Ótken jyly qarasha aiynyng alghashqy seysenbisindegi AQSh preziydent saylauynda jahandyq jylynudy jeleu itip últtyq energiya kózderin paydalanudan bas tartqan, «adamdyq qúqyq», «sóz bostandyghy» dep mlliondaghan elge zansyz kirgen sheteldikterdi qabyldaghan, LGBT siyaqty satanistik úiymdardy qarjylandyrugha trliondaghan aqsha bólgen demokrattar partiyasy oisyray jenilip, respublikashyl Tramp jeniske jetti.

Tramptyng qayta oraluyn AQSh pen Europanyng solshyl basylymdary, Resey, Qytaydyng jaldanbaly jazghyshtary «zaman aqyr» kelgendey etip sipattady. Tramptyng jenisin «әlemning birinshi bay adamy» delinetin Ilon Masktyng qoldauymen baylanystyratyndar da jetip artylady.

Qantardyng 20-kýni yn-jynsyz ótken Tramptyng ant beru mýrәsimi – el tarihyndaghy 47-shi preziydentting Aq ýige jaydan-jay kelmegenin, amerika júrtynyng shynayy tandauy ekenin kórsetti. Tramp ant beru mýrәsimi óte sala, Aq ýige barmastan 20 myng adam siyatyn sport keshenindegi qara qúrym halyqtyng aldynda bergen uәdelerin oryndap, ontýstik shekarada tótenshe jaghday jariyalaytyn, qúday jaratqan eki jynysty ghana tanityn, demokrattar engizgen «DEI» (aghylshynsha sanaluandyq, tendik, keng peyildilik sózderining qysqartylghany) kadr tandau jýiesining kýshin joyatyn, taghy basqa jarlyqtargha qol qoydy. Tarihy aktilerge qol qoyghan qalamdaryn kópke laqtyrdy, halyqqa qaytardy. Múnyng bәri tegin emes ekeni anyq.

Fransiyanyng 19-ghasyrdaghy úly oishyly Aleksis De Tokvilydyng «Men amerikanyng qúdirettiligin bilim ordalarynan, qor birjalarynyan, zang orghandarynan emes, shirkeulerinen taptym» degen әigili sózi bar. Býgingi kýni AQSh qoghamyn jaylap alghan solshyldyq iydeyanyng yqpalynan amerikalyqtardyng katolik dini negizindegi dәstýrli qúndylyqtary qýireuge bet alghan, oghan alandaghan AQSh júrtynyng tandauy konservativ «Amerikany qayta qúdirettendiru» úranyn kótergen Trampqa týsken.

Aldynghy preziydent saylauynda Baydendi qoldaghan milliader Ilon Masktyng búl jolghy saylauda Trampty qoldap, maydanyn ózgertuine de eldegi solshyldyq nauqan sebep bolghan. Atap aitqanda Ilon Masktyng ýlken úly Ksaviening 18 ge tolghanda әkesining qarsylyghyna qaramay jynysyn ózgertkeni, onymen qoymay әkesimen at kekilin kesiskeni Ilon Maskty esengiretip tastaghan. Mask oilana kele mәselening qaynaryn solshyldyq iydeyany, әsire demokratiyany dәripteytin әleumettik jelilerden tapqan. Onyng tvitterdi qymbat baghagha satyp alyp, Tramptyng akkauntyn búghattan bosatyp, amerikanyng dәstýrli ústanymyn dәripteytinderge aqparat alanyn úsynuynyng astarynda da sol jatyr eken.

Ilon Iask otbasynyng múraldyq tragediyasy mysalynan bólek, býkil Amerikany dýr silkindirgen kóptegen oqighalar oryn alghan. Transgerlerding qyzdaryna jasaghan zәbirine narazylyq tanytqan ata-analardyng aryzdary qaraludyng ornyna, ózderi sotshylar jaghynan «ishki terrorist» dep aiyptalghan. Ótken jylghy «Boyng» úshaghynyng apatqa úshyrau sebepterine tekseru jýrgizilgende alyp kompaniyanyng tehnikalyq bólimderin kәsiby mamandar emes, «kógildirler» basqaryp otyrghany anyqtalghan.

Adam jaratylysyn ózgertuge alyp kelgen múnday shekten shyqqan demokratyanyng әlemge, shyghys elderining qoghamyna da erkindik simvolynday terendep engeni bar. Taylandtyng transgerlerding jyn oinaghynyna ailanghanyn aitpaghanda, «Aziya jolbarysy» sanalatyn Ontýstik Koreyada keninen qanat janghan. Tipti batys elderin artta qaldyrghan. Koreyada songhy kezde «4B» (tórt joq: tósek qatynasynan, kezdesuden, túrmys qúrudan, bala tabudan bas tartatyn ) әielder qozghalysy keng etek alghan. Áyelder tendigin dәripteytin shygharmalarymen Byltyrghy Nobel әdebiyet syilyghyn iyelengen jazushy Hangannyng da búghan әserining bolghany sózsiz. Áyelderding sheksiz erkindigining әserinen tuu kórsetkishi tarihta bolmaghan dengeyge qúldyrap, dýnie jýzining eng tómengi shegine jetken.

Deputat Edil Janbyrshin de parlament otyrysynda «Tramp kókeden sәlem» dep, Qazaqstanda LGBT gha zanmen shekteu qoyatyn mezgil jetkenin jetkizdi. Qaday desek te býkil dýnie jýzi sanasatyn alyp elding eki kóshbasshysy (biri sayasi, endi biri ghylymi) dәstýrli qúndylyqtargha qaytu kýresin bastady. Bizge de batysqa qarap emes, qyzyl iydeologiyanyng kesirinen joghaltqan dәstýrli otbasylyq, tildik, dalalyq ruhany qúndylyqtarymyzdy týgendeytin kýn tudy.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz