«Halyqaralyq arenadaghy is-әreketterimizge jauapkershilikpen qarap, qazirgi zamandaghy jahandyq kýrdeli mәselelerine kelgende syndarly ústanymda boluymyz kerek». Búl Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng «Ana tili» gazetine bergen súhbatynda aitqan sózi.

Elding damuyna qatysty kóptegen týitkilder men bastamalar aitylghan jariyalanymda Qazaqstannyng orta derjava retindegi mәrtebesi de tilge tiyek boldy. Qazaqstandy jahandyq jәne aimaqtyq arenada orta derjava retinde tanu aqiqatqa ainalghan kezenderde búl ózekti taqyryp bolyp túr. Súhbattyng syrtqy sayasatqa qatysty aitylghan tústaryna Qazaqstannyng strategiyalyq zertteuler instituty halyqaralyq qauipsizdik bólimining bas ghylymy qyzmetkeri Erbolat Seylehanov pikir bildirdi.

«Preziydent Q.Toqaev «Ana tili» gazetine bergen súhbatynda Qazaqstannyng strategiyalyq manyzdylyghy turaly aita otyryp, elimizding orta derjava retindegi mәrtebesine erekshe toqtaldy. Geosayasy ahualy, territoriyasynyng kólemi, ekonomikalyq әleueti, әskery kýsh-quaty jәne taghy basqa negizgi  artyqshylyqtaryna qosa, elimizding halyqaralyq dengeydegi әreketi Qazaqstandy halyqaralyq qauymdastyqqa orta derjava retinde tanytyp otyr. Osyghan oray Qazaqstan kópjaqty yntymaqtastyq, jahandyq qauipsizdikti nyghaytu jәne túraqty damudy qamtamasyz etu qaghidattaryn qolday otyryp, BÚÚ-nyng qyzmeti men bastamalaryna atsalysady», - deydi  Erbolat Seylehanov.

Sarapshynyng payymdauynsha, Qazaqstan ózining mýmkindikteri men orta derjavanyng әleuetin paydalanu arqyly kópjaqty is-qimyl arqyly týrli iydeyalardy ilgeriletuge ýles qosyp jýr.

«Elimiz jetekshi әlemdik derjavalardyng liyderlerimen, basshylarymen túraqty konsulitasiyalar jýrgizip, jahandyq beybitshilik pen qauipsizdikti nyghaytugha baghyttalghan bastamalardy kóterip, halyqaralyq úiymdardyn, әlemdik jәne ónirlik yntymaqtastyq forumdarynyng júmysyna belsene qatysuda. Kópjaqtylyqty berik ústanghan Qazaqstan jahandyq arenada syndarly dialog pen ózara is-qimyldy arttyrugha ýnemi kýsh salady. Atap aitsaq, Qazaqstan 2003 jyldan beri Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderlerining sezin ótkizip keledi. Búl әrtýrli konfessiyalar ókilderi ghalamdyq ózekti problemalar men týitkilderdi talqylaytyn jәne olardyng sheshimin tabudaghy yntymaqtastyghyn qalyptastyratyn biregey dialog alany», - dedi sarapshy.

Aziyalyq qauipsizdikting negizgi mәselelerine de sholu jasaghan Erbolat Seylehanov, Qazaqstan kópjaqty yntymaqtastyqtan maksimaldy diviydend alugha mýmkindik beretin kópvektorly sayasatty ústanady dep óz oi-pikirlerimen bólisti.

«Astana negizgi jahandyq oiynshylarmen ózara tiyimdi yntymaqtastyqty dәiekti jәne pragmatikalyq týrde damytyp, euraziyalyq kenistiktegi óz ústanymyn nyghaytugha erekshe kónil bólude. Múnday tәsil mýddelerding tiyimdi tepe-tendigin qamtamasyz etedi, túraqty әleumettik-ekonomikalyq damugha jeteleydi jәne elding aimaqtyq jәne halyqaralyq ýderisterdegi jauapty әri  senimdi seriktes retindegi rólin arttyrady. Jalpy alghanda, Qazaqstan orta derjava retinde barlyq memleketter men halyqtardyng teng qúqyly qarym-qatynasyna, yntymaqtasytyghyna negizdelgen túraqty jәne qauipsiz әlemdik tәrtipti qúrugha zor ýles qosuda. Memleket basshysy aityp ótkendey, orta derjavalar qataryna kez kelgen memleket qosyla almaydy. Jahandyq sayasat pen ekonomikanyng arenasynda ýzdik oryn alatyndar ghana búl mәrtebege ie bola alady. Áriyne, búl mәrtebening alyp jýrer jauapkershiligi men salmaghy da auyr. Yaghny elimizding syrtqy sayasy kredosy – «Jahandanugha bet búrghan Ádil Qazaqstan» formulasy», - deydi sarapshy.

Aya ketelik, songhy jyldary әlemde beybitshilik pen qauipsizdikti saqtau, adam qúqyqtaryn qorghau, әleumettik-ekonomikalyq damu, qorshaghan ortany qorghau boyynsha halyqaralyq arenada shiyelenis kóbeydi. Osyghan baylanysty Qazaqstan әdil әri túraqty ghalamdyq jýiening belsendi, әri salmaqty qatysushy retinde tanymaldyqqa iye.

Meruert Rayym

Abai.kz