Ótken jyldyng 19-qarashasynda «The Wall Street» gazeti Resey-Ukraina soghysyna 1000 kýn toluyna oray jariyalaghan saraptamasynda reseylikterding shyghyny kóp soghysty aiyptamauynyng astaryndaghy ekonomikalyq faktorlargha toqtaldy.

Áygili basylymnyng jazuynsha qazir reseylikter ýshin soghysqa baru útymdy ekonomikalyq tandaugha ainalghan. Oghan sebep resmy statistika Reseydegi kedeylik dengeyi 1995 jyly derekter jinau bastalghannan bergi eng tómengi kórsetkishke týskenin kórsetken. Resey ýkimeti joghary jalaqy men syiaqy taghayyndau arqyly әsker sanyn kóbeytken. Reseyding keybir kedey aimaqtarynda әskeriylerding jalaqysy ortasha dengeyden bes esege artqan.

Maydanda qaza tapqan jauyngerlerding otbasylary Resey ýkimetinen qomaqty ótemaqy alady. Qanmen kelgen búl aqshalar óz kezeginde ekonomikany demep, Reseyding kedey aimaqtarynda jinaqtardyng kóbengine, jana túrghyn ýy qúrylysynyng jandanuyna әkelgen. Reseylikterding múnday qatygez «soghys ekonomikasyna» eti ýirengen.

Reseylik ekonomist Vladislav Inozemsevting esepteuinshe, eger 35 jastaghy azamat qan maydanda bir jyl soghysyp, keyin qaytys bolsa, onyng otbasy soldattyng jalaqysy men ólim qarajatyn qosa eseptegende 14 million 500 myng rubli，shamamen 150 myng dollar alady eken. Búl qatardaghy júmysshynyng 60-qa kelgenshe tapqanynan әlde qayda kóp. Qaraly otbasylar basqa da syiaqylar men saqtandyru tólemderin alugha da qúqyly eken.

Inozemsev reseylikterding aldynghy shepte bir jyl jýrgendegi tapqany – ómir boyy ter tógip enbek etkeninen әlde qayda tabysty bolatyn búl qúbylysty ekonomikalyq túrghydan baghalap, «ólim ekonomikasy» dep ataghan.

Soghys bastalghannan beri Resey ýkimetining әskery shyghyndardy Kenes Odaghy ydyraghannan keyingi eng joghary dengeyge jetken. Áskery zauyttary tәulik boyy júmys istep, júmys oryn jәne joghary jalaqymen qamtamasyz etken.
Ólim qarajaty da ekonomikany jaqsartqan. Resey armiyasynyng adam shyghynynyng kóp boluyna baylanysty bólingen soma da aitarlyqtay ósken. 2023 jyldyng mausymynan 2024 jyldyng mausymyna deyin qaytys bolghandardyng ólim qarajatyna 30 milliard dollar ótemaqy tólengen.

Ukrainada soghysyp jatqan sarbazdargha eng tómengi ailyq 210 000 rubli (2 140 dollar) tólenedi, búl eldegi ortasha jalaqy 75 000 rubliden aitarlyqtay joghary. Shabuyldyq әskery operasiyalargha qatysyp, úrys dalasynda erlik kórsetkender qosymsha bonustar alady. Jergilikti ózin-ózi basqaru organdary da qosymsha yntalandyrular beredi. Qaza tapqan sarbazdardyng otbasylary federaldy, aimaqtyq jәne saqtandyru tólemderi retinde 15 million rubliden (150 000 dollar) astam ótemaqy alady.

Sonyng әserinen keybir aimaqtarda ekonomikanyng «qyzuy» bayqalghan. Ortalyq bank derekteri boyynsha shalghaydaghy Tuva aimaghyndaghy kedeyshilik dengeyi respublikalyq ortasha dengeyden ýsh ese tómen bolsada, 2022 jylghy qantardan beri bank depozitteri 151%-gha ósken. Ortalyghynda jana túrghyn ýiler kesheni kóptep salynghan. Altay aimaghynda meyramhanalar men barlardyng kirisi ótken jylmen salystyrghanda 56% ósken, búl jalpy el boyynsha 9% dyq kórsetkishten 6 ese joghary.

Abai.kz