Bas tabaq

Etimologiyalyq mәni

“Bas tabaq” – qazaq halqynyng ejelden qalyptasqan qonaq kýtu dәstýrindegi eng syily tabaqtyng atauy. “Bas” sózi qonaqtargha arnayy úsynylatyn qoydyng basyn bildiredi, al “tabaq” – tagham salynghan jalpaq ydys. Ekeui qosylyp, qadirli qonaqtargha arnalghan eng qúrmetti as úghymyn beredi.

“Bas tabaq” – qúrmettin, syilastyqtyng jәne mәrtebening kórinisi. Búl úghym ejelden qazaqy qoghamda qonaqjaylylyqtyng eng biyik ýlgisin beyneleydi. Qoydyng basy – aqsaqalgha nemese erekshe qúrmetti qonaqqa úsynylyp, olardyng batasyn alu dәstýri arqyly tәrbiyelik mәni zor rәsimning bir bóligi bolyp sanalady.

Qazaqy ómirdegi mәni

Bas tabaq – qazaqtyng qonaq kýtu, qúrmet kórsetu jәne sybagha syilau dәstýrining manyzdy elementi. Bas tabaq kóbine ýige qadirli qonaqtar, auyl aqsaqaldary nemese alystan kelgen qúrmetti adamdar kelgende úsynylady. Múnday jaghdayda arnayy aqsarbas qoyy soyylyp, dastarhan jayylady.

Mal soygha dayyndyq jәne bata

Súrau joly

Qoy soyardan búryn tiri mal esikten kirgizilip, tórde otyrghan qadirli qonaqtargha basy qaratylady. Múnda bata súrau dәstýri saqtalady: jasy ýlken, syily qonaqtar batasyn beredi. Búl bata maldyng sәtti soyyluy men bereke tileu maqsatynda jasalady.

Bata mәtini

Bata mәtini әrtýrli boluy mýmkin.

Mysaly:

"Áueli qúday ondasyn,
Qyzyr bolsyn joldasyn,
Ár pәleden saqtasyn!
Ózen-sudyng jaghasyn,
Amandyqpen qystatsyn!
Úly taudyng kóbisin,
Esendikpen jaylatsyn,
Óli-tiri әruaq,
Júma sayyn jebesin!
Búlbúl qonsyn basyna,
Bereke bersin asyna,
Tipti kelmey ólmeniz,
Lúqpan hakim jasyna!
Sugha salghan qayyqtay,
Edil menen Jayyqtay,
Qayyrynyz kóp bolsyn!
Ketpes yrys bersin,
Keng peyil bersin!
Asqa adaldyq bersin,
Basqa amandyq bersin!
Tileginiz qabyl bolsyn,
Jýreginiz núrgha tolsyn.
Qozygha tolsyn kógenin,
Túlpar bolsyn kóbenin.
Týsti bolsyn jaylauyn,
Qútty bolsyn qystauyn.
Qúnarly bolsyn qúdyghyn,
Qaynarly bolsyn bastauyn.
Arystanday bolsyn aibatyn,
Anday bolsyn qayratyn,
Asqa tolsyn tabaghyn,
Ashyq bolsyn qabaghyn.
Aman bolsyn jan-jaghyn!
Allahu akbar!"

Bas tabaq dayyndau

Bata ayaqtalghan son, qoy soyylyp, et asylady, basy ýiitiledi. Et bylqyp pisken kezde ghana arnayy tór tabaqqa salynatyn mýsheler dayyndalady.

Bas tabaqtyng qúramy

Bas tabaqtyng qúramyna qoydyng basy, jambas, ortan jilik, arqa, sýbe qabyrgha, jauyryn, beldeme, kәri jilik, ishek-qaryn, toq ishek, jýrek, býirek, eki siraq siyaqty kәdeli mýsheleri kiredi. Búl tabaq arnayy qonaqtargha syily tabaq retinde úsynylady.

Bas tabaqtyng әleumettik manyzy

Bas tabaq tartu dәstýri – qazaq halqynyng qonaqjaylylyghy men ýlkenderge qúrmet kórsetu dәstýrin beyneleydi. Ol birlik pen syilastyqty nyghaytugha, jastargha osy dәstýrlerdi ýiretuge baghyttalghan eng tamasha tabaq tartu dәstýri bolyp tabylady.

Islamdaghy mәni

Tabaq tartu saltynyng islam dininde ýlken manyzy bar, óitkeni qonaqjaylyq – músylmandyqtyng basty qaghidalarynyng biri. Qúranda Alla Taghala qonaqjaylyqty dәripteydi: “Sýigen taghamdaryndy (ashtargha, múqtajdargha) bermeyinshe, jaqsylyqqa jetpeysinder…”

(Ály Imran sýresi, 92-ayat).

Sonymen qatar, Payghambarymyz Múhammed (s.gh.s.) hadisterinde:

“Kim Allagha jәne qiyamet kýnine iman keltirse, qonaghyna qúrmet kórsetsin”, – dep aitqan.

(Búhari, Mýslim hadisteri).

Tabaq tartu – músylmandardyng jaqsylyq jasaugha jәne qonaqty syilaugha úmtylysyn kórsetetin amal. Búl arqyly adamdar Allanyng razylyghyn izdep, syilastyqty nyghaytady.

Bas tabaq tartu dәstýri – qazaqtyng qonaqjaylyq mәdeniyetining eng manyzdy rәmizderining biri. Búl dәstýr arqyly syily qonaqtar qúrmettelip, úrpaqqa qazaqy tәrbiyenin, birlik pen syilastyqtyng mәni ýiretiledi. Islammen úshtasqan búl salt adamdar arasyndaghy meyirimdilik pen tatulyqtyng aiqyn kórinisi bolyp tabylady.

Bolat Bopayúly

etnograf

Abai.kz