Qúrmetti dostar!

1. Abai.kz aqparattyq portaly Jәnibek pen Kerey handarymyzdyng eskertkishine qatysty últtyq aksiyasyn odan әri jalghastyruda.

Dәl osy maqala jazylyp jatqan kezde Jәnibek pen Kerey babalarymyzdyng eskertkishine qatysty Ashyq hatymyzdy alty mynnan astam adam oqyp, alty jýzge juyq azamat óz qoldaryn qoyyp ýlgirdi. Qol jinau әli de jalghasady.

Qazaq jastarynyng jýrekjardy sózin biylikke jetkizu maqsatynda Ashyq hat mәtini www.line.gov.kz adresi boyynsha ashylghan Elbasynyng tikeley efiyrine jiberildi. Oghan kóptegen zamandastarymyz óz qoldauyn ashyq bildirip jatyr. Solardyng birazyn osy jerde kórsetudi jón kórip otyrmyz.

Ashyq hatty preziydentting tikeley efir jelisinde alghashqy bolyp qorghaghandardyng ishinde óz әrptesimiz, «Azattyq» radiosynyng tilshisi Ómirjan Ábdihalyqúly boldy.

Qúrmetti dostar!

1. Abai.kz aqparattyq portaly Jәnibek pen Kerey handarymyzdyng eskertkishine qatysty últtyq aksiyasyn odan әri jalghastyruda.

Dәl osy maqala jazylyp jatqan kezde Jәnibek pen Kerey babalarymyzdyng eskertkishine qatysty Ashyq hatymyzdy alty mynnan astam adam oqyp, alty jýzge juyq azamat óz qoldaryn qoyyp ýlgirdi. Qol jinau әli de jalghasady.

Qazaq jastarynyng jýrekjardy sózin biylikke jetkizu maqsatynda Ashyq hat mәtini www.line.gov.kz adresi boyynsha ashylghan Elbasynyng tikeley efiyrine jiberildi. Oghan kóptegen zamandastarymyz óz qoldauyn ashyq bildirip jatyr. Solardyng birazyn osy jerde kórsetudi jón kórip otyrmyz.

Ashyq hatty preziydentting tikeley efir jelisinde alghashqy bolyp qorghaghandardyng ishinde óz әrptesimiz, «Azattyq» radiosynyng tilshisi Ómirjan Ábdihalyqúly boldy.

Aksiyamyzdy ilip alyp ketkenderding ishinde belgili jurnalist Ardabek Soldatbay da bar. Preziydentke qoyghan saualynda Ardabek myrza: «Mәrtebeli Preziydent myrza! "Qazaq eli" keshenine Kerey men Jәnibek hannyng eskertkishi qoyyla ma? Ótkenge qúrmet kórsete otyryp, bolashaqqa baghdar núsqau ýshin, jastardy otanshyldyq ruhta tәrbiyeleu ýshin últtyng Úlylyghyn bildiretin úlyq eskertkish qong turaly úsynys ózinizden shyqqanyn bilemiz. "Qazaq eli" kesheni dәl siz oilaghanday dengeyde bolmaghan sekildi. Osynday olqylyqqa oryn berip, Sizding atynyzgha kir keltirgenderding odan әri da memlekettik qyzmette otyrugha moralidyq qúqyq bar dep oilaysyz ba?»  - dep ýn qatypty.

Portalymyzdyng taghy bir janashyry, dosymyz jәne әriptesimiz Esenbek Sanatúly bolsa bylay dep hat jazypty: «Qadirli Preziydent! Songhy kezderi aqparat betterinde Kerey men Jәnibekting eskertkishi eskerusiz qalghany, tipti qalanyng syrtynda qarausyz qalghany jóninde aitylyp, jazylyp jatqanynan habardar bolarsyz. Búl jaghday eldegi jastar qoghamy arasynda asa narazylyq tudyryp otyr. Osy jaghdaydy tezirek qolgha alyp, eskertkishterdi tiyisti ornyna qondyrugha at salysuynyzdy súraymyn. Jaqynda ashylghan "Qazaq eli" monumentinde Qazaq handyghyn qúrghan handarymyzben birge, egemendi Qazaqstan elining irgetasyn qalaghan Siz túrsanyz qanday jarasymdy bolar edi!»

Qarajay Áset degen últjandy azamat: «Qúrmetti, Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev! Men jaqynda Qazaq Handyghyn qalaushylyr Kerey men Jәnibek handardyng jәne qazaq batyrlarynyng eskertkishteri mýshkil jaghdayda Astana qalasynyng syrtynda jatqanyn estidim. Men Sizden sol eskertkishter Astanada ózining zandy qadirli ornyn taba alsa dep súraymyn» - dep súrau salypty.

Dulygha Alashbay degen bauyrymyz: «Qúrmetti Núrsúltan Ábishúly!!! Mening súraghym óte qysqa. "Qazaq Eli" monumentine qazaq handary men batyrlaryn qoydyru turaly sizding úsynys jasaghanynzdy estip-bilip jatyrmyz. Biraq alayda sizding búl úsynysynyz oryndalmay qaldy. Sonda sizding búiryghynyzgha kim qarsy keldi eken. Al sol monumentting artynda han men batyrlardyng eskertkishi qarausyz, batpaqta qalyp qoyghan. Men ony óz kózimmen kórdim. Kórdim de jylaghym keldi. Sol eskertkishterge qarap qazaq halqynyng qazirgi jaghdayy da osynday shyghar degen oida qaldym. Qúrmetti Elbasy eskertkish qoyylsyn degen talap joq. Biraq dayyndap әkelingen eskertkishting batpaqta jatuy bizdi qynjyltady. Osynday últ ruhyna tiyesili mәselege siz qalay qaraysyz».

Dәl osynday úsynystardy Núrmaghanbetov Talghat, Dәuletqaly Asauov, Túrsynbek Áliyúly, Begimbek Ábdikәrimov, Ashat Janay, Qazbek Qúttymúratúly, Abay syndy patriot azamattar ashyq aityp, óz saualdaryn qoyyp jatyr. Olargha óz alghysymyzdy bildiremiz.

Aldaghy on kýnning ishinde Ashyq hatqa qatysty súraqtardyng sanyn ýdetip, qoyylghan saualdargha dauys beru júmysyn jandandyru kerek dep týsinemiz.

Osy mýmkindikten airylyp qalmayyq! Bizding Ashyq hatqa qatysty súraqty «eng kóp qaralghan», «eng kóp dauys alghan», «eng kóp talqylanghan» degen mejege jetkizeyik. Tikeley efirding saytyna qayta qayta kirip dauys bereyik.

Eger osynday belsendilik tanytqannan keyin biyliktegiler halyqty alandatyp otyrghan ózekti mәseleni jauapsyz qaldyrsa, onda ol ózderine ýlken syn, aryna óshpes qara daq bolmaq!

Taghy da auyzbirshilik pen tabandylyq tanytayyq, aghayyn!

2. Preziydentting tikeley efiyrine basqa da ózekti mәseleler aitylyp jatyr eken. Onyng ózi qazaqtildi internet qoldanushylardyng sany men sapasynyng artqanynyng belgisi dep týsinemiz. Sonymen qatar qazaq últyn tolghandyryp otyrghan pikirlerding ashyq aityluy da jaqsy nyshan. Yaghny últymyz ghasyrlyq úiqysynan oyanyp keledi degen sóz.

Qarap otyrsaq, tikeley efirge kóptegen manyzdy súraqtar týsip jatyr eken. Mysaly, Alymbek Quanyshbaev degen azamat memlekettik tildi qoldanu ayasyn keneytu qajettigi turaly súraq qoyypty.

Erkin Ashatúly degen azamat memlekettik tildi damytu qajettigin basa aityp Tәjikstanda jasalyp jatqan batyl sharalardy tilge tiyek etken. «BIZ NEGE OSYNDAY ShEShIM QABYLDAY ALMAYMYZ? Osynday sheshimdi aldymen siz bastasanyz jaqsy bolar edi? Tek qazaq tili - MEMLEKETTIK TIL. Bir ghana tilde júmys jýrgiziuge nege bolmaydy? Orys tilining yqpalynan qashan qútylamyz? Tәjikter qúrly bola almaymyzba Preziydent myrza?» - dep jazypty Erkin myrza.

Osy túrghydaghy súraqty Shymkent qalasynyng túrghyny Álihan Ómirhanúly da qoyypty. Ol azamat Elbasygha eki súraq qoyypty: «1. «Memlekettik til turaly» arnayy zang qashan qabyldanady? 2. Býginde Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining qúramynda Til komiyteti bar. Atalghan komiytet qúqyqtyq túrghyda óte әlsiz. Osy olqylyqtyng ornyn toltyratyn jәne memlekettik til sayasatyn derbes iske asyratyn Til agenttigi qashan qúrylady?».

Qazaq tilining mәrtebesine qatysty súraqtardy Saylaubek Ziyahanúly Erejepov, Asqar Múkashev, Núrbaqyt Bayrahmetúly,  Ernar Qyrym, Ahmet Jýnis, Ermúrat Qonyrbekov, Nýriya degen zamandasymyz, Ómirzaq Ábishev, Ybyray esimdi azamat, Jәniya Botbaeva, Sәken Jýsipbekov, Talghat әl Tarazi, Arman Ibragimov, studentter atynan Jadyra Sәrsenbaeva, Amangeldi Qúrmetúly, Asqar Smayyl, Kәmshat Qonyrbekova, Erik Qúlmaghambetov, Maqpal Mamytbekova t.b. qoyghan eken.

Ádilhan Dýisebaev degen qazaq-týrik liyseyining oqushysy qazaq әlipbiyining latyn qarpine ótkizu qajettigin tilge tiyek etipti. Onyng pikirinshe, elimizde túryp otyrghan jýz últ latyn әlipbiyine kóshuge esh kedergi emes eken. Latyn әlipbiyine kóshu mәselesin Qayyrbek Túrsynov, Rahat Havhiy, Bekbol Qoybaev, Ybyray Kóshen siyaqty azamattar da qoldap otyr.

Taghy bir súraqtar legi kóshe men qala attaryn ózgertuge qatysty bolyp otyr. Mysaly, ózin Núrseitov dep tanystyrghan azamat Petropavldy Qyzyljar, Pavlodardy Kereku dep ózgertu qajet depti. Talghat әl Taraziy degen azamat bolsa aldaghy pikirdi qoldap, Óskemendi Altay, Oraldy Aqjayyq ne bolmasa Jәnibek dep atau qajet degen pikir aitypty. Elimizding basqa da eldimekenderine qatysty pikirler de preziydentting tikeley efiyrine qoyylyp jatyr.

Abai.kz aqparattyq portaly últymyzdyng ózekti mәselelerin kótergen osynday súraqtar men olardyng iyelerin birauyzdan qoldaugha shaqyrady.

Osy mәselelerge nemqúrayly qaramaytyn azamattar tikeley efirding sall-ortalyghyna habarlassa. Ol ýshin Astanadaghy 555-777 telefonyna telefon shalyp, sol jerdegi azamattargha óz saualdarynyzdy qoysanyzdar. Sonymen qatar jazbasha súraqtardy vopros@akorda.kz degen elektrondy poshtagha da salugha bolatynyn eskertemiz.

Tikeley efirding sall-ortalyghy óz júmysyn 30 qazannan 13 qarashagha deyin  jalghastyrady. Ortalyq tanghy saghat 08.00 den keshki 23.00 deyin súraqtardy qabyldaydy.

3. Preziydentting tikeley efiyri qazaqshyldyqqa jat, býgingi «qazaqstandyq últ», «ýshtildilik» sayasatty nasihattaytyn súraqtar men saualdargha da toly eken.

Áldekimder men әldebireuler «orys tiline memlekettik til mәrtebesin beru», «Resey arnalaryn kóptep taratu», «qazaq tilining memlekettik til retindegi shorqaqtyghy», «diny sektalargha bostandyq beru» siyaqty últymyzgha qarsy pikirlerdi kóptep boratyp jatyr. Bizding payymdauymyzsha, osynday súraqtardyng kóbisi arnayy úiymdastyrylyp otyr.

Erteng sonday súraqtardy kóptep jinap, olardy elbasynyng auzyna salyp, oghan «tiyisti» jauap berilip jatsa tang qalmaytyn shygharmyz.

Abay bolayyq!

Ol az bolghanday taghy bir bәzbireuler ózderiniz sýiip oqityn Abai.kz aqparattyq portalyna elbasymyzgha donos jazyp ýlgeripti. Mysaly, ózin Túyaqpaeva. A.J degen azamatsha «Memlekettik tildi damytu Preziydenttik qordyng qoldauymen ómirge kelgen www.abai.kz internet resurs halyqqa preziydentke qarsy sayasat jýrgizedi. Osy jayly ne aita alasyz? Taghy qazaqtildi internet resurstargha kózqarasynyz qanday?» dep saual joldapty.

Oghan jauabymyz bir: «Tuyakpaeva hanum! Abai.kz aqparattyq portaly siz jarylyp ketseniz de óz júmysyn jalghastyra beredi! Biz ózimizding azamattyq, adamy pozisiyamyz ben últtyq qúndylyqtarymyzdan eshqashan bas tartpaymyz! Bizding eshtenemiz ketpes, biraq ertengi kýni zaman ózgergende balalarynyz ben nemerelerinizding aldynda úyatqa qalmasanyz boldy! Do svidaniya!»

Qúrmetpen,

Abai.kz aqparattyq portaly