ýstinde de oghan saual qoya beretin boldyq. Ol kisi erinbey-jalyqpay jauap beredi. Sol jauaptaryn qalay júptaydy desenizshi. Miynnyng qaltarys-búltarystaryna mór ghyp basady.

Ásirese Qadyr aghagha sol jyldardyng ózinde júrtqa tanymal bolyp qalghan Bauyrjan Ýsenov kóbirek ýiir. Aqyngha súraq qoidan sharshamaydy. Ýnemi óz ólenin ózgelerden qorghashtaydy da jýredi. Mine, býgin de bir mәseleni algha tartyp otyr. Bir kurstasymyz ekeui sózge kelip qalypty. Talastyng tórkini – taghy da sol Bauyrjannyng óleni. Bauken: «Týsip alyp sonyna bir aq qústyn, Jyraqqa úshqym kep ketti, jyraqqa úshqym» dep óleng jazsa, әlgi aghasy: «Ekinshi jolyng on bir buyn emes, on ýsh buyn bolyp ketti, múnday óleng bolmaydy», – dep boy bermepti. Buyndardyng arasyndaghy eki dauysty dybys qatar kelse, bir buynnyng jútylyp ketetinin eskermegen nemese әdeyi qityghyp aitqan. Aqyn Bauyrjan osyghan Qadyr aghanyng tórelik etuin súraydy. Qadyr agha sosyn kósiledi kelip. Bir Bauyrjannyng jalghyz óleng jolyna qatysty saualdyng jauaby qazaqtyng ghana emes kýlli әlem әdebiyetining mysaldarymen túzdyqtalady. Sol saualymen shektelse, Bauyrjan bola ma? «Aghay, ózi óleng jazbaytyn, biraq ólendi ólgenshe synaytyndargha qalay qarasyz?», – deydi. «Ol endi obal!», – deydi ústaz. Osyny aityp bolyp, Qadekeng jymiyp kýledi. Onyng kýlkisinen auditoriyagha shuaq taraydy. Bauyrjan da, basqalar da yrza.

Sóitip, bәrimizdi yrza qylatyn Qadyr agha emtihanda tipti myrzashylyq tanytady. Ol eshqashan studentke «ýsh» degen bagha qoymaydy. Keminde «tórt» alyp shyghasyn. Al «bestik» bagha alatyndarda esep joq. Zachetkana shiyryp túryp, «Qadyr Myrza» dep qolyn qoyyp beredi. Erterekte aghamyzdyn: «Gonorar alsam, «Qadyr Yrza», al sol gonorardy ózim ýlestirsem, «Qadyr Myrza» dep qol qoyamyn», – dep qaljyndaghanyn biletin edik. Emtihanda da sol myrzalyghy kórinedi. Oghan jýdә riza bolghan studentter: «Taqpaymyz Qadyrgha aiyp, Qadyrgha aiyp, Ýsh qoyyp, qúrtty-au bizdi Sadyrbaev», – dep әndetetin.

Qadyr aghadan biz tek sabaq ýstinde ghana emes, studenttik ortadaghy әr týrli kezdesulerde de jetkilikti tәlim aldyq. Ár saualgha útymdy jәne tapqyr jauap qaytaratyn. Jalpy, tek Qadyr aghagha ghana emes, bizben jýzdesuge kelgen tanymal shygharmashylyq ókilderining bәrine de qiytúrqy súraq qoiygha sonsha әues edik. Biraq jaryqtyqtar sýrinbeydi-au, sýrinbeydi. Ekinshi kursta oqyp jýrgenimizde ghoy deymin, biofaktyng zalynda ótken bir keshke bir top aqyn-jazushylarmen birge Asqar Sýleymenov keldi. Asekenning ataq-danqy jer jaryp túrghan kezi. Áygili synshyny birinshi ret kóruimiz. Tórde, qonaqtargha arnalghan ýstelde otyr. Ózin tym erkin ústaydy. Asqaq. Auyq-auyq ornynan túryp, shylym shegip keledi. Onysyn ketip bara jatyp tútatyp, týtinin saqinalatyp jiberedi. Qaytyp kep, ózgelerding sózine jaghalasyp, әngimege qyzu aralasyp ketedi. Bir sәt ózine arnalghan súraqtar jazylghan qaghazdardy umajdap, temeki qorabynyng ishine tyghady. Sonyng bәri auyldan keshe ghana kelgen bizge әri qyzyq әri ersi kórindi. Sosyn bir top student oilasyp, bir japyraq qaghazgha oiymyzdaghyny saual týrinde týsirip, aldynghy qatargha qaray attandyryp jiberdik. Qas qaqpay baqylap otyrmyz. Áne, Asekenning qolyna tiydi. Ol bizding súraghymyzdy oqydy. Biraq ony temeki qorabynyng ishine jytyryp jibergen joq. Birden mikrofongha úmtyldy. «Bylay depti bireuler: «Eger qazir úly Abay tirilip, osy kezdesu bolyp jatqan zalgha kirip kelse, qayter ediniz?». Qaytushi em? «Zahodiyte, pojaluysta!», – deymin». Zal du kýldi. Bәse, Asekeng ildirushi me edi?!

Sol sekildi Qadyr aghamnyng da ilip týsem dep qoyghan súraghyna bergen jauaby tilip týsetin. Birde studenttermen kezdesuge Qadyr Myrzaliyevke: «Siz osy modagha qalay qaraysyz?», – degen súraq qoyyldy. Saual qoyghan student sirә, aqyn aghasynyng shashyn ýnemi ósirip jýretinin menzegen boluy kerek. Sony angharghanday, Qadekeng bylay jauap berdi: «Keybireuler modany sәndik ýshin paydalanady. Al mening úghymymdaghy moda kisining kemshiligin býrkemelep túrghany dúrys. Óz basym modagha sol ýshin ghana býiregim búrady. Mysaly, men nege biyik ókshe tufly kiyemin? Óitkeni, boyym alasa. Nege shashymdy ósirip jýremin? Sebebi, basym kishkentay». Sóitip, Qadyr búl joly da tyghyryqtan shyghyp ketti.

Qadyr shygharmashylyghy basqa aqyn-jazushylarmen jýzdesu ýstinde jii әngime bolatyn. Bir kýni jurfaktyng studentterimen kezdesuge Oralhan Bókeev keldi. Búl otyz segiz jastaghy Oraghannyng dýniyeni dýrildetip túrghan kezi. Júrt zalgha syimay, týregep túrdy. Saualdy qarsha boratyp jatyrmyz.

– Múhtar Shahanovtyng «Tanakóz» poemasyndaghy «Almatydan ókil keldi, jelke shashy bir qarys, Aty – Oralhan, mamandyghy – jazushy әlde jurnalist» degen joldardyng sizge qatysy bar ma?», – deydi bizding kurstastarymyz oqyghan-toqyghanyn bildirip.

– Qatysy bolghanda qanday!, – dep bizge bir qayyrylyp alyp, ol terennen tolghana jóneledi.

Osy keshte «Qadyr Myrzaliyevting shygharmashylyghyna qalay qaraysyz?», – degen dәstýrli súraq ta qoyyldy. Oralhan basyn kegjeng etkizip, shashyn keyin qaray silkip jiberip, bylay dep jauap berdi: «Qadyrdyng bolmysy ólenderinen kórinedi. Qadyr әr qadamyn oilanyp basady. Qadyr qatelespeydi. Onyng qatelespeytini sonshalyq, keyde tipti qatelesse eken dep oilaysyn».

Sol oqu jylynyng ayaghynda Qadyr aqyn studenttermen erekshe kezdesu ótkizdi. Dәlirek aitqanda, qolgha qalam ústaghan qyz-jigitterding ólenderin tyndady. Júrt keng zalgha syimay ketti. Biz sol joly ústazymyzdy balapandaryn baptaghan qyran qúsqa úqsattyq. Búl kýni student aqyndar damylsyz jyr oqydy. Kesh sonynda Qadyr agha bәrine bagha berdi. Kesh bolady degendi estigen kýlli student jazghan ólenderin aqyngha aldyn ala aparyp tapsyrghan kórinedi. Qadyr agha osynyng bәrin jiliktep túryp, taldady. Búl basqosudy úly Múhtar Áuezovting alpysynshy jyldardyng basynda әdebiyetke kelgen jas qalamgerlermen kezdesuimen salystyrdy ústaz aghalarymyz. Múhannan bata alghan sol jastar keyin qazaq әdebiyetining alyptaryna ainaldy. Sol sekildi Qadekennen jyly sóz estigender de jazu ónerinde jýirik shyqty. Býginde olar әdebiyettegi orta buynnyng songhy legi bolyp qaldy.

Qyzdy jylatqan qoltanba

Shygharyp sap sodan song túrghandary,
Birin-biri bir elding basshysynday!

(Qadyr Myrza Áli, «Studentter»)

Qadyr agham aitqanday, bir-birimizdi bir elding basshy sekildi shygharyp sap jýrip, oqudy bitirip ketkenimizge de kóp jyl ótti. Biraq bәribir ainalyp kelip, Qadyrdyng sabaqtaryna jýgine beremiz. Ómirdegi sabaqtar men kónildegi sabaqtardy údayy salystyramyz. Sondayda aqyn aghamyzdyng studenti bolghan jyldardyng elesi kóz aldymyzgha qayta oralady.

...Taghy bir kezdesuden keyin studentter sýiikti aqynynan qoltanba aldy. Sol jyly aqynnyng «Kókpar» degen kitaby shyqqan-dy. Kitap dýkenine týsisimen «Kókpardy» kókpar tartqanday talap әkettik. Soghan endi jappay tilek jazdyryp alyp jatyrmyz. Qadekenning qoltanbasyna deyin oily. Bet aldy sýikey salmaydy. Bauyrjan Ýsenovke «Ózinnen kóp ýmit kýtetinimdi aittym ghoy. Sol ýmitimdi aqtarsyn» dep jazdy. Maghan da «Myltyqsyz maydannyng general Bauyrjany bol!» dep iygi tilegin jazyp berdi. Nesin aitasyn, bәrimiz de qaryq bolyp qaldyq. Onsyz da týn balasy kóz ilmeytin studentter qauymy mynaday qoltanbadan keyin damyldaushy ma edi?! Myng qoy aidap kettik shetimizden. Sol kýni jurfak pen filfaktyng jataqhanalarynyng shamy tang atqansha sónbedi.

Ertenine estidik, Qadyr aghadan qoltanba alghan boyda filologiya fakulitetining bir qyzy KazGU-ding qalashyghyndaghy qalyng qara aghashtyng arasyna baryp, synsyp jylapty. Alghashqyda «Aqynjandy boyjetken quanyshtan kózine jas alghan ghoy» dep oilaghan júrt oghan onsha mәn bermepti. Sóitse, әlgi qyz jylauyn ýdete týsipti. Odan jataqhanagha kelip, tang aldyna deyin enirepti. Súraghan jangha tis jarmapty beybaq. Ol tang saz bere talyqsyp úiyqtap ketkende janynda túratyn qúrbysy synsudyng sebebin bir-aq bilipti. Bәrine kinәli Qadyrdyng qoltanbasy eken. Arudyng kóz jasy «Kókpardaghy» qoltanbanyng ýstine tama beripti, tama beripti... Kóp tamghany sonshalyq, Qadekenning qalamynyng siyasy jan-jaqqa әbden jayylyp ketken. Sonda aghamyz ne dep jazghan deysiz ghoy?! «Armanyna adal kýiinde jetuine tilektespin!», – depti bar bolghany. Sodan qyz kemsendep qoya bergen. Bylay shygha bere ókirip jylaghan, óksigin basa almaghan. Sóitsek, osynyng aldynda ghana bir sandalghan serining qúryghyna týsken kórinedi. Ony aqyn agha qaydan bilsin? Sonda búl ne?! Týisikting keremettigi me? Álde aqynnyng adam psihologiyasyn tap basqany ma? Keyin arada kóp jyl ótkende múny Qadyr aghanyng ózine de aitqam. «Solay bolyp pa edi?», – dep kýldi de qoydy.

Sabaq ýstinde san týrli saual qoyamyz. «Agha, siz osy nege poema jazbaysyz?», – dedik birimiz. «Ras-ey, poemany kóp jazbappyn. Endi jazdym sony. «Qazaq әdebiyeti» gazetining kelesi sanyna «Qyzyl kitap» degen poemam shyghady», – deydi aqyn. Sodan aptasy qúrymaghyr ótip bolmaydy...

Oqudy bitirgen song Qadyr aghamen asa kóp aralasa alghanymyz joq. Ár jerde úshyrasyp qalyp jýrdik. Ol bir kezdegi studentterining bәrin jazbay tanityn. Sóitip, ol kisiden ara-túra auditoriyanyng ghana emes, ómirding sabaqtaryn da ala bastadyq. Tek onyng útqyr sózderin búryn alaókpe bala kónilmen qabyldasaq, endi eseygen song basqasha týsinip-týisinetin boldyq.

Bir kýni qoghamdyq qozghalystyng kóshin bastap jýrgen bir әigili әriptesimizdi әldebireuler soqqygha jyghyp ketipti. Ózi Qadyr aghamen kórshi túratyn edi. Auruhanadan shyghyp, aman-esen qalghanyna quanyp, mal shalyp, qonaqasy berip jatyr. Sol ýide otyrmyz. Gu-gu әngime. Bireuler búdan sayasy astar izdeydi. Ekinshileri qyljaqqa ainaldyrady. Aldymyzgha buy búrqyrap et kelgende Qadyr agha:

– Dúrys qoy, bireu tayaq jemey, bireu tamaq jemeydi, – degeni. Dastarghan basyndaghylar du ete qaldy. Sodan song әlgi dosymyzdyng sheshesine bylaysha júbatu aitty: «Úrugha túratyn jәne úrugha túrmaytyn bala bolady. Siz úrugha túratyn úl tapqansyz ghoy». Qadyr aghanyng múnday zilsiz qaljyndary kez kelgen sәtte dayar túrar edi.

Endi bir joly auruhanada bir bólimshede jatyp emdeldik. Erkin әngimelesuge mýmkindik tudy. Birqatar әngimelerin taspagha týsirip aldym. Bir kýni dәlizde kele jatyp, «Qadyr agha, myna ýstelding ainalasyna jayghasqan medbiyke qyzdardy qaranyzshy, shetinen sol qolmen jazyp otyr», – degenmin. Sóitsem, «Qoghamynnyng ózi de solaqay emes pe, bala?!», – dedi ol qulanyp.

Birde Astanada jyl sonynda ótken Abay oqulary konkursynyng qazylar alqasyna tóraghalyq etuge shaqyrdyq. Sol bayaghy Qadyr Myrza keypi. Túmanbay agham ekeui kózinen ot úshqyndaghandardyng bәrine jiyrma baldan berdi de otyrdy. Bәige alghandar da riza, almaghandar da riza, el de riza. Sol riza kónilmen ózi Almatygha attandy. Búl onyng el astanasyna songhy kelui boldy-au deymin.

Men ólgende, aghayyndar gazetke,

Kýlip túrghan suretimdi berinder, –

depti Qadyr aqyn bir óleninde. Shynynda da aghamyz dýnie salghanda kóptegen basylym onyng kýlip týsken suretterin jariyalady. Qadekeng qashanghy daghdysymen qalamgerlerdi kýlkige kómip túr. Bәri sonyng auzyna qarap, riyasyz jymiyady. Sol bayaghy shuaqty kýlkisi.

Keybir ústazdar qyryq jyl ótse de «Seni biz oqyttyq», – dep shәkirtterining esine salyp qongdy úmytpaydy. Tipti oqytpasa da, oqytqan sekildi әserding jeteginde jýredi. Al talay әngimeleskenimizde Qadekeng birde-bir ret uniyversiytettegi ústaz bolghan jyldary turaly sóz qozghaghan emes. Sol sózdi býgin biz aittyq.

Qadyr agha tek uniyversiytet studentterine ghana emes, býkil últqa ústaz bolghan joq pa osy?! Endeshe, onyng sabaqtaryn ómirding oqulyghynday baghalaytynymyz anyq...

* * *

5 qantar - Qadyr aghanyng tughan kýni. Ómirge kelgenine 90 jyl toldy! Ruhy shat bolsyn ústazymyzdyn!

Bauyrjan Omarúly

Abai.kz