Erbol Shaymerdenov (surette) – rәmizder taqyrybyna alghash qalam terbep, rәmiztanu, rәmizbayan, últtyq rәmiz, dybystyq rәmiz, rәmizder qory, rәmizderding sәikestik reti, rәmizdik belgi, rәmizdik tanba, rәmizdik jýie, rәmizdik boyau, memlekettik rәmiz terminderin qalyptastyrghan memlekettik qayratker.

Erbol Shaymerdenov memlekettik komissiya mýshesi retinde 1992 jyly qabyldanghan memlekettik rәmizderdi әzirleu, qalyptastyru isine ýlken ýles qosyp, elimizding memlekettik rәmizderi turaly «Qazaq elining rәmizderi», «Qazaqstan Respublikasynyng rәmizderi», «Eltanu әlippesi», «Eltanym» enbekterin jazdy.

«Maghan túnghysh memlekettik rәmizderdi әzirleu barysy turaly birneshe ret Elbasyna habarlama jasap, onyng tikeley tapsyrmalaryna oray, tutanu jәne eltanba salalaryna qatysty aluan týrli arnauly әdebiyetpen tanysugha, el tarihy jónindegi jýzdegen ghylymi, ghylymiy-kópshilik hәm әdeby shygharmalardy paraqtaugha tura keldi. Múnyng bәri keyin izsiz ketken joq. 1992 jyly 4 mausymda memlekettik rәmizder qabyldanysymen ile-shala ótinish jasaghan jurnalistikadaghy ústazym, «Leninshil jastaghy» redaktorym, ol kezde «Balausa» baspasyn basqaratyn Seydahmet Berdiqúlov aghanyng úsynysy boyynsha bar bolghany birer aidyng ishinde әzirlenip, 1993 jyldyng basynda elu myng danamen jaryq kórgen «Qazaq elining rәmizderi» kitapshasynyng jaryq kórui sol izdenisterding arqasy edi. Búl – tәuelsizdik rәmizderi turaly shyqqan eng alghashqy enbek bolatyn. Ol 2000 jyly qazaq, orys jәne aghylshyn tilderinde jeke-jeke jaqsy bezendirilip shygharylghan qazaq geralidikasy mәselelerine arnalghan túnghysh monografiyagha, elektrondyq ghylymiy-tanymdyq kitapqa úlasty. Búl enbekterding әrtýrli núsqasy osy kezge deyin jylma-jyl derlik qayta basylyp keledi. Qazaqstannan tys jerlerdegi geralidist ghalymdardyng da nazaryna iligip, ghylymy enbekterde jii paydalanylatyn әdebiyetter qataryna qosyldy. Tәuelsizdikting túnghysh rәmizderin qabyldau kezinde men Elbasynyng memlekettik tilge, qazaq tiline, qazaq tilindegi terminderdi keng qoldanugha degen iltipatty kózqarasyn tanytatyn mysaldardy da bayqap, jadyma týidim. Túsaukeser sәtinde sóileytin sózining jobasyn әzirlep jatqan tústa «gerb», «gimn», «simvol» dep jazylghan jerlerdi óz qolymen «eltanba», «әnúran», «nyshan» dep týzetti», – degen bolatyn.

2001 jyly «Semey qalasynyng tóltanbasyn janartu qajet», degen taqyrypta maqala dayyndap, elordagha Eraghandy, Erbol Shaymerdenovti izdep bardym. Maqalany múqiyat oqyp shyqty. «Ónirlik rәmizder», «tóltanba» degening – dúrys iydeya. Biz de «nyshan» atauyn «rәmiz» dep ózgertuge kýsh salyp jatyrmyz. Maqsat Tәjmúrattyng «Ana tili» gazetinde «rәmiz» sózine qatysty maqalasy shyqty. Sonymen tanys. Isindi jalghastyra ber. Semeyding tóltanbasy býgin bolmasa, erteng janarady», – dep edi. Abzal azamattyng aitqany ainymay keldi. «Nyshan» «rәmizge» ainaldy, Semeyding tóltanbasy janardy...

Ómirde Eraghanday tabighatynan ziyaly jandardyng əngimesin tyndaghan – jaqsy, jazghanyn oqyghan – rahat. Onda jadaghay sóz, taq-túq sóilem joq. Auzy dualy iygi-jaqsynyng peyiline úiyghan óreli oiy, keler úrpaqqa qanday ýlgi beremiz dep qam jegen kónili, tughan halqynyng ótken tarihyn, jýrgen jolyn syilap, soghan alghys aitqan tilegi, tazalyghy, inkәrligi, riyasyz shynayylyghy bar. Erbol Shaymerdenovting shiyrek ghasyrgha juyq búla kýshin júmsap, ashy terin monshaqtata tógip jazghan kitaptary bizding etjaqynymyzday bolyp ketti. Búl endi, taghdyrly talant iyesine búiyrghan baq shyghar.

2012 jyly 13 jeltoqsanda 59 jasqa qaraghan shaghynda Erbol Shaymerdenúly Shaymerdenov dýniyeden ozdy.

Qazirgi kýni Almatyda ózi oqyghan Ál-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq uniyversiytetining jurnalistika fakulitetinde «Erbol Shaymerdenúly atyndaghy auditoriya» bar.

Qosymsha derekter:

1) «Kónil sureti» (1995), «Jýrektegi jazular» (2004), «Tynda toghysqan taghdyrlar» (1989), «Áz Astana» (1999), «Aqyl-oy antologiyasy» (2004), «Qazaq aforizmderi» (2008), «Danalyq didary» (2002), «Mәngilik múrat» (2003), «Aqiqat ainasy» (2004) atty jyr jinaqtary men tanymdyq kitaptary bar.

2) «Arman qala – Astana», «Tógedi janbyr», «Asyl jar», «Kólsay» әnderining mәtinderin jazdy.

3) A. Kamu, F. Nisshe, H. Ortega-iy-Gasset, K. Yaspers, M. Haydegger siyaqty sheteldik filosoftardyng birqatar shygharmasyn qazaq tiline, qazaq avtorlarynyng birneshe shygharmasyn orys tiline audardy.

Zamandastarynyng pikirleri:

Jazushy Smaghúl Elubay:

– Azamattyng baqyty nede degen súraq tuar bolsa, azamattyng eng birinshi baqyty, óz eline qyzmet etuden bastalady eken. Árbir úl men qyz óz mindeti men paryzyn layyqty atqara bilse, últ osal bolmaydy. Ekinshi baqyty, sol jasalghan enbekti, enbek sinirgen azamatty elining baghalay bilui. Jan-jaqty qyrymen erte tanylghan Erbol o bastan danalyqqa qúshtar edi. Óz eline Erbolday enbek sinirgen azamattardyng aty mәngi atalyp jýrgey, sonda ghana halyq óz qalpynan biyiktey týsedi. Qazaqstan biyikteydi.

Aqyn Nesipbek Aytúly:

– Qalyng orys ortasynda ósken bolashaq qalamgerding qazaq tilining qaymaghy men mәiegin bir adamday sinirip, tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda tilge degen sol qúrmeti men janashyrlyghyn kýrespen jalghastyrghanyn jәne bizding qoghamdaghy rәmiztanu isin ghylym retinde qalyptastarudaghy enbegin aishyqty mysaldarmen atap ótti. «Erbolgha auditoriyanyng qajeti shamaly, auditoriya el ertenine jauapty jastarymyz ýshin kerek.

Professor Býrkit Ayaghan:

– Rәmizder sayasy tәuelsizdik pen memlekettik egemendikting biregey belgileri: kótergen tu men eltanbasy, aspanda әuelegen әnúrany. Búl rәmizder arqyly elding ómir salty, bolmys ereksheligi, armany kórinedi. Olar әlemmen baylanys múratyn izdeydi. Erbol Shaymerdenúlynyng esimi tarihy kezenning kuәgeri retinde ghana emes, tarihty óz qolymen jasaugha qatysqan qayratkerler qatarynda mәngi qalady», – dep jazuy onyng býkil qoghamdyq-sayasy qyzmetine berilgen әdil bagha dep bilemiz.

Akademik Ghalymqayyr Mútanov:

– Erbol Shaymerdenov salmaqty minezine janynyng jaysandyghy jarasqan azamat edi. Qazaqstannyng tórt týkpirining jaqsylary onyng jaqyny boldy. Ol kisimen býkil Týrkiyany birge aralap, saparlas bolghan kýnderim әli kýnge jadymda janghyryp túrady. Ásirese adamgha erekshe әser qaldyratyn qasiyeti – ol kisining memleketshildigi edi. Ne jazsa da, kimmen súhbat qúrsa da, aldymen memlekettik túrghydan oilaytyn tereng oily, keng jýrekti azamattyghyn bayqamau, baghalamau mýmkin emes. Sondyqtan Erbol sekildi túlghalardy jastarymyzgha ýlgi etip, ónege tútu maqsatynda ózi bilim alghan jurnalistika fakulitetinen arnayy auditoriyany ashyp otyrmyz. Bizding maqsatymyz bolashaqqa bilikti mamandar tәrbiyelep qosu bolsa, osy auditoriyanyng qabyrghasynda órkeniyetke úmtylghan elding qatarynan qalmaugha úmtylghan, bilimge qúshtar jastarymyzgha qayratker azamattyng maghynagha toly ómir joly óz taghylymyn beredi dep senemiz.

Aydyn Rysbekúly,

geralidist

Abai.kz