Qazaq tili — memleketting basty nyshany, últtyq biregeylikting ózegi, ruhany tәuelsizdikting tiregi.

Biraq, ókinishke qaray, Qazaqstannyng memlekettik tili bola túra, qazaq tiline degen naqty sayasy talap pen jauapkershilik biylik qúrylymdarynda әli de әlsiz. Tәuelsizdik alghanymyzgha otyz jyldan assa da, memlekettik organdar men lauazymdy túlghalar qazaq tilin mindetti týrde qoldanu mәdeniyetine tolyq kóshpey otyr. Endeshe, «nege?» degen súraq oryndy. Nege biylik iyesi ózi basqaryp otyrghan elding tilin talap etpeydi?

Zang bar, biraq talap joq

1997 jyly qabyldanghan «Til turaly» zanda qazaq tili — memlekettik til dep anyq jazylghan. Memlekettik organdar men úiymdar is qaghazdaryn, mәjilisterdi, qújat ainalymyn qazaq tilinde jýrgizui tiyis. Biraq is jýzinde búl norma kóbine formaldy sipatta qalyp otyr. Zang bar, alayda ony oryndaugha degen naqty baqylau men jauapkershilik joq.

Biylik iyeleri jii aitatyn uәj — «uaqyt kerek», «kóptildi qoghamda birtindep jýzege asady». Biraq otyz jylda biraz nәrseni ózgertuge bolar edi? Kórshiles elderde memlekettik til sayasaty әldeqayda batyl jýrgizildi. Baltyq elderi, mysaly, memlekettik tilge kóshudi qysqa uaqyt ishinde jýzege asyrdy. Al bizde әli de orys tilindegi bayandama, esep, hattama qalypty jaghday. Demek, mәsele tek uaqytqa emes, sayasy erikke tirelip otyr.

Qazirgi shynayylyqta qazaq tili kóbine qarapayym halyqtyn, mәdeniyet pen ónerdin, әdebiyettin, qyzmet kórsetu ortalyqtarynyn, túrmystyng tili retinde qabyldanady. Búl — til sayasatynyng tensizdigin kórsetetin eng ótkir belgi.

Memlekettik tilding taghdyry – tikeley sayasy erikke baylanysty. Eger Preziydent, Ýkimet, Parlament jәne әkimder dengeyinde naqty talap qoyylmasa, eshqanday baghdarlama nәtiyje bermeydi.

Biylik iyeleri qazaq tilinde sóileuge úmtylghanymen, búl kóbine simvoldyq sipatta. Keybireui «qazaqsha bilemiz» deydi, biraq resmy jinalysta ózge tildi tandaydy. Búl – memlekettik tilge degen senimsizdikting belgisi. Al senimsizdik jogharyda bolsa, tómenge talap ta týspeydi.

Tildi shynayy qúrmetteu – sayasy sheshimnen bastalady. Eger ministr qazaq tilin bilmese, ol óz salasynda qazaq tilinde esep jýrgizudi, núsqaulyq dayyndaudy, qújat ainalymyn engizudi talap etpeydi. Osylaysha memlekettik til sheneunikterding qyzmetinde qosymsha, qajetsiz funksiyagha ainalady.

Memlekettik qyzmetkerler ýshin til problemasy tek «jaqsy bolar edi» dengeyinde qalyp otyr. Al búl salada naqty sanksiya nemese talap jýiesi qalyptaspaghan.

Mysaly, memlekettik qyzmetke qabyldau kezinde qazaq tilin bilu dengeyin tekseru formaldy týrde ótedi. Test tapsyrady, biraq naqty sóilesu, týsinu, jazu qabileti baghalanbaydy. Sonyng saldarynan, til bilmeytinder memlekettik qyzmetke esh qiyndyqsyz kirip ketedi.

Tilge nemqúraydy qarau jauapsyzdyqty qalyptastyrady. Eger ministrlikte nemese әkimdikte bir qújat oryssha dayyndalsa, eshkim oghan syn aitpaydy. Kerisinshe, «negizgisi týsinikti bolsyn» dep qarau — jýieli jaghdaydyng bastauy.

Qazaq qoghamynyng 90 payyzy býgingi kýni qazaq tildi. Býkil ontýstik oblystar (Almaty, Jetisu, Jambyl, Qyzylorda, Shymkent, Týrkistan), sonymen qatar batys ólkesi jәne Abay, Úlytau, Qaraghandy oblystarynyng kópshik bóligi memlekettik tildi erkin mengergen. Al biylik elitasy arasynda, әsirese ortalyq dengeyde, orys tilining ýstemdigi saqtalyp otyr. Osy jaghday biylik pen qogham arasyndaghy tildik alshaqtyqty tudyrady.

Áleumettik jelide halyq memlekettik tilding qorghaluyn, otyrystardyng qazaqsha ótuin, zandardyng qazaqsha núsqasynyng sapaly boluyn súraydy.

Degenmen, qazirgi biylik iyesi talapqa salqyn qaraydy. Al búl halyqtyng biylikke degen senimin azaytady, últtyq tútastyqqa syzat týsiredi.

Qazaq tiline súranys joq emes, qoldau joq

Keyde biylik ókilderi «qazaq tiline súranys tómen» deydi. Búl — shyndyqqa janaspaydy. Qazaq qoghamynda tilge súranys óte joghary. Býginde jastar qazaqsha kontent jasaydy, qazaq tilindegi medialar kóbeyip keledi, biznes salasynda da qazaqsha jarnama men qyzmet kóbeydi.

Biraq, súranysta emes, qoldauda. Eger biylik qazaq tilindegi bastamalardy naqty qarjylay, institusionaldyq týrde qoldasa, til damuy eselene týser edi. Al әzirge múnday qoldau jartylay sipatta.

Memlekettik tilding shyn mәnindegi mәrtebesin kóteru ýshin «qúr nasihat» jetkiliksiz. Qajetti naqty sharalar mynalar boluy tiyis:

Memlekettik qyzmetke qabyldau kezinde qazaq tilin biluge arnalghan talapty kýsheytu. Tek test emes, naqty әngimelesu, mәtin jazu, qújat toltyru siyaqty tәjiriybelik baghalau engizu.

Barlyq resmy otyrystar men bayandamalar qazaq tilinde ótsin. Orys tilindegi sóileu tek qajet bolghan jaghdayda audarmamen jýrgizilui kerek.

Qazaq tiline baylanysty baqylau jýiesin qúru. Ár memlekettik organda til sayasatyna jauapty bólim naqty kórsetkishtermen júmys isteui qajet.

Memlekettik BAQ pen kontent sayasaty qazaq tilining qoldanysyn arttyrugha baghyttaluy tiyis.

Zannamalyq ózgeris: memlekettik til normalaryn búzu nemese elemeu әkimshilik jauapkershilikke tartylsyn.

Beysenghazy Úlyqbek,

Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz