Júma, 12 Tamyz 2022
Janalyqtar 2135 0 pikir 4 Qarasha, 2009 saghat 07:00

Dәuren Quat. Internet-aksiyanyng iyrimindegi oy

Ekpini tegeurindi uaqyttyng songhy eki aptasynda bizding elimizde de eleuge túrarlyq azdy-kópti oqighalar bolyp ótken siyaqty. Biluimizshe, onyng basty-basty degenderinen el tegi habardar bolsa kerek. Sonda da júrttyng jadyn bir janghyrtyp ótkenimiz artyq etpes.

Qazaqstan halyqtarynyng Assambleyasy ótti.

Týrkiyagha issaparmen barghan Elbasymyz beyresmy týrde «Týrki halyqtarynyng kóshbasshysy» degen ataq alyp qaytty.

Sol tústa «Qazaq eli monumenti» ashylyp, Preziydent Nazarbaevtyng eskertkishi boy kóterdi.

Áuelgi josparynda әlgi әidik monumentten «qonys tebuge» tiyis Áz Jәnibek pen Kerey hannyng hәm batyrlardyng eskertkishi qoqysqa ysyrylyp tastaldy.

Elektrondy ýkimetting otyrysy ótip, Premier-ministrimiz Kәrim Mәsimov qazaqstandyq baspasóz ókilderin Reseyding oqyrmandary men kórermenderin jaulap alugha shaqyryp, úran tastady.

Semeyde mysyq sotqa qatysty... Jәbirlenushi retinde. «Botaqan» esimdi sibirlik sýikimdi mysyqtyng ayanyshty taghdyryna arnayy at basyn búruymyzdyng ózindik sebebi bar. Ony sonyra aitarmyz.

Ekpini tegeurindi uaqyttyng songhy eki aptasynda bizding elimizde de eleuge túrarlyq azdy-kópti oqighalar bolyp ótken siyaqty. Biluimizshe, onyng basty-basty degenderinen el tegi habardar bolsa kerek. Sonda da júrttyng jadyn bir janghyrtyp ótkenimiz artyq etpes.

Qazaqstan halyqtarynyng Assambleyasy ótti.

Týrkiyagha issaparmen barghan Elbasymyz beyresmy týrde «Týrki halyqtarynyng kóshbasshysy» degen ataq alyp qaytty.

Sol tústa «Qazaq eli monumenti» ashylyp, Preziydent Nazarbaevtyng eskertkishi boy kóterdi.

Áuelgi josparynda әlgi әidik monumentten «qonys tebuge» tiyis Áz Jәnibek pen Kerey hannyng hәm batyrlardyng eskertkishi qoqysqa ysyrylyp tastaldy.

Elektrondy ýkimetting otyrysy ótip, Premier-ministrimiz Kәrim Mәsimov qazaqstandyq baspasóz ókilderin Reseyding oqyrmandary men kórermenderin jaulap alugha shaqyryp, úran tastady.

Semeyde mysyq sotqa qatysty... Jәbirlenushi retinde. «Botaqan» esimdi sibirlik sýikimdi mysyqtyng ayanyshty taghdyryna arnayy at basyn búruymyzdyng ózindik sebebi bar. Ony sonyra aitarmyz.

Jogharydaghy tizbekti oqighalardyng arasynda (qoynynan saghat sayyn sensasiya suyryp berip jatatyn qoghamda emes, qontorghay tirlik keship jatqandyqtan biz atalghan jәitterdi oqigha dep esepteymiz) abai.kz aqparattyq portalynyng oqyrmandaryn Ruhy asqaq eskertkishter qoqysta qaldy degen aqaparat birden dýr silkindirdi. Esim soyyn jariyalamaudy ótinip, «eskertkishter Astanadaghy  «Aray» sayabaghyna qoyylatyngha úqsaydy» degen sheneunikting sypayy jauabyna qanaghattanbaghan oqyrmanymyzdyng biri «sayabaqta ang, qasqyr, qoyan siyaqty andar túrady. Sonda Elorda biyligi Jәnibek pen Kereydi angha tenegeni ghoy» dep pikir joldap jiberipti. Aqparatqa kóz jýgirtip ótisimen ashynyp pikir jazghandardyng qarasynda qisap bolmady. Jәne ony toqtatudyng mýmkin emestigin anyq úghyndyq. Ziyndy jastar pikir jazumen ghana shektelmey Elbasynyn, Parlament deputattarynyn, Astana qalasy әkimining atyna  Ashyq hat jariya etiluin talap qyldy. Bizde  Ashyq hat talap etken oqyrmannyng tilegin oryndaudan basqan ne amal bar. Sóitip Ashyq hatta jazylyp, sayttyng Bas taqyryp degen aidaryna ilindi. Sol sol-aq eken, Ashyq hatty qoldaghan jastardyng sany minut sayyn ósip otyrdy. Olar býrge tiygendey býrisip býgejektemesten aty-jónderi men elektrondy poshtalaryn kórsetip Ashyq hattyng tómengi túsyna qoldaryn qoya bastady.

«Núr Astana» gazetindegi әriptesterimiz jazghanday, «Jәnibek pen Kereyding kýresin kýzetip qalghany» boyynda qazaqy namysy qalghymaghan sergek jastardy qatty serpiltip internet-aksiyagha úlasty.

Búl rasymende bir-birinen shalghayda jýrgen, bir-birin týstep týgendep tanymaytyn qazaq jastaryn  tútastyrghan internet-aksiya boldy.

Búl Altay men Atyraudyn, Alatau men Arqanyng jas óskini bir tilek, bir arman, bir maqsat tónireginde júmylyp ósip kele jatqandyghyn әigilegen aksiya boldy.

Búl kiyeli ruhyn qorlatyp qoyyp qarap otyra almaytyn jastardyng yntymaghy ishtey beky týskenin pash etken aksiya boldy.

Búl aqparat almasudyng jana mýmkindikterine qol jetkizgen jastardyng biylikti biylep tóstegenderding qiyanatyna búdan bylay tózbeytindigin kózge úrghan aksiya boldy.

Búl biylikting mayly qazanyna qasyq batyrghan song  materialdyq túrghydan baylanyp, tútqyngha ainalghan agha buyn úrpaqtan ruhy bólek, ar-újdany biyik, erik-jigeri kýshti jas ziyaly qauymnyng atqa qonghanyn eskertken aksiya boldy.

Búl Áz Jәnibek pen Kereydey úly handardyng ghana biyligi mәngilik ekenin eske salghan aksiya boldy.

Qazaq jastary aty-jónderi men elektrondy poshtalaryn kórsetip jariya etken Ashyq hatqa elimizdegi ózge últ ókilderi de ýn qatty (olardy Bas taqyryptyng múraghatyna kirip Ashyq hattyng sonynda túrghan pikirler men qol qonshylardyng qatarynan tabasyz). Demek, búl internet-aksiya - qazaq tarihyna, qazaq memlekettiligine jasandy, jyltyraq  jýzben emes, shynayy mýddelestik әri gumanistik jýrekpen mәn beretin jas tolqynnyng diasporalar arasynda da qalyptasa bastaghanyn anghartqan aksiya boldy.

Biyliktegilerding býirekten siraq shygharyp, býtindi býldirip jatatyn tirligin syn tezine alyp otyratyn orystildi baspasóz de handar men batyrlardyng eskertkishteri dalanyng jeline jemirilip, janbyryna kemirilip túrghanyn júrttan jasyryp qala almady. Tipti abai.kz aqaparttyq portalynda jariyalanghan Ashyq hatty orystildi basylymdardyng qaysibiri  audaryp ta basty. Atalghan aksiya arqyly biz orystildi basylymdarmen birigipte qoghamdyq pikirge yqpal ete alatyndyghymyzdy, aqaparttyq kenistikte osylaysha tize qosyp jýrsek әleueti zor kýsh ainalatynymyzdy sezindik.

Uday ókinishtisi sol: «Qazaq eli» monumenti ashylghan kezde aspan astyn sambyrlaghan sózge toltyryp, tandayy jaryla sóz jarystyrghan sheshenderimiz Ruhy asqaq eskertkishterding taghdyryna sibirlik mysyqtyng taghdyryn sot talqysyna salyp shyryldaghan  qúqyq qorghaushylarynday qaray almady. «Azattyq» radiosynyng veb-sayty, «Minber.kz», «Zamandas.kz» sayty jәne «Qazaqstan», «Jas Alash», «Jas Qazaq» «Núr Astana» gazetinen ózgeleri bayaghy «atakem aitsyn», «atakem ne deydi?» dep keletin etnopsihologiyanyng etegine tyghylyp, boy tasalap otyrdy. Esesine aimaqtaghy basylymdar óte belsendilik tanytty. Ashyq hatty Shymkenttegi «Dil» gazeti men Oraldaghy «Ayna» gazeti ýtir nýktesin qaldyrmay jariyalady, eskertikshterge baylanysty ótkir maqalalar berdi.

Internet-aksiyanyng barysynda jastar tarapynan «Ýlkender nege ýnsiz?» degen zandy súraq tudy. Bәse, ýlkender nege ýnsiz? Baz bireuler ýlkender jaghy interent degendi bilmeydi sondyqtan Ashyq hatqa ýn qatpay otyrghan shyghar dep jaqauratty. Olay emes. Áytsede, Qúdayshylyghyna jýginelik, Ýkimet ýiindegi jybyr  men Aq Ordadaghy sybyrdy aldymen estiytin ýlkenderding ýnsiz qaluyna  yqpaldy qazaq  gazetterinde eskertkishter mәselesining ashyq jazylyp, aitylmauy sebep boluy mýmkin (óitkeni olar internetten aqparat tútynbaydy ghoy). Alayda, eskertkishterding «Qazaq eli monumentinen» qonys tappay «júrt aughan» jayyn bilmeui neghaybyl. Endeshe, ýndemeulerinde ýlken gәp bar. Óitkeni, birining balasy Aq Ordanyng ainalasynda jýr. Birining nemeresi Bolashaqta oqidy. Birining jas, súlu toqaly Ýkimet ýiinde kishigirim bastyq. Birining tayauda memlekettik tapsyryspen qolaqpanday kitaby shyqpaq. Osylaysha tizilip kete beredi. Jә, qay-qaydaghy, jәi-jәidaghyny tizbektey beruge uaqyt joq. Al, sayasy partiyalar turaly sóz shyghyndaudyng qajeti tipti shamaly. Óitkeni olardyng úrqy qazaq ruhynan jaralmaghan.

Endigi sózdi soza bermey  Abayshyl úrpaqtyng portaly - abai.kz saytynyng újymy atynan men Ashyq hatqa qol qoyghan barsha tileules jas buyngha: әriptesterime, jas sayasatkerler men kәsipkerlerge, jas ghalymdar men studentterge rahmet aitqandy jón kórdim. IYә, biz osynday yntymaqta, birlikte boluymyz kerek. Ýnemi sergek jýruge tiyispiz. Bizding yntymaghymyz ben sergektigimiz el isine qatysty jauapkershilikke bastap barady. Abay bolayyq. Abayshyl, Alashshyl bolayyq!

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2060
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2010
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1705
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2735