«Agroónerkәsip kesheni ekonomikadaghy basty qozghaushy kýshting birine ainalugha tiyis.  Biznes te, memleket te osyghan mýddeli. Búl, eng aldymen, azyq-týlik qauipsizdigin qamtamasyz etu túrghysynan manyzdy. Auyldaghy aghayynnyng túrmysy da osy salagha tikeley baylanysty», - Preziydent Qasym-Jomart Toqaev.

---

2024 jyly Memleket basshysynyng tapsyrmasy boyynsha salanyng jyl sayynghy jetkiliksiz qarjylandyru mәselesi sheshildi.

Kóktemgi egis, egin jinau júmystaryna jәne auyl sharuashylyq tehnikasynyng lizingine qomaqty qarajat bólindi. Alghash ret jenildetilgen nesiyelendiru kólemi jyldyq 5%-ben  580 mlrd tengege deyin jetkizildi, al ótken jyldary búl kólem 160 mlrd tengeden aspady.  Qabyldanghan sharalar fermerlerge barlyq qajetti agrotehnikalyq sharalardy tolyq kólemde ótkizuge mýmkindik berdi. Paydalanatyn elitalyq túqymdardyng ýlesi 7,1%-dan 9%-gha deyin ósti.

Qaryz alushylardyn 90%-yn shaghyn jәne orta sharuashylyqtar qúraydy. Olar damugha qajetti resurstargha ie boldy.

Nәtiyjesinde 2024 jyly Qazaqstan songhy 13 jylda alghash ret dәndi jәne búrshaqty daqyldardan 26,7 mln tonna ónim jinady. Ósimdik sharuashylyghyndaghy óndiris kólemi 21,1%-gha jәne mal sharuashylyghynda 3,2%-gha ósui auyl sharuashylyghynyng jalpy ónimining 13,7%-gha úlghangyna yqpal etip, 8,3 trln tengeni qúrady.

Býginde Qazaqstannyng agroónerkәsiptik kesheni 1,1 mln-nan astam adamdy júmyspen qamtamasyz etude. Búl 4 mln-nan astam azamattyn qarjylyq әl-auqatyna tikeley әser etedi. Auyl sharuashylyghy manyzdy ekonomikalyq sektorgha ghana emes әleumettik túraqtylyqtyng negizgi faktoryna ainaluda.

«Qazaqstannyng strategiyalyq maqsaty – Euraziya qúrlyghyndaghy basty agrarlyq ortalyqtyng birine ainalu. Osy maqsatqa qol jetkizemiz desek, eng aldymen, ónimdi joghary dengeyde óndeuge kóshuimiz qajet», - QR Preziydenti Qasym-Jomart Toqaev.

2024 jyldyng qorytyndysy boyynsha otandyq azyq-týlik óndirisi 3,2 trln tengeni qúrady, naqty kólem indeksi 102,9% dengeyinde qalyptasty.

Óndelgen auyl sharuashylyq ónimderining ýlesi 40%-dy qúrady. Memleket basshysynyng qayta óndelgen auyl sharuashylyghy ónimining ýlesin 70%-gha jetkizu jónindegi tapsyrmasyn oryndau ýshin 2028 jylgha deyin auyl sharuashylyq ónimin qayta óndeudi damytu jónindegi keshendi jospar bekitildi.  Onyng shenberinde 2024 jyly 279,6 mlrd tenge somagha 286 joba paydalanugha berildi. Ósimdik mayy men ún óndirisin qosa alghanda, ishki súranysty qanaghattandyrugha ghana emes, sonymen qatar eksporttyq әleuetti arttyrugha mýmkindik beredi.

Keshendi jospar óndeushi kәsiporyndardy qoljetimdi shiykizatpen qamtamasyz etuge jәne jenildetilgen nesiyeler beruge baghyttalghan. Búl óz kezeginde ekonomikanyng ósuine jәne halyqtyng әleumettik jaghdayyn jaqsartugha yqpal etetin bolady.

2023 jyldyng qorytyndysy boyynsha qabyldanghan sharalardyng nәtiyjesinde 11 tauar týri boyynsha ishki naryq 100%-gha (biday úny, túz, nan, kýrish, makaron, kýnbaghys mayy, kartop, qoy eti, siyr eti, sәbiz, qiyar) qamtamasyz etildi. Al 13 azyq-týlik tauarlary boyynsha qamtamasyz etilui 80%-dy (tauyq júmyrtqasy, jylqy eti, qyzanaq, sýt, qaraqúmyq jarmasy, qyryqqabat, búrysh, piyaz, ashana qyzylshasy, ashytylghan sýt ónimderi, may, alma) qúraydy.

Importqa tәueldilikti azaytu maqsatynda 2027 jylgha deyin jalpy somasy 2,1 trln tengeni qúraytyn 570 jobany iske asyru josparlanghan. Búl auyldardaghy әleumettik infraqúrylymdy jaqsartu men ómir sýru dengeyin kóteru ýshin qosymsha mýmkindikter beredi.

Sonyng ishinde mal sharuashylyghy salasynda – 152,1 mlrd tengege 105 joba, sýt-tauarly fermalar salu boyynsha – 263 mlrd tengege 101 joba, qús sharuashylyghynda – 397,7 mlrd tengege 31 joba, qayta óndeu salasynda – 582,6 mlrd tengege 108 joba josparlanghan.

AÓK-ke investisiyalar tartu ekonomikalyq ósuge yqpal etip, auyldyq eldi mekenderde infraqúrylymdy damytudy yntalandyrady.

Astyq óndirisi men eksportyn úlghaytu agrarlyq sektor ókilderining tabysyn arttyrady.

Memleket basshysynyng auyl sharuashylyghynyng eksporttyq әleuetin nyghaytu turaly tapsyrmasy shenberinde dәstýrli ótkizu naryqtaryn saqtau, eksportty әrtaraptandyru boyynsha júmystar jalghasuda.

Qazaqstan ónirdegi astyqtyn iri eksporttaushysy jәne jyl sayyn shamamen 8-9 mln tonna astyq eksporttaydy. Onyng 6,5-7,5 mln tonnasy biday qúraydy. 2024 jyly 8,1 mln tonna eksporttaldy.

Ortalyq Aziya elderi, Aughanstan, Qytay, Týrkiya, Iran, Italiya siyaqty dәstýrli naryqtar, barlyghy 24 el. Iran men Ázirbayjangha jóneltuler jandandyryldy.

Memlekettik sayasattyng manyzdy qadamdarynyng biri - «Auyl amanaty» baghdarlamasy. Baghdarlama auyl túrghyndarynyng ómir sýru dengeyin kóteruge arnalghan jәne jalpy әleumettik mulitiplikativti әser beredi: әrbir jana agrojoba júmyssyzdyq dengeyin tómendetuge yqpal ete otyryp, auylda jana júmys oryndaryn ashady.

Baghdarlama ayasynda 2023 jyldan bastap 16,4 mynnan astam júmys orny qúryldy.

2024 jyly 744 jana júmys ornyn qúrumen 6,5 mlrd tengege 580 mikrokredit berildi. 3,6 mlrd.tengege 145 auyl sharuashylyghy kooperatiyvi qarjylandyryldy.

Azyq-týlik qauipsizdigi men dәndi daqyldardyng ónimdiligi Qazaqstan halqynyn ekonomikasy men әl-auqatyna mulitiplikativti әser etedi. Qayta óndeu ónerkәsibinin, әleumettik salanyn, halyqaralyq saudanyn, auyl sharuashylyghy tehnikasyn óndiruding damuyna serpin beredi.

Memleket elding azyq-týlik qauipsizdigin qamtamasyz etu, enbek ónimdiligin, otandyq ónimning halyqaralyq naryqtardaghy bәsekege qabilettiligin arttyru jónindegi júmysty jalghastyruda.

QR Auyl sharuashylyghy ministrligi

Abai.kz