Otyz jetinshi jyldyng zil batpan taqsiretin tartqan alash ardaqtylarynyng arasynda eli ýshin eren enbek atqarghanymen, esimin býgingi úrpaq bile bermeytin jandar bar eken. Býgingi úrpaq kóbine әdebiyet pen mәdeniyet ókilderin ghana bilip, óndiris, densaulyq saqtau siyaqty qoghamnyng basqa da salalarynda qyzmet etken azamattardy biri bilse, biri bile bermeydi. Mәselen, solardyng biri Álihan Bókeyhanov bastaghan «Alash» qozghalysynyng beldi basshylarynyng biri, HH ghasyrdyng bas kezinde «Qazaq», «Ayqap» sekildi basylymdargha halqynyng mún-múqtajyn kóteretin maqalalardy ýzdiksiz jazyp túrghan últjandy, oqyghan, ziyaly azamat Asylbek Seyitov edi. Eng basty aita keterligi Asylbek Tomby uniyversiytetining medisina fakulitetin tәmamdaghan alghashqy qazaq dәrigerlerining biri, sonday-aq Almaty qalasyndaghy Jetisu audandyq №5 emhananyng negizin qalaushy. Abzal әkesi repressiyagha úshyrap, atylyp ketkende ana qúrsaghynda qalghan qyzy Klaranyng býginde jasy alpystan asyp, shashyn kýmis qyrau shalghan.
Ákem Álihan Bókeyhanovtyng senimdi serigi bolypty

Otyz jetinshi jyldyng zil batpan taqsiretin tartqan alash ardaqtylarynyng arasynda eli ýshin eren enbek atqarghanymen, esimin býgingi úrpaq bile bermeytin jandar bar eken. Býgingi úrpaq kóbine әdebiyet pen mәdeniyet ókilderin ghana bilip, óndiris, densaulyq saqtau siyaqty qoghamnyng basqa da salalarynda qyzmet etken azamattardy biri bilse, biri bile bermeydi. Mәselen, solardyng biri Álihan Bókeyhanov bastaghan «Alash» qozghalysynyng beldi basshylarynyng biri, HH ghasyrdyng bas kezinde «Qazaq», «Ayqap» sekildi basylymdargha halqynyng mún-múqtajyn kóteretin maqalalardy ýzdiksiz jazyp túrghan últjandy, oqyghan, ziyaly azamat Asylbek Seyitov edi. Eng basty aita keterligi Asylbek Tomby uniyversiytetining medisina fakulitetin tәmamdaghan alghashqy qazaq dәrigerlerining biri, sonday-aq Almaty qalasyndaghy Jetisu audandyq №5 emhananyng negizin qalaushy. Abzal әkesi repressiyagha úshyrap, atylyp ketkende ana qúrsaghynda qalghan qyzy Klaranyng býginde jasy alpystan asyp, shashyn kýmis qyrau shalghan.
Ákem Álihan Bókeyhanovtyng senimdi serigi bolypty
- Mening әkem Asylbek Seyitov 1894 jyly Ombyda tughan. Ákelerinen erte airylghan bes aghayyndy Seyitovterding ýlkeni Músylmanbek, Súltanbek, ortanshysy mening әkem, odan keyin inisi Múratbek bolsa, eng kenje Omarbek jastayynda qaytys bolyp ketken. Al, qalghan tórt aghayyndynyng ýsheui birdey 1937 jylghy repressiyagha úshyrady. Osylardyng qay-qaysysynyng bolsyn halqyna jau bolmaq týgili qylauday kinәsi bolghan joq, qayta kerisinshe, qoldarynan kelgenshe últynyng jyrtyghyna jamau bolugha tyrysty emes pe? Ákem alghash Tomby uniyversiytetining medisina fakulitetin tәmamdaghan kәsiby dәriger bolsa, aghasy Músylmanbek ekonomist, inisi Múratbek te dәriger boldy. Bayanauylda mening әkemdi bilmeytin qazaq joq. Sebebi ol kisi Bayanauylda audandyq auruhanada bas dәriger qyzmetin atqardy.  Ol kez azamat soghysy әli ayaqtalmaghan kezen, halyqtyng túrmysy nashar, bezgek, tyrysqaq syndy auru júrt ishin jaylap, jalmap bara jatqan tús bolatyn. Sonday qiyn tústa hylqtyng densaulyghyn jaqsartugha, adamdardy ajal auzynan alyp qalugha kóp septigin tiygizdi. 1922 jyly Semeyding gubzdravyn basqarugha shaqyrylyp, 1937 jylgha deyin bes jyl sonda qyzmet etti. Sol tústa tuberkulezge úshyraghandardy emdeytin «Berezovka» sanatoriyin, «Auyl» kurortyn ashty. Ol kezding oqyghandarynyng qay-qaysysy bolsyn tek óz salasymen ainalysyp qana qoymay, halqyna jan-jaqty qyzmet etkenin bilesizder ghoy. Mening әkem de  «Alash» qozghalysyna aralasyp, Álihan Bókeyhanovtyng senimdi serigine ainalady. HH ghasyr basynda qazaq dalasynda shyghyp túrghan «Qazaq», «Ayqap» basylymdarymen qatar Semeyde nebary 4-aq sany shyghyp, jabylyp qalghan «Tan» jurnalynyng tórteuine de halyqtyng mún-múqtajyn qozghaytyn maqalalar jazdy .  
1937 jyldyng jazynda aty auyzgha iligip jýrgen aituly ghalym-dәrigerlerden әri jary men jalghyz qyzyna el astanasyn kórsetip qaytu ýshin Mәskeuge attanady. Sol sapardan elge qaytyp kele jatqan jolda auyl beketinen poezgha otyrghan jaqyn dosy Asylbekting әzirge Semeyge barmay, basqa bir jerde boy tasalay túruyn ótinedi. Sebebi el ishinde «anany ústapty, mynany ústaydy eken» degen dýrbeleng shaq tughan edi. Biraq ózining esh kinәsi bolmaghandyqtan Asylbek eshkimnen qashyp, jasyrynudy jón sanamaydy. Osy sapardan oralghan song alghashynda basshylyq ol kisining qyzmetin jogharylatyp, Almatygha aldyrady. Sóitip, Almatynyng Jetisu audanyndaghy iri de irgeli ambulatoriyany ýlken emhanagha ainaldyru isin bilimdi de bilikti dәrigerding iyghyna artady. Alayda osy oqighadan tura bir jeti ótkende Asylbek Seyitovti jedel tútqyndap, «halyq jauy» degen jalamen atyp tastaydy.
Jalghyz Asylbek qana emes, býkil Seyitovter әuletining qasiretti jyldary osy kýnnen bastaldy. Asylbekting aghasy sol tústa bilikti ekonomist qyzmetin atqaryp jýrgen Músylmanbek, Kókshe ónirinde aituly dәriger Múratbek ekeui de bauyrlarynyng taghdyryn qúshyp, atyldy. Sóitip aghaly-inili aghayyndy ýsh birdey Seyitovter repressiya atty ajdahanang aranyna jútyldy da ketti.  Asylbekting artynda  jary men qyzy 13-14 jasar qyzy Roza jәne qúrsaqtaghy qyzy Klara anyraghan kýii qala berdi.

Ata-anamnyng suretin jiyrma jasqa tolghanda bir-aq kórdim

- Men 1938 jyldyng shilde aiynda ómirge keldim, al әkem 1937 jyly 8 tamyzda atylyp ketipti. Sonda men ómirge әkem atylghannan jarty jyldan keyin ghana kelippin. Ákemdi kórgen joqpyn, al anam bolsa meni bosanghan song 8 aidan keyin 1939 jyldyng 9 sәuirinde qaytys bolyp ketipti. Anam Nәfiya Sәduaqas Shormanovtyng on eki perzenti shetinegennen keyin túraqtap qalghan jalghyz perzenti. Ol qazaq tarihynda ózindik orny bar ataqty Shormanovtar әuletining qyzy edi. Naghashy atam Sәduaqas Shoqan Uәlihanovting naghashysy, agha súltan Músa Shormanovtyng ýlken úly. Zamanynda iri oqyghandardyng biri, әigili aqyn bolghan ol kisining bilmeytinder kemde-kem shyghar. Sonday baquatty da tekti ortadan shyqqan sheshemiz basyna birden osynday qayghy týskende sonyng kýiigine tóze almasa kerek. Solaysha,  mandayyma jazylyp qoyghan qatal taghdyrym maghan «әke, ana» degen ardaqty sózderdi aitqyzbady. Ózi de әli jetilip ýlgirmey jetim qalghan әpkem Roza maghan әke-sheshemning ornyn joqtatpaugha baryn saldy. Ol maghan ýnemi:
« Ákemiz de, anamyz da óte mәdeniyetti, birin-biri jәne bizderdi de óte jaqsy kóretin óte siyrek kezdesetin jandar edi. Biz de solarday bolugha tyrysuymyz kerek. Olardyng artynan qazir kim qanday sóz aitsa da biz oghan senbeuimiz kerek» dep otyratyn.
- Ata-anadan jetim qalghan son, sizderge kim kóz qyryn saldy? Basqa da ardaqtylarymyzdyng balalarynday balalar ýiine ótkizip jiberuden qalay aman qaldynyzdar?
- Biz jetim qalyp, túratyn ýiimiz de bolmay, Ombyda bir orystyng jertólesin  panaladyq. Sony kimnen estigenin bilmeymin  Kókshetauda túratyn Zeynep әjemizdin  ózi kelip bizdi alyp ketti. Sóitip men ýsh jasqa tolghansha, yaghny ózi ómirden qaytqansha bizderdi asyrady. Ájemizden de airylyp jetim qalghanymyzda, Shormanovtardyng úly, yaghny sheshemning aghasy Núrmúhammed bizdi tauyp alyp, ary qaray ósiruge óz qolyna aldy. Sodan әpkem túrmys qúrghansha biz sol ýide túrdyq.
Meni ana men әke meyiriminen múqtaj qylmaugha, eshkimge jetimsirep jaltaqtatpaugha tyrysqan әpkem Roza esimdi bilgen shaghymda anamyzdyng búl ómirde joq ekenin aitqanymen, әkemizdi biraz uaqytqa alys jaqqa júmysqa ketken dep úghyndyrghan edi. Tyrs etken dybys shyqsa, әkem keldi me dep esikke jýgiretinmin. Sonday bir zarygha tosyp jýrgen kýnderding birinde әldekim «halyq jauynyng qyzy» dep, tóbemnen jay týsirgendey boldy Esikten enirey engen maghan әpkem sol kýni bar shyndyqty jayyp saldy. Ákemizding jazyqsyz jazalanghanyn, onyng eshqanday da eshkimning de jauy emestigin aityp meni júbatyp otyrghan Rozanyng kózderinen tamghan jasy mening de betimdi juyp ketti. Osylaysha qos múnlyq birimizdi-birimiz júbatumen kýn ótkerip jattyq. 
Ákem men anam jayly әpkem aitqan estelikterden bilgenimmen, jiyrma jasqa kelgenshe men olardyng beynesin kórgen emespin. Birinshi ret 1958 jyly  әkem men anamnyng suretin naghashy júrtym Shormanovtardyng ýiinen kórdim. Sonday bir jyly, jýzderinen ózim ómir boyy ansaghan meyirim núry shashylghan qos beyne jarq ete qalghanda... tilmen aityp jetkize almaytynday kýy keshtim. Auyl-aymaghy erkeletip Nәpigha atap ketken Nәfiya anamyz ajarly, әiel bitkenning kóriktisi bolghandyghyn aityp otyratyn әpkem. Sóitsem, ózi de sol anamyzdyng ajar-kórkin enshilegen eken ghoy.

Emhanagha Asylbek Seyitovtyng aty berilui kerek

Qayran әkening izin jalghastyru ýshin, onyng oryndalmay qalghan armanyn oryndau ýshin dәrigerlik oqugha týskisi kelgen Klara Asylbekqyzynyng aldynan qayda barsa da  «Halyq jauynyng qyzy» degen kedergi shygha berdi. Tumay jatyp әke men anadan airylyp baqytsyz kýy keshken jetim kónil tym qúryghanda armanyna qol jetkizip, baqyttyng dәmin tatpaqshy edi... Qandyqol sayasat armanynan aiyryp, qanatynan qayyrlatty... Degenmen, oghan jigerin jasytpaghan Klara Asylbekqyzy Qazaq qyzdar pedagogika institutyn oidaghyday bitirip, qyryq jylday bilim beru salasynda enbek etti. Zeynetke shyqqannan keyin Klara Seyitova óz әkesi siyaqty repressiyanyng qúrbany bolghan jandar turaly «Joqtau» atty estelikter jinaghyn shyghardy. Sonda óz әkesi Asylbek turaly derekter túnghysh ret júrtshylyq nazaryna úsynylghan edi. Odan song abzal әkening ómiri men qyzmeti jayly tirnektep jinaghan tam-túmdaghan qújattar sayasiy-qughyn sýrgin qúrbandaryna arnalghan múrajaylar men múraghattargha tapsyryldy. Taghy bir kónilge medeu tútarlyghy Asylbek Seyitovting ózi ashqan Almatydaghy qazirgi kýni Jetisu audandyq №5 emhananyng qabyrghasyna ol kisige arnap eskertkish taqta ornatylyp, Semeyde kóshe atynyng berilgendigi. Alayda bir әttegen-ayy Almatyda qyzy Klaranyng on jylday әr esikti bir qaghyp, taban tozdyruymen Taugýl-3 yqsham audanyn úzyndyghy 200 metrdey-aq (kóshe dep aitudyng ózi úyat) kóshe atynyng berilgen. Onyng da jartysyn kóp kórgendey sol kósheden saray saldyrghan әldebir sheneunik óz aulasyna kirgizip, qaqpamen qorshap alghan.
Ózining әke aldyndaghy boryshyn óteu kerek ekendigin jan jýregimen sezingen Klara Asylbekqyzy qanday qiyndyqtar kezdesse de múqalmay, enbektenuining arqasynda Asylbek Seyitov esimin elge birshama tanytty. Endigi kezek Seyitovter әuletinen taraghan әkesimen bir tughan bauyr bolghany ýshin Asylbek tartqan azapty tartyp, atylyp ketken aghalary Músylmanbek pen Múratbektiki ekenin aitady. Músylmanbek qazaqtyng túnghysh ekonomisterining biri bolsa, Múratbek Asylbek aghasy sekildi dәriger bolghan. Qazaq jastarynyng tónkeris aldynda qúrylghan «Birlik» atty jastar úiymynyng ong qanatynda boldy. Keyinirek agha soqpaghymen Álihan Bókeyhanov bastaghan «Alash» qozghalysyna Múratbek te aralasyp, Aqmola oblystyq qazaq komiytetining hatshysy bolyp saylandy. Múqan Áytpenov bastaghan «Ýsh jýz» úiymy Omby oblystyq qazaq komiytetining kensesine basyp kirgende olardyng uysyna aryndy aqyn Maghjan Júmabaevtyng janynda osy Múratbek Seyitov bolypty. Mine, osynday isting basy-qasynda jýrgen bir atadan taraghan aghayyndy Seyitovterding qazaq qoghamynyng qily tarihynda ózindik iz qaldyrghan túlghalar ekenine eshkim talasa qoymas. Biraq, olardyng esimin eli úmytpauy ýshin úrpaq jadynda janghyrtyp otyru qajet. Osynday jauapkershilikti isting basynda әzirge Klara apaydyng jalghyz ózi shyryldap jýrgen jayy bar. Endigi arman «Ózi irgetasyn qalaghan emhanagha әkemning atyn bergizu» deydi Klara Asylbekqyzy. Alayda, әlgindey on jyl jýgirgende eki jýz metrdey ghana kóshe atyn bergen basshylyqtan endi emhana atyn súrau ýshin qansha esikti qaghyp, qansha uaqyt taban tozdyru kerek?..

Mәriyam ÁBSATTAR.